Asine algatus

[ghost]

Eks enne peab riik mõtlema, kui palju tal üldse militaarotstarbeks transpordilennuväge vaja läheb, kui plaanitaks enda oma soetada. Arvatavalt suurem osa veoseid jääks ikkagi tsiviiliotstarbelisteks. Kui just ei taheta lennukeid ilmaasjata seista lasta. Seega on vaja leida ka muu otstarve. Sellest lähtuvalt peaks olema ka lennuki tehnilised omadused, et kandevõimet - lennukaugust maksimaalselt ära kasutada. Samas mingit kuni 10t kaubamahuga lennukit ka mõttetu soetada, sest ka nende lennukaugus pole suurem asi (AN-72 max laadungiga 7,5t 2000km, C-27J laadungiga 10t 1852km) ja kõlbaksid ainult lähiümbruses tiirutamiseks. Kuid Leedu sõlmis selle aasta juunis lepingu kolme C-27J ostmiseks. Siin mängus NATO standardid.

Suur osa õhuveostest, eriti mis puudutab raskeid olusid, veetakse tänapäeval Vene ja Ukraina operaatorfirmade Il-76 ja AN-124 lennukitega.

[hummel]

10 t kandevõimet on üldiselt piisav. UNIMOG 435, mida missioonipundid sagedamini kasutavad, on max 7,5 t, MAMBA 6,8 t, 250 GD alla 3 t ja soomustransportööride või muude suurte masinate kohale lennutamiseks võib tõesti selleks korraks eraldi suurema transpordilennuki tellida. Inimesi tuleb aga ilmselt 5x sagedamini vedada ja ühe rühma saab koos kilinate-kolinatega ju ikkagi ka peale panna.

Tööst neile masinatele vaevalt puudu tuleb. Kui siiski peaks kodus tööpuudus maad võtma, on neid kindlasti rahvusvahelise sõjalogistika käsutusse vaja. Ise arvan, et kahest aparaadist oleks meie kääbusarmeele küll. Üks on hoolduses ja teine sõiduvalmis. Häda pärast võivad korra-kaks kvartalis ka mõlemad välja lennata, kui tõesti Afganistaanis või Kosovos mõni kompanii kiiruga vahetada vaja.

Vene tehnikat kaitseväele ilmselt enam ei osteta. Makismaalselt võidakse ehk kuidagi vaikselt rentida, kuid see on nii põhimõtteline kaitsepoliitiline asi, et siin pole praktiliselt mingit illusiooni mõtet tehagi.
Meil on NATO ja vastavad standardid jne jne.

Muidu kas keegi teab, mis need C-27J lennukid üldse maksaksivad ja kui pikka lennurada nad meetrites siis ikkagi tahavad? Või palju neile aastas võiks kulu minna?

[ghost]

C-27J hind on 20-27,5 milj $
Tehniline info lehelt http://www.c27j.cz/index.php?page=techn ... ta&lang=en
Täislastis Aasiasse lennates tuleks teha 2-3 vahemaandumist tankimiseks.
Sama täislastis tagasitulles.
Selle 10 tonni saab väga lihtsalt täis. Kui veel UNIMOG kaasa võtta peavad mehed järgmise lennukiga järgi sõitma. Palju kaalub täisvarustuses sõdur + mingi proviant ka kaasas? Ja palju neid siis lennukisse mahub?

[hummel]

Tehnikat tuleb ilmselt vedada harva. No jah, eks kui sellest jääb ikka väheks, siis vist järgmine elukas suuruselt on veteranist C-160. Küllap ka omajagu kallim aga noh - peale võtab siis 16 tonni...

Ei tea, kas riik suudaks endale selliseid meie mõistes "lahmakaid" 2 tk ka lubada...? Kuigi jah - miljard kolmele miinipaadile ju nigu nalja teha...

[Kapten Trumm]

alllinn -> ruhnu -> madrid ?
Kuhu sa selles PC - 7 lidari paned ? see aparaat ei ole jalgpalli suurune vaid märksa suurem kast mida ei ole sul kuhugi toppida oluliselt väiksemas lennukis kui L-410. Seda kas piirivalve lennusalk peab eraldi eksisteerima õhuväest otsustavad püoliitikud ja admiral kellede otsuseid kommenteerida ei ole minu töö.
C-27 Spartan vahetaks missiooni Kabulis (kompanii) eeldusel, et on 2 lennukit ja mõlemad lennukorras . . . 2 päeva ja asi tehtud

Lidar koos oma kolaga mahub keskmise lisapaagi suurusesse konteinerisse ja PC7 kandevõime on piisav selle kaasas tarimiseks. Tagumises kabiinis istub vaatleja, samasugune laptop süles. Moodsad lidarid ongi jalgpalli suurused ja mujal on need ammu leiutatud - meie ikka elame Pealtnägija mõju all, kus räägiti, et asi on ainulaadne ja erakordne Eesti leiutis. Kohalik on lihtsalt vähe algeline kolakas.

See, et veel praegugi patrullitakse merepiiril, kasutades üheks lennuks 4 inimese tööjõudu (2 kabiinis ja 2 vaatavad aknast välja) ning kulutades selleks 3 korda rohkem petrooli kui PC7 seda teeb - ei ole mingi saladus.
Paremast lenduri/piloodi vaateväljast, manööverdusvõimest, stardiomadustest jne ei hakka rääkimagi.

Sellesama meeskonna ja kütusega võib PC_7ga teha poole rohkem vaatluslende (praegu tehakse kui tihti???).

Pluss veel - PC7 on kasutatav samas rollis nagu L-39 -s.o lendurite advanced väljaõppeks ning sihitajate koolituseks - meie aga rikka riigina ostame ikka igaühele oma, mis enamik ajast lennuväljal seisab.

Selleks, et vedada 3 korda aastas mehi missioonile, ei ole mingit vajadust omada lennukeid. Tellige nt Enimexilt - nad lendavad ka "kuumadesse piirkondadesse".

Et ülejäänud lennuressursist lennata ÜRO toidumissioone kuskil Kongo dzunglis Stingerite vahel laveerides - pole sada aastat Eesti asi. Selle rahaga on targematki teha.

[kari lumppio]

Tere!

Mõned mõtted.

PC-7 on alatiivaline. Tiiva läbi EI näe. Vaatlusväli ülatiivalise lennukiga võrreldes (LET 410, Cessnad) on PC-7:l (ja alatiivalistel üldse) märgatavalt väiksem.

See, et silmapaare on kolm ei ole vaatluse teostamise seisukohast halb.

Suure kerega vaatluslennukis on arendamisruumi (aparaatide installeerimiseks jne.) sõna otseses mõttes.

Mere kohal ÜHEmootorilisega lennates on kõhe tunne. Misgipärast. Eriti siis kui vesi on külm.

Lugupidades,

Kari

[Dan]

Lidar koos oma kolaga mahub keskmise lisapaagi suurusesse konteinerisse ja PC7 kandevõime on piisav selle kaasas tarimiseks. Tagumises kabiinis istub vaatleja, samasugune laptop süles. Moodsad lidarid ongi jalgpalli suurused ja mujal on need ammu leiutatud - meie ikka elame Pealtnägija mõju all, kus räägiti, et asi on ainulaadne ja erakordne Eesti leiutis. Kohalik on lihtsalt vähe algeline kolakas.

Erakordne leiutis pole mitte lidar, vaid põhimõte mille järgi SEE konkreetne töötab.

See eesti "kolakas" on muidugi "algeline". Eriti kui arvestada et see suudab vastu võtta kogu valgusspektri. Ja ergastada maapinda kah rohkem kui üht värvi valguskiirega

Muidugi oleks kõik rõõmsad kui pooletonnise juraka asemel oleks diplomaadikohvri suurune. Vähe tobe on õhukest õlikilet taga ajada külmkapisuuruse apastraadiga. Aga ma lausa tean et kõik suudavad areneda

Too palun mõni näide jalgpallisuuruse lidari kohta

Teadmiseks et need "jalgpallid" suudavad tihtilugu genereerida ühe lainepikkusega valgust ja mõõta ainult - lihtinimesele lahtiseletatult - sinise punase ja heal juhul veel paari värvi intensiivsust... Ja üldjuhul mõeldakse ka lidari all suvalist laseriga töötavat kaugusmõõtjat, millele läpakas taha ühendatud et radarisarnast pilti kätte saada.

[hummel]

Lennata kaugetele maadele on kindlasti vaja. Ei pääse sellest. Ja see 45 lennutundi kuu kohta tundub olema rohkem, kui 3 korda aastas. Kas meil on aga mõtekas kasutada selle 45 tunni täitmiseks mingit õhulaeva mõõtudega 50x50x15 m ja 75 tonnile/100 mehele? Pigem on antud diil oluline natuke suurematele armeedele, kes hoiavad missioonidel terveid pataljone, mitte näruseid üksikrühmasid või hädaga pooleks paari kompaniid.
Ja maksta ning vedusid kalkuleerida tuleb selle müraka kollektiivse omandamise ja kasutamise puhul ju nagunii.
Üks C-17 ise peaks maksma minu tagasihoidlike arvutuste järgi tervelt 3 miljardit EEK.
C-160 hinda pole leidnud, kuid arvatavasti on see ikka parasjagu odavam ning neid oleks ehk võimalik ka soodukaga saada, kuna näiteks Luftwaffe peaks oma omasid Airbus-ide vastu vahetama hakkama.

Meil on/oleks ilmsesti vaja teha täna välislende igakuiselt. Vahetatakse välja rühmasid, osaliselt tehnikat ja varustust, tuuakse mehi puhkusele ja viiakse tagasi. Ei oska hetkel seda tundide suurusjärku hinnata, kuid kardan, et see jääks nii kahekohaliseks numbriks. Meie transporditavaks suurusjärguks on ilmselt enamikul juhtudest vaid rühm või paar sõidukit/konteinerit. Kapitaalsemaid vedusid esineb ikka harvem.
Samas saaks lennukit kodus kasutada ka vahest langevarjurite viskamiseks või riigisisesteks hädavedudeks. C-160 pidavat saama varustada veel mitmetonniste veetankidega metsatulekahjude kustutamiseks.

[Kapten Trumm]

Ühe keskmise transpordilennuki ülalpidamiskulud on võrreldavad nelja hävituslennukiga. Niiet kui karjume, et paari lennukit pidada ei jaksa, siis ammugi ei jaksa transpordilennukit.

Kui taandada asi puhtalt majanduslikule pinnale, siis on siililegi selge, et 45 tunnniks aastas ei ole uut lennukit osta mingit mõtet. Umbes sama asi on osta uus auto, et sellega 2 korda kuus arstile sõita. Kui jagada kulud (sh amortisatsioon ehk väärtuse vähenemine) nende väheste sõidukilomeetritega, saame kergesti ebaproportsionaalselt kalli km hinna, mis kipub olema samas klassis juhiga limusiini omaga.

Sellisel kasutusel ei saa omamine odav olla. Kuna selliseid keskmaa transalennukeid ei ole meil sõjaliselt otseselt endal tarvis, siis on äärmine laristamine need osta.

See AÜE joomislugu on natuke vilets argument õigustamaks sedavõrd kalleid oste - järgmisena joob ennast linnaloale transporti ootav jagu end väeosas täis ja lööb patiülemal kulmu rulli - kas seepärast hakkame ostma väeosadele busse, et ajateenijad igavusest lollusi ei tea.

Eesti enda sõjaliseks kaitseks pole lihtsalt selliseid masinaid tarvis. Taevas peaks esmane eesmärk olema iseseisva õhuturbe ja sellega kaasneva SAR võimekuse ülesehitamine.

Keegi võiks need arvutused ära teha - ja ärge imestage, kui 1 sõduri Kabuli-ots maksab samapalju kui 6 sama reisi reisilennuki äriklassis.

Kõrvale ei saa jätta ka asja semantilist tähendust (lugege seda või demagoogiaks!!!) - sõnum, mida me välja saadame. Ostame 50M USD eest 2 transalennukit - meie riigikaitse põhineb välisabil. Ostame 50M USD eest kaks hävitajat - hakkame igal juhul vastu, ka siis kui abi ei tule.

Tavalist transpordilennukit EI SAA kasutada tulekahjude kustutamiseks, sest seda ei ole võimalik piisavalt kiiresti täita. Lennumasinaid saab kasutada ainult vesilennukeid või koptereid

[matiair]

vastuseks kpt Trummile:
ühe keskmise suurusega transa ostu ja ülalpidamise kulud on nii ostu kui ülalpidamise korral odavamad kui keskmisel hävitajal.
8 % kaadrist hakkab olema lähiaastatel välismissioonidel . . . ca 350 meest. 45 lennutunniga ei transa sa neid mehi ega nende varustust ka siis kohale kui need mehed misjoonitaks ennast poolas
See AÜE lugu on küll esimene nii kurvalt lõppenu aga seda vist ei ole keegi kokku lugenud kui mitu misjooni päeva teenivad rahuvalvajad missjooni palgaga kuskil mõtetutes lennujaamades transporti oodates - on ka nädalasi ja pikemaidki juhtumeid kuskil hispaania kargo terminalis veedetud.
C-27J mõõdus masin oleks paraku kulu ostmisel aga kulude kokkuhoiult on ta tänaste petroli hindadega veidi üle 10 aasta tasa. Kas sina tahaksid maksumaksjana saata kalli raha eest õpetatud sõdureid "kuuma " piirkonda sellise lennukiga millega on inimeste vedamine keelatud ?
50M eest saab ühe hävitaja ja mitte kahte - ära vaata tühja lennuki hinda vaid vaata ikka hinda mis on täis relvastuses.

Tavalist militaar transpordilennukit saab ja ka kasutatakse tuletõrje lendudeks. Nii C-130 kui paljud muud võtavad sisse suure paagi mida jah paraku täidetakse tankuriga mitte ei korja nad veekogust ennast täis. Aga on olemas ja kasutatakse - krt isegi An-2 on võimalik peale panna nii paak kui vahu generaator koos keemiaga

[Kapten Trumm]

Täisrelvastus hävitajale teist hinda otsa ei pane, kui, siis mõned miljonid. Niiet siiski 30M, mitte 50M. Kui sa just F-15 ei taha.

Ja ära unusta, et Kabuli sõiduks peab seal olema vähemalt 3 meeskonda ühes lennukis, seega nii 9-12 diplomeeritud lendurit. Hooldustööde maht on sellisel masinal nt Gripenist oma kümme korda suurem.

[matiair]

vaidlen hinna osas - kahjuks ei ole kõik dokumendid netis saadaval. F 16 täies valmiduses ilma laskemoonata aga valmiduses, et kõik mis külge saab panna ka tegelikult saab - sõltub ostjast 50 M USD (kui ostja on usa oluline partner siis seotakse lepinguga muid asju mis võivad hinda muuta)
Transa hooldustööd kui sa jusst ei võta C-5 on võrreldes hävitajaga naeruväärselt vähesed. Milleks sa seda kolme meeskonda sinna Kabuli tassid ????
Sry olen pisut liiiga õel aga seoses oma igapäevatööga olen selle murega küll suht täpselt kursis.

[Soobel]

Milleks sa seda kolme meeskonda sinna Kabuli tassid ????

Töö- ja puhkeaja seadus.

[matiair]

Töö- ja puhkeaja seadus.

Õhuväe lennutegevuskäsiraamat - tööaeg mitmeliikmelises meeskonnas maksimaalselt 16 h ööpäevas. Lennuaeg 8h, ülelendudel ja õppustel ülema loal kuni 16 h.
Kui kõik lennufirmad peaksid sellest 8h ööpäevas kinni siis selgita mulle üle atlandi lennud mis kohati 14h kas sinu arvates veetakse mitut meeskonda kaasas ja siis poole lennu ajal vahetatakse ?

[Soobel]

Vaevalt nüüd mitut meeskonda, aga vaevalt nüüd mõni vend seal üle 8 tunni korraga juhib.