Autotehnikateema

[AMvA]

Esimesel korral oli põhjuseks eelnenud korral rehvivahetuses püstoliga kinni lastud vargapolt mida tee ääres enam lahti ei saanud.

Kes ei oska, siis pange kõrva taha. Kui mingi polt lahti ei tule (pole vahet, kas vargapolt või tavaline, idioodid rehvivahetuses lasevad ka tavapolte miljoni njuutonmeetriga kinni), siis trikk on selline. Keerake ülejäänud poldid lahti ja ainult näpuga kinni. Mittekeerav polt jätke nagu on. Seejärel sõitke aeglaselt mööda võimalikult augulist teed ja iga natuke aja pärast proovige seda polti keerata. Kui kuulete, et ratas hakkab kolinat tegema, siis on polt lahti.

Proovitud korduvalt, vanakooli trikk.
Selle triki eeldus on, et ülejäänud poldid tulevad lahti ja rehv pole täitsa tühi.
Üle ärge pakkuge, rikute velje ära.

Lihtsam on panna haamer vastu tõrukvat polti ja virutada vasaraga paar korda vastu haamrit. Ei pea riskima sellega, et sul polt rummu ära murdub.

[Kapten Trumm]

Ma räägin lihtsalt seda, mida ma ise edukalt teinud olen, rohkem kui kord. Just rehvivahetajate poolt suruõhuga kinni keeratud salapoltidega, kui võti on katki läinud või hüppab üle. Viimasel ajal eriti enam pole, sest mul on eraldi suve ja talverattad ning rehvivahetajate suruõhukeerajaid ligi ei lubata.
Rattad saab edukalt vahetatud DeWalti akukeeraja abil ja käsitsi lõpp-pingutust tehes.

Ära trolli.

[maksipoiss]

80-ndatel ja Eesti aja alguses sai sapakat ja mosset ja kopikat kõriauguni ise remonditud - nii, et ei taha mitte seda nähagi, et peaks ise tänapäeval autot remontima..

Sai ka 4-5 aastat oma metsamaasturi all roomatud ,kuni lõpuks viskas nii üle et liisisin uue auto . Eks ta tahtis keskmiset rohkem remonti ja lõpuks hakkas lihtsalt sellele kulutatud ajast ka kahju.

[Some]

Piinlik lugu aga mul pole maanteel jäädes ei akutööriistu ega haamrit kaasas.

[Kapten Trumm]

Mis jutt see nüüd on, et sellel teatud eelised võivad tekkida?
Tegemist on igivana Audiga, vana tehnoloogiaga ja esiveolisega ning ilmselt lahja mootoriga, nagu isegi ütled 66kW.
Sellel igivanal autol ei saa olla mitte mingil teekattel, mittemingisuguseid eeliseid, uue Superbi ees.

Superbil on uue tehnoloogia veermik, ilmselt paremad rehvid, nelikvedu, võimsam mootor ja parem juht.
Teelt väljasõit toimus minu hinnangul seetõttu, et kruusateel tolmas kõvasti ja politseinik ei näinud lihtsalt sõita, loomulikult võib küsida, miks ta ettevaatlikum ei olnud, aga eks juhtub ikka, sellisel raskel tööl, nagu alarmsõit ja tagaajamine.

140kW mängib niipalju rolli, et sellevõrra oli kergem taga ajada.

Klemmikas pani jälle Need for Speed kommentaari
Miskipärast arvan siiski, et võrdses tehnilises seisus ja võrdsete juhtidega ei oma Superb näiteks Audru ringrajal mingit eelist.
Elu on mitmepalgelisem kui kW arv.
Audil on selline pisike eelis nagu palju kergem kaal.
Mõjutab näiteks pidurite toimimist vägagi palju.

Mis seda nelivedu puudutab, siis siin oleksin libeda(ma)l teel järeldustega ettevaatlik. Miks?
Mul on lubade saamisest olnud igapäevakasutuses 27a jooksul 14 autot, millega olen sõitnud kokku ca 800 000 km. Arvestamata hobiautosid.
Kõik väljasõidud, mida ma teinud olen (neid on 2) on olnud neliveoliste autodega.
Miks? "Lõvi shokolaadi efekt", arvaks.
Ebakindlal pinnal tundub minek hea, kuid peagi avastad üllatusega, et pidurdamine on ju nagu tavalisel autol.
Eriti kui pidurdusmaast mingi 10 meetrit puudu jääb, enne tuleb peatunud auto pagasnik või kraav vastu.

[mart2]

Lõvist ja šokolaadist ma midagi autosõidu valguses ei tea.
Oma esimese sõidupraktika sain nelja aastaga (86-90), kui UAZ bussiga metskonna mehi aastaringselt metsa ja tagasi vedasin. Olen sõitnud ka teiste autodega, millel 4 ratast veavad - veoautost kuni sõiduautoni (viimased 8 aastat isikliku Subaruga).
Ei ole mõtet ennem arutada neliveo auto käitumist, kui ei tea, milline skeem on / kasutati - kas automaatne neliveo lülitus, käsitsi lülitus või alaline nelivedu. Eriti veel, kui ei tea sildade jõu vahekorda.
Lisaks veel seda, kas juhiabid olid sisselülitatud või mitte.

[Kapten Trumm]

Vastupidi, sõiduautode neliveo arvustamisel pole mõtet Uazi näiteks tuua. Sellist lahendust sõiduautodel ei kasutata (ja isegi mitte Nival ei kasutatud kogu tema kiviaegsuse kohta).

Uazi nelivedu on puhas maastikusõidu teema, mida kõva katte ja hea pidamisega on keelatud kasutada, et mitte autot lõhkuda. Tegemist on käigukastiga jäigalt ühendatud tagasillaga, millele lisatakse maastikusõidul jäigalt esisild. See on kõige lihtsam, kuid primitiivsem skeem üldse.

Tänapäeva tänaval sõitvatest sõiduautodest on 90 protsenti "lülituva" neliveoga, kus esisild on "jäigalt" mootoriga ühendatud ja vajadusel pannakse tagasild ka tööle. Või osadel tagasild jäigalt ja lisatakse esimene. Sellised on politsei Skodad (Haldexi siduriga) ja ka need mida õnnestus kraavi ajada. Kas mingit moodi käivitatav mitmekettaline sidur või viskomuhv.

Põhimõte on selles, et need "lülituvad" asjad on üldiselt mõeldud ikkagi auto paigalt aitamiseks libedal, mitte mootori jõu kandmiseks neljale rattale nagu ralliautol. Piirolukordades komplitseerib selline, omatahtsi "lülituv" vedu juhtimist, sest see käib mingite, autojuhist sõltumatute loogikate järgi. Sõitke ühe vanakooli Quattro Audiga (mil torseni keskdiffer) ja saate aru, mis vahe Skodaga on.

[mart2]

Vastupidi, sõiduautode neliveo arvustamisel pole mõtet Uazi näiteks tuua. Sellist lahendust sõiduautodel ei kasutata (ja isegi mitte Nival ei kasutatud kogu tema kiviaegsuse kohta)...

Rahu, Trumm, rahu! Kül sul on lühike päästik...
Kus kohas ma tõin võrdluseks UAZ? Erinevalt sinust, kes kirjutas et on kraavi sõitnud kaks neliveolist, ilma täpsustamata millised margi, tõin mina välja mõned näited, milliste neliveolistega olen mina sõitnud.
Muuseas, UAZ -l oli talvel kogu aeg esivedu sees, sest tee oli kas paksu lume all või siis kiilas ja sile nagu .... Kord vajus isegi seisva mootoriga ja käsipiduriga auto teevalli, sest pind oli nagu munakoor ja kerge vesi sulaga peal. Lihtsalt oma raskusega libises teeperve.
Sõiduautode neliveost tean ka ühte-teist isiklikest kogemustest. (Škoda, VW, Subaru)

Palun, ennem kui mingit teiste konkreetset näidet ette heidad ning väidad et ei sobi, tuua välja oma täpne jutt, mitte ära jäta "halliks hülge...".

[Kapten Trumm]

Muuseas, UAZ -l oli talvel kogu aeg esivedu sees, sest tee oli kas paksu lume all või siis kiilas ja sile nagu .... Kord vajus isegi seisva mootoriga ja käsipiduriga auto teevalli, sest pind oli nagu munakoor ja kerge vesi sulaga peal. Lihtsalt oma raskusega libises teeperve.

UAZi taolise neliveo süsteemiga võib seda sisse panna üksnes libeda või pehme pinnasega, sest puudub sildadevaheline diferentsiaal, mis lubaks sildadel eri kiirusega pöörelda. Kõval pidaval pinnal sedasi sõites selgub kiiresti, mis on nõrgim lüli. Tänapäeva sõiduautodel kasutatava iseloomustamiseks see ei sobi.

Subaru, Skoda jne sobivad hästi.

[Kapten Trumm]

Audi 80 2.0E kiirendus tehaseandmetel 10,9 sekundit nullist sajani. Niivanal Audil ilmselt ei ole isegi sedagi võimekust kui just mootor pole värskelt taastatud. Skoda Superb III 2.0 TSI 4x4 DSG on 5,8 sek ja 2.0TDI 4x4 on 7,2 sek. 3 gen superbil on haldex 5 (https://www.youtube.com/watch?v=CDRVTjMPK9Q). Audi 80 kasuks räägib tema suurus/kaal, hüdrauliline roolivõimendi mis annab head tagasisidet teega. Superbil elektromehhaalniline kiirusetundlik roolivõimendi mis on orienteeritud pigem mugavusele ja kindlasti tagasisidet teeoludest keerulisem saada. Pole andmeid kuidas Superbi front assist toimib paksus tolmus kuid paksu lumesajuga näiteks Passatil aktiivne kokkupõrke ennetus ja hoiatus süsteem kippus mõnikord warninguid andma, et ei toimi. Lumi kattis radari ja peale puhastamist oli jälle korras. Antud juhul ilmselt sõideti otse kraavi seega polekski aidanud stabiilsuskontroll jms asjad suurt midagi.

Audi 80 B3 ja B4 kasutavad muidu neliveo puhul Quattro II süsteemi (torseni keskdifriga), mis on vähe ägedam asi, kui Superbi Haldex.
Hoolimata sellest, et auto on vana. Libedal quattro veojõu kasutus tunduvalt parem kui Haldexil.
https://en.wikipedia.org/wiki/Quattro_( ... eration_II
Antud juhul muidugi ei tea, mis see oli kas esiveoline või quattro.

Muidugi Audi on selle quattro nime viimase 15 aastaga üsna ära lörtsinud, näiteks põikimootoriga väiksed Audid, kuigi quattro sildiga, kasutavad samasugust haldexi süsteemi nagu VW, millel nad baseeruvad (näiteks A3, TT jne).

[AMvA]

No ma seda Haldexi ja muid automaatselt lülituva sillaga lahendusi siiski üldse nelikveoks ei nimetaks, neile võiks mingi muu nimetuse leida.
See lülitus toimub siiski nii suure viivitusega, et tavapärast neljarattaveoga auto juhitavust ei maks sealt oodata ja ka nelikveo sõiduvõtteid ei maksa kasutada.

Suur vahe on isegi Subarutel, mis on põhimõtteliselt pideva nelikveoga (ei räägi hetkel WRC mudelist). Nimelt käsikastiga eksempalridel kasutatakse viskosiduriga keskdiffrit ja automaadil timmib elektroonika keskdiffri toimimist. Juhitavus on nagu öö ja päev manuaali kasuks.

PS. Nüüd on ka pikimootoriga Audidel lülituv tagasild, vähemalt kuni A7 mudelini va. S ja RS mudelid.

[mart2]

... UAZi taolise neliveo süsteemiga võib seda sisse panna üksnes libeda või pehme pinnasega, sest puudub sildadevaheline diferentsiaal, mis lubaks sildadel eri kiirusega pöörelda...

Selge, sa ei ole pidanud ise mitut talve metsateedel sellise autoga sõitma ja seega kirjutad ainult loetu põhjal.
Nii arvasingi.

[Kapten Trumm]

No ma seda Haldexi ja muid automaatselt lülituva sillaga lahendusi siiski üldse nelikveoks ei nimetaks, neile võiks mingi muu nimetuse leida.
See lülitus toimub siiski nii suure viivitusega, et tavapärast neljarattaveoga auto juhitavust ei maks sealt oodata ja ka nelikveo sõiduvõtteid ei maksa kasutada.

Ei nad enam ei viivita, asjad on progetud nii, et kui andurite järgi tuvastatakse olukord, kus kohe läheb tagasilda vaja, siis pannakse see ennetavalt sisse. Näiteks kui aju tuvastab pedaalide, kiiruse ja käigukangi asendi järgi olukorra "kohaltvõtt", siis ühendatakse see sidur ennetavalt ära (ka asfaldi peal), et vältida libisemist. Juhile tekib illusioon "täisneliveost".

Suur vahe on isegi Subarutel, mis on põhimõtteliselt pideva nelikveoga (ei räägi hetkel WRC mudelist). Nimelt käsikastiga eksempalridel kasutatakse viskosiduriga keskdiffrit ja automaadil timmib elektroonika keskdiffri toimimist. Juhitavus on nagu öö ja päev manuaali kasuks.
PS. Nüüd on ka pikimootoriga Audidel lülituv tagasild, vähemalt kuni A7 mudelini va. S ja RS mudelid.

Eks see Subaru ole ka samamoodi odavama hinna nimel alla lastud. Subaru "sümmeetriline nelivedu" tekitatakse nüüd elektroonika ja kahe hüdrauliliselt juhitava mitmekettalise siduri abil. 15 minutise lumes müttamisega saab kärssama küll. Ja noh, manuaalkastiga Subaru on juba eksootika, Outbacki manuaaliga enam tellida ei saagi Samas mul sugulasel on mingi 2000ndate alguse Forrester käsikastiga, sellel on isegi aeglustuskast veel olemas.

[AMvA]

Ei nad enam ei viivita, asjad on progetud nii, et kui andurite järgi tuvastatakse olukord, kus kohe läheb tagasilda vaja, siis pannakse see ennetavalt sisse. Näiteks kui aju tuvastab pedaalide, kiiruse ja käigukangi asendi järgi olukorra "kohaltvõtt", siis ühendatakse see sidur ennetavalt ära (ka asfaldi peal), et vältida libisemist. Juhile tekib illusioon "täisneliveost".

No eks nad võivad ju tekitada sellised kunstlikud programmid, nagu "kohaltvõtt", aga kurvisõidu nelikveolise tunnet ikka ei teki, kus sõidad stiilis kiire roolipööre kurvi sisse, samal ajal gaas põhja ja hoiad. Ikka kipub algul esiots ära vajuma ja kui siis tagasild järgi tuleb teeb mingi lollaka jõnksu ja kui veel ESP rakendub siis kaob minek üldse ära.

Kui mul veel manuaaliga Legacy oli, siis ma talvel enne liikuma hakkamist lülitasin alati ESP välja, sest ilma oli palju kergem ja mõnusam sõita.

[Kapten Trumm]

Nende esisillaveoliste autodega, mis on neliveoliseks ehitatud, miinus on see, et veojõu jagamine esisillale pole mingit moodi moduleeritav ja vähemalt 50% jõust (siis kui haldex täiesti lukus on) on alati esiratastel, sõltumata kas seal on pidamist või mitte. Ehk kui esirattad õnnestub nt liigse kiiruse tõttu külglibisemisse saada (raske ninaga esiveolise auto tavaline viga libeda, läheb otse), siis ei kipu auto gaasi lisamisel tagaotsa välja viskama, vaid libiseb kõige nelja ratta kraapides lihtsalt külg ees kraavi. Või siis tapab mingi kolmetäheline vidin sõidu nii ära, et juhil ei jää muud üle, kui oodata, kuniks auto seisma jääb. Asi, mis nt torseniga suht võimatu on, sest nt torseniga Audil jäetakse siis 25% esiratastele ning 75% tagaratastele. Ehk gaasi juurde pressides viskab auto tagaotsa välja ja taastab oma normaalse trajektoori.

Torsenit kasutavad keskdiferentsiaalis üsna vähesed autod (seni olid pikimootoriga Audid ja Toyota Land Cruiser). Samas see Haldexi värk on terve keeruline majandus oma õlipumba, filtreerimise ja hunniku elektroonikaga. Ju vist Torseni litsensi omanik küsib liiga palju. Torsen on ju täiesti elektroonikavaba vidin, väga töökindel ja kestev. Igasugu "lülituvad" asjad alluvad kõik kulumisele ja nõuavad suurt hoold, et õlid värgid oleks vahetatud. Uuematel haldexitel peaks nt õlipump (mis toodab siduri liigutamiseks survet) olema elektriline, sest muidu pole võimalik igasugu proaktiivseid vidinaid luua, sest kui auto seisab paigal, siis ei aja ju õlipumpa midagi ringi. Elektriline õlipump - no igal näppe õliseks teinud mehel tuleb vist tahtmine rüübata veits suhkruvett, sest selline asi ei saa eriti kestev olla.

Teine selline lollikindel asi on viskomuhv, ainult see ei paku taolisi omadusi nagu torsen ja see allub kulumisele, 150-250 tuhat km ja vaheta ära.