Asine algatus

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks veits asisem teema "eesti oma hävitajate klubile" hekseldamiseks...

http://www.postimees.ee/130906/esileht/ ... 7894.php?r

Lisainfot:

- C17 mahutab väga lahedalt ära sadakond täisvarustuses sõdurit (täisvarustus tähendab ka body armor´it - kuulivest & kiiver). Ehk sisuliselt viib siis kompaktse missioonikompanii ühe liftiga ära

- 45 lennutundi C17-ga tähendab kolm edasi-tagasi otsa Eestist Afgaani - üpris täpselt

Kokkuvõttes on siin tegemist konkreetse sõjalise VÕIMEKUSEGA ehk strateegilise liftiga pisiriigile.
Kes muidu sellest kunagi unistadagi poleks võinud.

[matiair]

Kui lennutunni hinda ja kasutegurit eesti üksuste transpordil võrrelda siis . . .C-27 ja oma kasutuses st. päris oma oleks paraku otstarbekam. Jah neid peaks olema 3 tükki, et tagada 2 valmisolek mis iganes ajal tegutsemiseks.

[Kapten Trumm]

See "hävitajate klubi" ironiseerimine on demagoogia, sõber Borja. Sellise asja valjusti rääkiminegi on juba vastutustundetu tegu.

Tegemist võrreldamatute asjadega. 30 sõduri sõidutamisel järjekordsesse lõputusse afgaani sõtta pole reaalse sõjalise riigikaitsega midagi ühist.

Hävitajate (õigemini nende puudumise efekt) võib väga valusalt tunda anda ka aasta pärast, kui mõni tont otsustab 9/11 tähistamiseks mõne reisilennuki Kopli amoniidi- ja bensiinirongi parkida ja järjekordne N riigi lennukid Leedust hilinevad 10 minutit, kuna keegi ei julgenud käsku anda.

Efektid on üsnagi Hiroshima sarnased ja kahjusumma eest võime endale ilmselt Iisraeli mõõtu õhujõud osta. Ja pärast süüdlastele nõiajahti pidada ja ennast kiruda, miks õigel ajal ei ostnud.

Kui paraleele tsiviileluga tõmmata, siis afgaani sõitmine on nagu pubis õlle joomine tuttavatega, kes sind ehk koju minnes kaitsevad, kui keegi lõuga kipub andma. Oma lahingulennuväe rajamine on nagu poksitrenn, milles omandatu peale võib alati loota. Ka siis, kui vastaseid 10 korda rohkem on.

Mõttetu demagooga see hävitajate teemal ironiseerimine.

[kaur3]

Kpt Trumm kirjutas:

Hävitajate (õigemini nende puudumise efekt) võib väga valusalt tunda anda ka aasta pärast, kui mõni tont otsustab 9/11 tähistamiseks mõne reisilennuki Kopli amoniidi- ja bensiinirongi parkida ja järjekordne N riigi lennukid Leedust hilinevad 10 minutit, kuna keegi ei julgenud käsku anda.

1. Miks peaks seda keegi tegema? Ekspressi joont ajades peaks sellise tapatöö tegijaks olema keski murjam. Võttes arvesse murjamite huvisid, siis arvan, et Eesti on viimane koht, kus lennukiga kuskile sisse sõita. Ega Eesti hädaldamise pärast suurriikide sõjavankrid peatuma jääd. Kas sündis suur häda kui hispaanlased peale Madriidi sündmuseid Iraagist välja tulid? Kas midagi muutus kuid Londonis pommid kärgatasid. Murjamite piiratud ressursse arvestades oleks 100 muud objekti, mille hävitamine neile kasu tooks, alates Saudi naftatööstusest, USA linnadest, Malaga väinast kuni rohelise tsoonini Bagdadis.
2. Ega terroristid lollid ei ole. Ka nemad oskvad oma ajastust planeerida. Kui kaaperdada lennuk Tallinast õhu tõustes või paarkümmend minutit enne maadnumist, siis on Kopli katastroof kindel. Arvesse võttes Eesti haldussuutlikust, ei jõua ükski hävitaja neile jaole.

... ning üleüldse, miks peab Kopli jaama ühku laskmiseks lennuki kaaperdama?

Kpt Trumm, sõjalennuk ei ole imevits. Nad on efektiivsed asjad ning paljudes kohtades on neist ka abi. Samas ei ole neist paljudes kohtades abi. Ma ei taha laskuda järjekordsesse vaidlusesse air guerilla war'i teemal ning muude stsenaariumite lahkamisel. Tahtsin lihtsalt öelda, kehv näide oli see terroristide kaaperdamise lugu. Ei taha seda demagoogiaks nimetada, kuid maitse on küll selline

[Kapten Trumm]

Kõige suurem häda tundub olevat see, et siinsed arutelud käivad nö kompaniiülema mõttetasandil. Et vaat kui hea asi, saame 100 meest ilma vahemaandumiseta Kabuli viia (ilmselt 10 a pärast ka tagasi tuua nagu toodi N. armeed 1989). Ja veel parem, nendega kaasas olevale 10 ohvitserile on HK püstolid ja AK-4-l on lausa optika. Need on üksikmehe, kasutaja ja kompanii tasemel väärt asjad, kuid sõjaliselt irrelevantsed. Relevantseks muutuvad nad siis, kui nad oleks laiendatavad 50 000 mehele. Aga ei ole ja ka ei saa.

Samal ajal on strateegilised eesmärgid nagu territooriumi ja õhuruumi kontroll poolikud.

Selle asemel vaidleme, et kumb on ikka parem automaat, kas AK-74, AK-4 või Galil. Ja kas Galvilinda rakmed on paremad kui Rootsi omad. Ja Polaria saapad hõõruvad rohkem kui USA omad. Kõik need teemad on riigikaitse tähenduses aga pisiasjad. Maksimaalselt kompaniiülema mure. Oluline pole püssi või saabaste valmistaja, vaid süsteem, kuidas tagatakse nende säilimine ja kasutusse võtmine päeval x.

Mina muretseks seepärast, et pole vahet, kas kuskil Tapa garaaziz on virnas üks või teine, vaid kuidas on tagatud see, et suvalisel hetkel kaks vaenulikku lennumasinat seda maaga ei tasandaks ja kogu edasine on rusikatega vehkimine nagu 1990 Teletorni ümber. Selle tagamise üks vahend on nende objektide katmine õhust (st õhurünnakute ja õhudessandi ohu minimeerimine). ÕT raketikompleksidega (mis teritoooriumi arvestades on kallim) või lennukitega.

Miks Eestis? Vaat kaur, kui lehti loed, siis siin käib aeg-ajalt ka külalisi, kelle kohalolek muudab Tallinna tähtsamaks kui Valge maja või Malaga väina. Näiteks sellel sügisel. Millega tagame siis Tallinna puutumatuse - rivistame oma 100 Sergeid ümber lennujaama üles või?

Et pakutakse 100 mehele kolm Kabuli reisi on riigikaitse seisukohalt sama irrrelevantne küsimus nagu see, kas Unimogi paaki valatakse kütust 13,85 või 14.50 hinnaga. Kas õhuruum on 10 minutise reageerimisajaga lukus või mitte - on relevantne küsimus. Selles ongi vahe. Seejuures võrrelda irrelevantset ja relevantset asja ning viimast naeruvääristada on tõesti demagoogia.

[kaur3]

Oi, kuidas ma ei taha, kuid ma pean!

Ma olen ammu Kpt Trummiga ühel meelel, et air policing'u võimekus peaks ühel normaalsel riigil olema. Kui võõras tuleb ikka liiga kaugele, siis tuleb teda vastavalt kohelda. Kui nad aga "lõikavad" piiri, siis ei aita ei Gripen, Hornet ega ka "metsavaht", sest kui me kohale jõuame, siis on need "lõikajad" juba Läti piiri õgvendamas. Trumm tõi lihtsalt terroristide näol vale näite lennukite olemasolu õigustamiseks. Nagu ma kirjutasin, siis normaalsed terroristid ei ole lollid. Kui nad on lollid, siis vaevalt, et nad ka lennukit suudavad juhtida.

Küll kaugete külaliste järele hoolitsetakse. Ära muretse!

Ma ei saa kuidagi võtta tõsiselt Trummi teooriaid edukast ning kõike lahendavast air guerilla war'is nagu Rootsis seda peaks tehtama. Sama moodi võiks ma dogmaatiliselt raiuda sissidest, kes 120 mm miinipilduja pataljoni toetusel Strix moonaga soomuskolonne peatavad ning vaenuväed minema pühivad (vt linki).

See, et Eestis võimaliku sõja korral midagi ka õhku lendaks oleks Põhjamaisele eestlasele päris hea adrenaliinisüst. Ega eestlane enne poksima ei hakka kui talle paar korda pasunasse on pandud

Mis on Srix?
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ight=Strix

PS. Kes teisele ülteb, siis see tegelikult ise on - demagoog

[Kapten Trumm]

Eelmise posti teist poolt võiks nimetada K-kõrgpilotaaziks. Pudru ja kapsad.

Minu protestikisa oli tingitud selle teema algataja irooniast hävitajatest (mis on Eestis sõjaliselt relevantne asi) ja seejärel kiidab tohutut stateegilist lifti, mida annab võimalus vedada 100 meest Afganistani (mis on Eesti sõjalise kaitse seisukohast, sõjaline pisiasi).

Kumb nendest võimekustest on siis riigikaitseks olulisem?

Afganistani sõit on loomulikult vajalik ja kasulik, kuid selle tähtsus ei ole iseseisva võimekustega nt õhukaitses, rannakaitses jm, mida annavad meile tänapäevased lahingulennukid, kaugeltki võrreldav.

Mulle meeldis väga Soome kaitseministri kõne lõik, mille tõi ära viimane Kaitse Kodu. Kui Eestis suudetaks juurutada selline suhtumine, siis on pool "sõda" juba võidetud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

to capt trumm:

Jupiter, sa vihastad - sul pole õigus !

[kala]

Asi hakkab vist jälle käest minema.

[ghost]

Transport on ju iseenesest tore asi, kui seda kasutatakse headel eesmärkidel. Nagu looduskatastroofide piirkondades abi osutamiseks ja muuks selliseks. Aga minna sõdima piirkondadesse mille kultuurist, tavadest ja ajaloost enamus suurt midagi ei tea – see on mõttetu vehklemine. Ei too see kasu kellelegi. Partisanisõda on väga pikk ja raske. Samas keegi veel ei sunni sinna minema, st tavalisi ajateenijaid sinna ei saadeta õnneks. Nii et - vaba valik, pane aga nimi kirja kui soovi on ja muudkui sõdi.

Keegi vist ikka saab kasu – moonisaak suurem kui mullu.

[Kapten Trumm]

Loodame vaid, et sellistest ilmselt lõpututes ja ilmselt äratulekuga lõppevates sõdades ei ole neid C-17 reise vaja liiga palju tsinkkastide (vene k. grus 200) kojutoomiseks

[hummel]

Missioonipiirkodadesse on vaja sõdureid transportida ja küllap me saame märgatavat kahju sellest, et meie transpordid hilinevad täiesti meelevaldselt. Võtame kasvõi kulutused AÜE-s, kus inimesed pididki passima asja-eest-teist-taga ja mis selelst kõigest välja tuli.

Esmalt oleks vaja teada, palju see koostööprojekt meile ikkagi kokkuvõttes maksma läheb ja kas me ikkagi saame alati lennata siis, kui meile vaja või peame nende ülejäänud riikidega mingi 2 lennuki pärast kraaklema. Või peab lennud veerand aastat päeva täpsusega ette planeerima? Teades meie niru planeerimisvõimekust (tuleneb kogenud iniemste puudusest juhtivatel kohtadel) on see ebakindel värk.

Esialgu on asi keeruline, kuid tuleks kaaluda ka oma transpordilennukite soetamist. Paari C-27 variant oleks meile nagu täiesti piisav. Paar lennumasinat teevad nädala aega sujuvalt transpordilende ja ongi kompanii lõunamaal roteeritud. Korraliku rühma roteerimisega saaks ehk hakkama paari päevaga ja see on täiesti piisav. Lisaks saaks teha nende lennukitega vajadusel iga kell riigisiseseid transpordilende ja visata õppustel langevarjureid. Metsavahid, millega seda praegu tehakse on ikka ka moraalselt ajast arust tehnika juba ja vahest suisa häbi...



NB! See kõik ei välista loomulikult hävituslennukite salga murestemise hädavajalikkust.

[Kapten Trumm]

Hea tahtmise (loe lubatud 2% kaitsekulutuste täitmisel) juures ei ole miski ülejõu käiv asi ka need lennukid soetada. Võivad olla ka vabalt teiste vanad või ukraina omad.

Sellest propimasinast sobivam variant on lühistardiga An-72, mida kasutab nt Enimex. Seda saab kasutada vajadusel saartel ja maandada viletsatele radadele

Vaja on neid 2 tk.

Kulusid saab ka kokku hoida sedasi, et ühendada ÕV ja piirivalve lennusalk, L-410 ära müüa, patrull-lendudeks osta 1-2 Pilatus PC-7-t. Õliluureks ja piiril patrullimiseks on L-410 täiesti sobimatu masin, peamiselt seetõttu, et sealt ei näe välja ning korralikuks vaatluseks on vaja korraga 4 inimest (2 kabiini ja 2 vaatavad kummaltki poolt illuminaatoritest välja)

Suuremad transalennud tehakse ära nende An-idega ja hädalennud kopteritega.

Seejuures ei pea jäävangis Ruhnusse toidu vedamiseks ilmtingimata maanduma, vaid võib ka pakid nö. dessanteerida (mida L-410 teha ei saa, sest pole piisavat veoruumi ja korralikku rampi). Samuti on L-410 kasutamine vaatluseks liiga kulukas, suur lennuk lendab tühjalt. Eks kütusekulu vahe on ka nii 2-3 korda Pilatuse kasuks.

An-72


Pilatus PC-7


Nende propimasinate miinus on see, et nad vajavad pikka rada, mis nt komplitseerib nende kasutamist siseriiklikeks vajadusteks. Lühendatud raja võimalus on on ainult JATO-ga (jet assisted take off), kuid suvel pinnasrajal lõpeb see ilmselt suurema tulekahjuga

Selge see, et varsti tuleb paratamatult lennukeid ostma hakata, külma sõja ajal kogutud kola hakkab tasapisi lõppema ja teist korda L-410 või Mi-8 keegi meile ei kingi.

Kui vaadata transpordimasinaid, siis Ukraina/Vene masinatest ei saa päris üle - lühistardiga ja tõeliselt pinnasrajavõimelisi masinaid läänes ei tehta ning Mi-8-ga võrdsete omadustega kopterit selle rahaga naljalt ei leia.

[Rebasepoeg]

Kes teab, siis Leedu ÕV kasutab transpordiks lennukeid An- 26, mis pole ka paha, arvestades, et Eestil tranpordi lennukid puuduvad. An 72 ostmine olekski hea Eesti Riigikaitse poliitikale, kus kõike tarbidakse ainult kõige odavamat. Peale selle An 72 ostmine oleks suht lihtne ka kui osta nad mõnelt lennukompaniilt ja natuke kohandada Eesti tarbes.

[matiair]

Annaks looja otsustajatele mõistust enne kui nad peaksid langetama otsuse An-72 ostuks.
Anna andeks kpt Trumm aga ära võrdle An-72 ja C-27 Spartan i vana mudelit. Võta võrdluseks ikka see reaalne asi mida tänapäeval ka võimalik kätte saada on. Spartani vajaliku rajapikkuse kohta ei maksa sõna võtta kui ikka ei tea - teh andmetes ju harilikult ikka kirjas vajalik rada max kaaluga - milleks sinna ruhnu ja sealt ära peaks küll silmini täis paakidega mindama - teeme liini talllinn -> ruhnu -> madrid ?
Kuhu sa selles PC - 7 lidari paned ? see aparaat ei ole jalgpalli suurune vaid märksa suurem kast mida ei ole sul kuhugi toppida oluliselt väiksemas lennukis kui L-410. Seda kas piirivalve lennusalk peab eraldi eksisteerima õhuväest otsustavad püoliitikud ja admiral kellede otsuseid kommenteerida ei ole minu töö.
C-27 Spartan vahetaks missiooni Kabulis (kompanii) eeldusel, et on 2 lennukit ja mõlemad lennukorras . . . 2 päeva ja asi tehtud