REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Madis Reivik]

Ja siis räägitakse et mina loll kui imestan miks pole testi VÕTMISE kuupäevasid avaandmetes. (2korda2, kuidas on kas tunnistad et oli vähe ennatlik su järeldus ?

Kogu statistika on totaalne rämps selles valguses ja püsib sellisena kuni ei panda testivõtukuupäevasid + isiku unikaalset koodi.

Ning Lutsar paneb aina edasi et pole hullu pole hullu ja peab ikka uurima. Mingi päev hakatakse haiglates triaazhijuttu ajama ja küllap ka siis ei ole hullu ja trend näitab et kasvu kaheksas tuletis on hetkel stabiilne.

[tympsa]

Eesti võiks 14-päeva tulemuste kõrval ( mis minu hinnagul on pika vinnaga,sest 2 nädalaga võib olukord väga dramaatiliselt muutuda ) kasutusele võtta ka libiseva -7 päeva tulemuse keskmise . See tasandaks ära erinevail kuupäevadel tehtud ja paar päeva hiljem avaldatud testide jõnksud ja samal ajal näitaks palju paremini epideemia graafiku tendentsi,sest sees pole 2 nädala vanuseid tulemusi . Vaevalt meid praegu väga huvitab,kui palju nakatus inimesi 28.novembril ( neid oli 376 ja 6,5 % testidest olid positiivsed )

Viimase 7-päeva keskmine annaks 460 uut nakatumist päeva kohta .

[Manurhin]

Raatuse ühikas peeti pidu: https://tartu.postimees.ee/7131417/tart ... -taas-pidu
Eks näis, kas juhtub jälle sama, mis kevadel. Üldiselt peaks reegleid ikka jõulisemalt kehtestama. Kes ühikas korda rikub, saab eksmati ja kobib kodumaale tagasi.

[Fucs]

Tehnikaülikoolis loodud koroonaviiruse kiirtest võib tulemuse anda pea 15 minutiga.
https://www.err.ee/1205929/tehnikauliko ... 5-minutiga

[Kriku]

Rootsi arstide liit lõi täna häirekella, sest meditsiinipersonal on hakanud koroonapandeemia teise laine ajal massiliselt töölt lahkuma. Alates koroonapandeemia algusest tänavu kevadel on ametist enneaegselt lahkunud või pensionile läinud kokku 3600 meditsiinitöötajat, mida on pea tuhande võrra rohkem kui tavapärasel aastal, selgus riikliku uudistekanali SVT Nyheter uuringust.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91955525

[2korda2]

Ja siis räägitakse et mina loll kui imestan miks pole testi VÕTMISE kuupäevasid avaandmetes. (2korda2, kuidas on kas tunnistad et oli vähe ennatlik su järeldus ?

Minu järeldused ei ole ennatlikud olnud ja kehtivad jätkuvalt - paaripäevane tulemuse fikseerimise kõikumine ei muuda üldist pilti. Mitte üheski riigis pole mitte keegi teinud kriisijuhtimise otsuseid 1-2 päeva andmete pealt. Ehk on sulle vihjeks ka TA leige reaktsioon sinu "ettepanekutele"? Ehk on sulle vihjeks UT koroonalehel peetav graafik, kus vaikimisi kuvatakse libisevat 7 päeva keskmist? Ja viimaks võiks sulle vihjeks olla seegi, et sa oled ainus, kelle arvates "andmed on puudulikud".
Hiljuti väitsid, et oled esitanud ainult küsimusi, vabandust väärivaid ekslikke väiteid pole sa teinud. Näide järjekordsest "küsimusest":

Kogu statistika on totaalne rämps selles valguses ja püsib sellisena kuni ei panda testivõtukuupäevasid + isiku unikaalset koodi.

Saa juba ükskord aru - see teema lendab nii kõrgelt üle sinu pea, et sul pole lootustki millestki aru saada.

Viide karmide meetmete mõju kiirusest (alloleval joonisel on Belgia, Leedu, Eesti, Läti):

[Fucs]

Viroloog Irja Lutsar jagas sotsiaalmeedias uuringut, millest nähtub, kuidas suletud koolidest tingitud tühimik hariduses maksab kätte rohkemate kaotatud eluaastate arvelt kui koroonasurmade arv: halvem haridus tähendab teoreetiliselt lühemat keskmist eluiga.

https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id ... uudised%29



No comments

[Turist 47]

Ei kahtle selliste uuringute vajalikkuses, läbi viiate kompetentsis.
See võimalik keskmise eluea lühenemine on tõsine väide. Ja tulevikus eluaastate kaotamise põhjus on ehk paar kuud kestev distantsõpe?

Loogilisem on, et sain viroloogi/teadlase artiklist valesti aru.
T.

[Kriku]

Küll aga ei ole tõsine väide see, et poole aasta koduõppe tagajärjel peab tekkima mahajäämus, mis kunagi oodatavat eluiga mõjutab.

[trs]

Mõte on tegelikult selles, et koolide sulgemisega kaasneb ka palju uusi probleeme, mida enamik inimesi ei oska hetkel näha isegi oma koolipõlve kontaktõppes veetnuna. Küsimus on haridus- ja haritustaseme languses, erinevate võimete arengus ja võibolla veel milleski, mida hetkel keegi ei oska ette näha. Selle mõju elatustasemele, elueale jne on juba järgmine küsimus. Kellele palju vaja on allkäigutrepile sattumiseks, on juba individuaalne. Kevadel juba oli distantsõpet ja hetkel ei paista kuskilt, et koroona puhul oleks tegemist lühiajalise probleemiga. Ehk siis mõttetu on panna kuuks ajaks kooli kinni, kui hiljem selgub, et tegelikult ei ole võimalik siiski koole kinni hoida=pikas plaanis mingit tulemust koroona osas ei tule. Hetkel on ainuke mõttekäik ainult selline, et praegult laste kontakte vähendades vähendame jõuludest tekkivat koroonaplahvatust.
Oma koolipõlve meenutades oli see juba alates põhikoolist suhteliselt "distantsõpe", aga oli ka neid, kes ei suutnud korra libastudes enam ree peale joosta. Oma klassile mõteldes suudaks praegustes oludes ehk 70-80% teha sarnase tulemuse ka kodustes tingimustes, aga ülejäänud 20-30% teeks e-kooli asemel kuskil midagi muud. Ilmselt tavakoolis oleks see protsent vähemalt sama hull või hullem. Seda siis õppekvaliteeti mitte arvestades- eeldades, et õpetajad suudavad distantsilt tagada kaamera taha ilmujatele sama õppekvaliteedi. Oma hübriidõppe tulemusel olen aga jõudnud järelduseni, et eeldamine on kõikide perssekukkumiste ema

[2korda2]

Küll aga ei ole tõsine väide see, et poole aasta koduõppe tagajärjel peab tekkima mahajäämus, mis kunagi oodatavat eluiga mõjutab.

Suurte hulkade puhul (õpilasi on tuhandeid) on tõenäoline, et mahajäämusi tekib ja on tõenäoline, et ka mõni elu on seetõttu oodatust lühem. Kas see kaalub üles võimalikud täiendavad koroonast tingitud eluea lühenemised, on juba oluliselt keerulisem küsimus.
Siin on Irja Lutsari postitus. Juhin tähelepanu sõnastusele - "on seotud potentsiaalselt" - see ei ole absoluutne väide.
Postituse all olevas lõimes on mitmeid päris kõrge kvaliteediga sõnavõtte ja viiteid erinevatele uuringutele. Näiteks Kaspar Oja (Eesti Panga ökonomist, minule korduvalt silma jäänud sisukate analüüsidega) tõi välja selle (mitte küll otseselt käesoleva olukorraga seotud aga taustaks päris hea materjal).

[Runkel]

Kooli saab kinni panna (viiruse leviku tõkestamiseks) lühiajaliselt ja pikaajaliselt, kõik klassid või osa klasse, piirkondlikult osa või kogu riik jne. E-õpe või distantsõpe ja selle kvaliteet on tähtis, seda saab ka nüüd, praegu paremaks teha aga võiks olla juba eile töövalmis ja hooga rakendatav. Mahajäämus, millel on tuleviku mõju, saab olla absoluutne ja suhteline (osade mahajäämus on väiksem teistel suurem). Terve pinu muutujaid.
- Kevadel pandi koolid kinni (kasutan seda distantsõppe tähenduses) ja mu meelest unustati kinni. Teadmatust viiruse kohta oli samas rohkem. Nüüd kõneleme vaid ühest nädalast või jõulupuhkuse ettepoole toomisest või puhkuse pikendamisest. Kardetavasti läheb pikemalt. Võib olla kuu või kaks. Läheb improviseerimiseks. Pikk periood on mõistagi kehv.
- Kui koolid hoida lahti osaliselt, alg- ja ehk edasi mõned klassid. Väiksed saavad vanemate abil või kaugtee juhendamisega kehvemini hakkama. Ometi levib viirus ka väiksemate seas. Mida teha? Kolmveerand- või pooltühi kool on on siiski väiksem võimalik kolle. Paha kõnelda siin riski võtmisest aga seda peaks kalkuleerima.
- Kas Ida-Viru koolid kinni ja nt Viljandi koolid lahti vastavalt viiruse levikule. Tekib suhteline mahajäämus ja ka ebavõrdsus. Viljandlased edenevad tavakorras paremini, idavirulased jäävad maha (aja faktor on kiirendi). Võib-olla peaminister tegi siin õigema valiku.
- Kui kõik on distantsõppel, siis osad olid paremini valmis juba kevadel, osad ei ole kevadist taset siiani saavutanud, pluss pedagoogidele ikkagi ka suhteliselt uus õppevorm, kui räägime alg- ja põhikoolist, ma arvan. Ehk saab suur linnakool distantsõppega (korraldus, kogemus) paremini hakkama kui väike külakool? Siin võiks jällegi teine avatud olla, mulle tundub.
Keeruline, keeruline.

[Madis Reivik]

2korda2:

Sinu ainuke vastus siiani:

"Saa juba ükskord aru - see teema lendab nii kõrgelt üle sinu pea, et sul pole lootustki millestki aru saada."

Et siis sellest saaks tuletada testikuupäevad ? Palun seleta, kui mul pole oma peaga lootustki aru saada.

Ausalt, proovi vastata, mulle see manstruation eriti korda ei lähe, lihtne vastus ajaks asja ära.

[Kriku]

Küll aga ei ole tõsine väide see, et poole aasta koduõppe tagajärjel peab tekkima mahajäämus, mis kunagi oodatavat eluiga mõjutab.

Suurte hulkade puhul (õpilasi on tuhandeid) on tõenäoline, et mahajäämusi tekib ja on tõenäoline, et ka mõni elu on seetõttu oodatust lühem.

Siin tuleb vahet teha ajutisel mahajäämusel (põhikoolis istuma jäänud või pärast keskkooli sõjaväes käinud noor lõpetab ülikooli oma eakaaslastest hiljem) ja püsival mahajäämusel (haridustase jääbki madalamaks). Ma ei tea, miks peaks olema tõenäoline, et koroona tagajärjel peaks algklasside õpilastel tekkima püsiv mahajäämus.

LISATUD: Kindlasti on kuskil maailmas uuritud ka sellist harvikolukorda*, milles mahajäämus tekib õppimist tavaliselt mõjutavate asjaolude (pere sotsiaalmajanduslik olukord, kultuuritaust jne) väliselt. Mina pigem oletaks, et koroona mõjutab laste haridustaset perede sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemise, mitte pooleaastase õppekatkestuse tõttu.

__________
* kas pole ilus sõna?

[Kriku]

Kohtla-Järve vanadekodus koroona lahti: https://www.err.ee/1205728/kohtla-jarve ... roonakolle

Puhang sai tema sõnul alguse asümptomaatilisest töötajast, kelle laps oli koolis haigestunud, kuid kellel samuti sümptomid puudusid.

Nii see käib