REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[hjl85]

Ent protseduur jäi ära, sest päev varem, 22. septembril haigestus Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeediakeskuse töötaja Covid-19sse ja mitu osakonda suleti. Tõenäoliselt levis viirus ühe ortopeediaosakonna haigestunud hooldaja kaudu, kuid kindlat nakatajat, n-ö indekspatsienti pole teada. Sealt osakonnast levis haigus teistesse osakondadesse, sealhulgas kardioloogiaosakonda. Plaanilised operatsioonid jäeti ära, samuti katkestati plaaniline eriarstide vastuvõtt ja haiglaravi.

Samal päeval peatati lõikused ka Ida-Viru Keskhaiglas, sest kahel operatsiooniosakonna töötajal tuvastati koroonaviirus.

Kui see inimene oleks haiglas nakatunud, oleks ta väga tõenäoliselt samuti surnud.

Kas koroonapatsiendi elu on olulisem kui minu isa elu?

Selle loo kontekstis tundub olevat täiesti valesti püstitatud küsimus

Miks sa nii arvad? Seega siis las sureb ilma oeratsioonita-peaasi, et haiglast ehk/äkki coronat ei saaks? Hoides ühe haiguse laseme surra teise?

[Kapten Trumm]

Idanaaber pommitab kõik haiglad puruks,neid üldse ei huvita meie haavatud.

Seda pole üldse vaja teha, haiglasüsteem kukub kokku esimese nädalaga ka ilma pommideta.
Milleks oma rahvusvahelist mainet vaja kahjustada.
Pluss meditsiiniabi saamine, kus põhjusena paistab meie enda saamatus, on löök moraalile kui süvaveepommid allveelaevale.
Kui idanaaber need puruks pommitab, tekitab see viha ja vastupanutahet idanaabri suunas, kui lasta neil ise umbe minna, on valitsus ja riik süüdi.

[Kriku]

Seega siis las sureb ilma oeratsioonita-peaasi, et haiglast ehk/äkki coronat ei saaks? Hoides ühe haiguse laseme surra teise?

Nii sekkumine (operatsioon ja võimalik koroonasse nakatumine) kui mittesekkumine (ootamine) olid väga suure hukuriskiga. Valiti mittesekkumine.

Valikut, millist haiget eelistada, ei olnud.

[loomake]

Haigestus ju töötaja. Mille järel järgiti nakkus leviku protokolli. Seda uudist võib tõlgendada ka hoopis teisiti. Kuidas piirangute ja soovituste mitte järgimine võib viia ka mitte nakatunu elu.

[Saarmas]

Kliinikum kaasab arstiüliõpilased COVID-osakondade töösse: https://www.mu.ee/uudised/2020/12/15/kl ... ade-toosse

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.

Tulenevalt viimaste nädalate hüppeliselt kasvanud COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate patsientide arvust, on Tartu Ülikooli Kliinikum seadnud sisse mitu täiendavat COVID-19 osakonda. “Juurde rajatud osakondade käivitamisel on võtmeküsimuseks meditsiinipersonali olemasolu. Selle tagamiseks on kliinikumis juba ka piiratud plaanilist statsionaarset tööd,” selgitas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

Et tagada abikäsi juba olemasolevatele töötajatele eesootaval väljakutseterohkel talvisel perioodil, kutsusid ülikool ja kliinikum 4. ja vanemate kursuste arstiüliõpilasi abiõe oskusi omandama ning asuma tööle COVID-19 osakondadesse. Kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni kinnitusel on noored tulevased kolleegid haiglas oodatud abikäed. „Üliõpilaste huvi haiglasse abiõeks minna kinnitas nende kiire reageerimine üleskutsele. Mõne päevaga andis enda valmisolekust teada 43 inimest ning esimese kümneliikmelise rühma praktiline õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis algas eile, 14. detsembril,“ ütles Tiina Freimann.

Arstiüliõpilaste kõrge motivatsioon

„Valdav enamus arstitudengeid on õpingute vältel vastavalt läbitud kursustele töötanud haiglas kas hooldaja, abiõe või abiarstina. See on suurepärane võimalus praktiliste oskuste omandamiseks, haiglasüsteemi ja huvi pakkuvate erialadega lähemalt tutvumiseks ning ülikooli ajal erialase tööga lisaraha teenimiseks,“ rääkis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu esimees Triin Olde.

Ta lisas, et praegune koroonakriis on haiglatöös osalemise eriti hinda tõstnud, sest distantsõppe ja nakkusohu tõkestamise tõttu on üliõpilaste kokkupuude haiglakeskkonna ning patsientidega olnud minimaalne ja nüüdseks taas täielikult peatunud.

Väärtuslik praktiline kogemus

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Anti Kalda tunnustas kliinilise meditsiini instituuti algatuse ja abiõeks õppivaid arstiteaduse üliõpilasi julguse ja initsiatiivi eest. “COVID-19 pandeemia on suunanud arstiüliõpilased e-õppele ning jätnud ainukeseks võimaluseks praegu patsientidega tegeleda neile, kelle praktika on seotud koroonapatsientidega või kes pakuvad lisaväärtust haigla COVID-osakondades,“ rääkis Kalda.

Ta tõdes, et COVID-tingimustes abiõena töötamine on tulevasele arstile kindlasti kasulik, sest praegu on parim võimalus omandada kogemusi meditsiinisüsteemis, mis erineb oluliselt selle argipäevast. „Mul on hea meel, et meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased, tulevased arstid näevad suuremat pilti ning lähtudes missioonitundest läbivad praegu vajalikku koolitust, et pakkuda pandeemiaga võitlevale haiglapersonalile oma tuge,“ kiitis Kalda kõiki arstiüliõpilasi, kes tahavad võitluses COVID-19-ga haiglaid aidata. Kalda avaldas siiski lootust, et üliõpilased saavad peagi naasta normaalse õppetöö juurde, sest abiõena töötamise kõrval ei tohi unustada üliõpilase põhiülesannet.

Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar rõõmustas koostöö üle ning tutvustas abiõeks saamise koolitusprogrammi: „Praktikume viivad läbi õe õppekava õppejõud. Eilsel esimesel koolituspäeval käsitleti anti- ja aseptika põhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamist COVID-osakonnas ning hooldustoiminguid. Järgnevatel päevadel harjutatakse veeniprotseduure, tilkinfusiooni tegemist, ravimite manustamist, dokumenteerimist jm õendustoiminguid.“

Esimene abiõe kiirkursus algas eile, 14. detsembril ning järgmine toimub Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 4. jaanuaril.

[Some]

Eesti probleem on praegu (see on Keskhaigla peaarsti Allikvee sõnade parafraseering), et igasse haiglasse üritatakse määrida törts koroonapatsiente, tulemuseks on, et see haigus laseb mööda haigla personali ringi (lõunalauad, riietusruumid jne) ja tassitakse personali poolt ka patsientidele, kes pole koroonaosakonnas.

Tegelikult peab haigla olema võimeline 24 tunniga oma profiili muutma, seadma varustuse valmis igasugu spetsiifilise töö tegemiseks (sh koroona).
Nõuka epideemiatõrje plaan oli teistsugune - kõige pealt pandi löögi alla nakkushaigla (see lõpetas muu plaanilise töö) ja kui sellel hakkas 90% paistma, siis järjekorras järgmine. Muud haiglad jätkasid oma ravitööd ja nakkusega ei tegelenud.

Tallinnas on haiglakomplekse nt 3 tk, mis põhjusel oli vaja neid korraga ära reostada?

Tegelikult teise laine alguses oligi nii, Meremeeste haigla võttis koroonapatsiendid kõik endale, välja arvatud hingamisaparaati vajavad, kes saadeti PERH-i. Aga nüüd ei tule LTKH enam üksi toime ja teised peavad kampa lööma.

[Saarmas]

Perearstide Selts jagab infot, et perearst Piret Rospu alustas COVID-19 vaktsiine käsitlevate postituste seeriaga. Seal plaanis selgitada, kuidas COVID-19 ennetamiseks mõeldud vaktsiinid töötavad ja kuidas neid uuritud on, millised riskid vaktsineerimisega kaasneda võivad ning kuidas ometi need vaktsiinid ikka nii kiiresti valmis said. Esimene postitus ülevaatlikum, järgmisi lubati juba põnevamaid:
https://sinutervelaps.blog/2020/12/14/c ... te-maailma

Teine blogipostitus juba mRNA-põhiste vaktsiinide kohta: https://sinutervelaps.blog/2020/12/15/c ... aktsiinid/

[Peeter]

Kui keegi siin imestab Lõuna-Eesti suurte maakonnahaiglate hoonete üle, siis vajab täpsustamist, et ehitati need juba Nõukogude ajal. Ja nende ehitamisel, mitte aga Tartusse Linnale ja ülikooli seisusele vastava Haiglalinnaku rajamisel, oli hoopis teine arvestus. Selleks oli fakt, et Tartu oli aatompommirünnaku teise kümne märklaudade seas. Lennukid pidid siit kindlasti õhku saama, aga arvestuse järgi siia tagasi neil enam asja poleks olnud. Tookordse arvestuse alusel 1. Mai tn Arengu kohal 100 meetri kõrgusel lõhatud pommi korral oleks esimest eluvormi olnud mõtet hakata otsima kusagilt ehk Nõo ja Peedu vahelt, perimeeter oli ca 18 km. Epitsenter siis praegu Raatuse tänaval ca Narva mnt ja Pika tn vahel kvartalis. Selle arvestuse alusel rajatigi hoonekompleksid ümberringi naaberrajoonidesse, ja neid me siis siiamaani olemegi kas valmis ehitanud või sisustanud, või lihtsalt tegevust hoonetele otsinud.
Voodivõimekusest: on kuskilt meeles, et kui Tartus seda vist kõige mahukamat etappi ehitati, siis käis siseringi poolt jutt, et tegemist on Nato haiglaga, et mida kõike selleks nõuetele vastavuseks kõike ei tehtud, et saaks õigustada Nato rahastust. Töömeestega rääkides mõned ütlesid otse välja, et neil oli "viseerijateks/kontrollijateks/ehitusjärelvalveks" ohvitsere rohkem kui tsiviliste. Et kui juhtuma midagi peaks, siis on kõik "välk-ja-pauk" nõuetele vastav. Et kõik plokid ja vist olid ka kõik korrused eraldi on suutelised autonoomselt ja suisa hermeetiliselt toimima jne. Et tehakse tsiviiliks nn 2kohaline palat, aga vajadusel läheb 4 kohe sisse. Nii palju kui minul palatitesse asja on nende aastate jooksul olnud, siis alati sellest vaatenurgast vaadates olen seda ka ise näinud. Jah hapnikku ja muud vajalikku tundub küll vähem olevat seintes, aga ruumi poolest viskaks vist kohe enamuses palatites lisavoodeid lõdvalt sisse. Voodites poleks probleem, kui nad olemas oleks, aga kes neid voodites olijaid ravima ja hooldama asuksid, vat see oleks küll suur küsimärk.
Varustusest: juba teema alguses kirjutasin siin, et seal majas kõik teadsid, et varustuse eest vastutav mees läks Kliinikumi juhiga raskelt tülli ja sai vist ka kinga nn NZ varude teemal, juhi arvates oli tegemist ilmsege raiskamisega ja ta oli igati vastu varude hoidmisele kui mõtetule kulude tekitamisele. Sellest oli tingitud ka see avastamine kevadel stiilis, et "meil mitte midagi ei ole!"

[kraal]

Eesti probleem on praegu (see on Keskhaigla peaarsti Allikvee sõnade parafraseering), et igasse haiglasse üritatakse määrida törts koroonapatsiente, tulemuseks on, et see haigus laseb mööda haigla personali ringi (lõunalauad, riietusruumid jne) ja tassitakse personali poolt ka patsientidele, kes pole koroonaosakonnas.

Tegelikult peab haigla olema võimeline 24 tunniga oma profiili muutma, seadma varustuse valmis igasugu spetsiifilise töö tegemiseks (sh koroona).
Nõuka epideemiatõrje plaan oli teistsugune - kõige pealt pandi löögi alla nakkushaigla (see lõpetas muu plaanilise töö) ja kui sellel hakkas 90% paistma, siis järjekorras järgmine. Muud haiglad jätkasid oma ravitööd ja nakkusega ei tegelenud.

Tallinnas on haiglakomplekse nt 3 tk, mis põhjusel oli vaja neid korraga ära reostada?

Trumm, sa kirjutad jälle asjadest millest sa midagi ei tea. Mitme haigla planeerimise ja projekteerimise juures sa oled kaasa löönud?
Enamus haiglasiseseid nakkuseid mis Eestis on toimunud on väljaspoolt haiglasse sisse toodud. See personal kes toimetab covid osakonnas liigub sisse/välja läbi desotamise ja nad ei tegele tava patsientidega. Kevadel oli LTKH-s viiruse levik ja see juhtus reeglite eiramise tagajärjel. Sellest on võetud õppust.

Mis muu plaaniline töö sinu arvates nakkushaiglas on peale nakkushaigete ravimise?

[hjl85]

Haigestus ju töötaja. Mille järel järgiti nakkus leviku protokolli. Seda uudist võib tõlgendada ka hoopis teisiti. Kuidas piirangute ja soovituste mitte järgimine võib viia ka mitte nakatunu elu.

Et seal ainus kirurg või?
Ok aga üldiselt-millest lähtudes jäetakse ära elu päästvad operatsioonid ja eelistatakse covid patsiente? See tundubki ajuvaba. Saaksin kenasti aru kui tegemist oleks kerge operatsiooniga-millest ei sõltu elu.

[Kriku]

Ok aga üldiselt-millest lähtudes jäetakse ära elu päästvad operatsioonid ja eelistatakse covid patsiente?

Aga miks sa arvad, et nii tehakse? Vähemalt praegusel juhul see nii ei olnud.

[Peeter]

Kinnitan isiklikult, et minu ema võeti märtsis, kõige paanilisemal hetkel ühiskonnas, kiirabiga kaasa ja hospidaliseeriti TÜK-i. Eluohtlik olukord raviti välja, selle käigus tehti mitmeid operatsioone, ja ma ei tajunud kordagi, et "oleks eelistatud covidi-patsiente". Seejärel koju saamise järel toimus mais uus terviserike, mille järel kiirabiga järjekordselt hospidaliseeriti TÜK-i. Ka siis toimusid kirurgilised protseduurid ja ka siis ma ei tajunud kordagi "mitte-covidi" patsientide tõrjumist. Nüüd oktoobris-novembris toimus uus haigestumine, selle käigus juhatati telefoni teel arsti poolt koheselt Emo-sse. Sealt suunati proovide järel kohe statsionaari. Kinnitan kõigile lugejaile siin veel kord: kogu selle aja jooksul pole ma näinud mitte mingisugustki situatsiooni, mida võiks kirjeldada "et eelistatakse covidi-patsiente".
Siin kohal kasutan võimalust ja tänan arste nende ühiskonnale väga olulise öö eest. Kummardan ja soovin neile jõudu, jaksu ja tervist. Ja et oleks neil vähem tööd.
Leian, et antud väide, justkui eelistatakse covidi-patsiente, on emotsionaalne liialdus koos ajakirjandusliku oskusliku lamemaalasliku intrigaanlusega , ja see on ka ülekohtuselt solvav meditsiinitöötajate suhtes.

[Kapten Trumm]

See personal kes toimetab covid osakonnas liigub sisse/välja läbi desotamise ja nad ei tegele tava patsientidega. Kevadel oli LTKH-s viiruse levik ja see juhtus reeglite eiramise tagajärjel. Sellest on võetud õppust.

Ei peagi tegelema.
Ja covid osakonna töötajad ei söö lõunat, ei käi vaheajal kohvikus ja ei puutu peale desotamist kokku muu personaliga?

Sellest on võetud õppust

Haiglates on suured kolded olnud ka sügisel, ja ka praegu on aktiivseid koldeid.
Kui on "haiglakolle", tähendab nakkus on edasi kantud juba haiglas.
Ei saa nii olla, et 30 töötajat said positiivse ja kõik "tõid selle sisse väljaspoolt maja".
Meenutame vahelduseks, mis toimus Saaremaal kevadel ja mis toimub seal täna.

Mis muu plaaniline töö sinu arvates nakkushaiglas on peale nakkushaigete ravimise?

HIV positiivsed näiteks Merimetsas?

[Kapten Trumm]

Osa inimesi jällegi tõestavad, et ametikohta andes partei mõistust ei pruugi ikkagi anda:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9197 ... list-infot?

Kulutades 5 sek oma elust otsingule, leiame sellised andmed (2014 seisuga)
https://www.err.ee/513823/haiglakohtade ... rv-vahenes
Sealt selgub, et "ravivoodeid" on siiski vaid 7500 ja osa neist on hooldushaiglates, mitte "mingi 20 000".

Kas selle sama tädi tütar on see koroonaeitamise-Yaya, keda Pealtnägija tutvustas?
Seda muidugi, et iga 24/7 töökoha täitmiseks on vaja 3+ inimest kohale, kõik ise taibata ei suuda.

I-le pani täpi muidugi "lõppsõna"

Kersti Kracht eemaldas hiljem osa sellest postitusest väitega, et paljud inimesed ei oska lugeda või ei saa sisust aru.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

11.11/ 4851 (+130)/ 2.7 %/ 6/ 76/ 63/ 144 (diagnoositud haigete arv ületas 6500 piiri; hakkas kehtima tervishoiualane hädaolukord)
12.11/ 5277 (+376)/ 7.1 %/ 6/ 76/ 68/ 166 (diagnoositud haigete arv ületas 6800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2200)
13.11/ 4820 (+258)/ 5.4 %/ 5/ 80/ 72/ 178 (diagnoositud haigete arv ületas 7100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2300)
14.11/ 5805 (+264)/ 4.5 %/ 5/ 80/ 75/ 188 (diagnoositud haigete arv ületas 7400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2500)
15.11/ 5238 (+225)/ 4.3 %/ 5/ 81/ 84/ 199 (diagnoositud haigete arv ületas 7600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2600)
16.11/ 3508 (+210)/ 6.0 %/ 7/ 81/ 84/ 211 (diagnoositud haigete arv ületas 7800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2700; valitsus kehtestab liikumisvabaduse ja lahtiolekuaja piirangud, maski kandmine soovituslik)
17.11/ 5287 (+184)/ 3.5 %/ 6/ 84/ 85/ 218 (diagnoositud haigete arv ületas 8000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2900)
18.11/ 5539 (+270)/ 4.9 %/ 6/ 85/ 99/ 223 (diagnoositud haigete arv ületas 8300 piiri)
19.11/ 7152 (+409)/ 5.7 %/ 7/ 86/ 112/ 244 (diagnoositud haigete arv ületas 8700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3200)
20.11/ 6856 (+361)/ 5.3 %/ 10/ 87/ 119/ 253 (diagnoositud haigete arv ületas 9000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3300)
21.11/ 5437 (+305)/ 5.6 %/ 8/ 87/ 119/ 258 (diagnoositud haigete arv ületas 9300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3400)
22.11/ 4944 (+348)/ 7.0 %/ 7/ 88/ 146/ 270 (diagnoositud haigete arv ületas 9700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3500)
23.11/ 3735 (+232)/ 6.2 %/ 8/ 92/ 154/ 278 (diagnoositud haigete arv ületas 9900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3700)
24.11/ 4090 (+202)/ 4.9 %/ 8/ 94/ 147/ 284 (diagnoositud haigete arv ületas 10000 piiri; valitsus kehtestab maski kandmise kohustuse ja 2+2 reegli avalikes siseruumides ja ühistranspordis, piirangud spordile sisetingimustes)
25.11/ 5731 (+383)/ 6.7 %/ 7/ 97/ 163/ 303 (diagnoositud haigete arv ületas 10500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4000)
26.11/ 5645 (+412)/ 7.3 %/ 7/ 99/ 183/ 306 (diagnoositud haigete arv ületas 10900 piiri;)
27.11/ 5367 (+367)/ 6.8 %/ 6/ 104/ 182/ 314 (diagnoositud haigete arv ületas 11300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4100)
28.11/ 5738 (+374)/ 6.5 %/ 6/ 109/ 180/ 322 (diagnoositud haigete arv ületas 11600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4200; piirangud statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvatele üritustele)
29.11/ 5278 (+355)/ 6.7 %/ 7/ 112/ 191/ 332 (diagnoositud haigete arv ületas 12000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4400)
30.11/ 3934 (+255)/ 6.5 %/ 11/ 118/ 203/ 335 (diagnoositud haigete arv ületas 12300 piiri)
01.12/ 4154 (+190)/ 4.6 %/ 12/ 121/ 206/ 336 (diagnoositud haigete arv ületas 12400 piiri)
02.12/ 6439 (+524)/ 8.1 %/ 11/ 122/ 206/ 355 (diagnoositud haigete arv ületas 13000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4700)
03.12/ 5402 (+451)/ 8.3 %/ 12/ 123/ 218/ 358 (diagnoositud haigete arv ületas 13400 piiri)
04.12/ 4720 (+469)/ 10 %/ 11/ 125/ 222/ 366 (diagnoositud haigete arv ületas 13900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4800 )
05.12/ 6407 (+560)/ 8.7 %/ 12/ 126/ 239/ 385 (diagnoositud haigete arv ületas 14500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5100; müügisaalides üldkasut ruumides 50 % täituvus; toitlustusettevõtetes ja meelelahutuskohtades ning avalike ürituste toimumiskohtades viibimise piirang kl. 22-6; Ida-Virumaal siseruumides toimuva huvihariduse, huvitegevuse ja harrastusspordi piirangud)
06.12/ 5719 (+479)/ 8.4 %/ 13/ 131/ 254/ 395 (diagnoositud haigete arv ületas 14900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5200 )
07.12/ 2917 (+248)/ 8.5 %/ 13/ 133/ 261/ 396 (diagnoositud haigete arv ületas 15200 piiri)
08.12/ 4120 (+284)/ 6.9 %/ 14/ 137/ 262/ 402 (diagnoositud haigete arv ületas 15500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5300)
09.12/ 5699 (+547)/ 9.6 %/ 13/ 139/ 264/ 415 (diagnoositud haigete arv ületas 16000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5500)
10.12/ 5743 (+542)/ 9.4 %/ 14/ 141/ 254/ 425 (diagnoositud haigete arv ületas 16500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5600)
11.12/ 3537 (+357)/ 10.1 %/ 16/ 142/ 271/ 424 (diagnoositud haigete arv ületas 16900 piiri)
12.12/ 7698 (+758)/ 9.8 %/ 16/ 148/ 268/ 453 (diagnoositud haigete arv ületas 17700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6000; piirangud Ida-Virumaal)
13.12/ 3535 (+343)/ 9.7 %/ 17/ 149/ 286/ 452 (diagnoositud haigete arv ületas 18000 piiri)
14.12/ 3985 (+327)/ 8.2%/ 17/ 154/ 303/ 457 (diagnoositud haigete arv ületas 18300 piiri; piirangud sportimisele sise- ja välitingimustes; koolide ja huviringide sulgemine)
15.12/ 4591 (+300)/ 6.5%/ 19/ 157/ 313/ 465 (diagnoositud haigete arv ületas 18600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6100)
16.12/ 5903 (+590)/ 10.0%/ 16/ 160/ 324/ 470 (diagnoositud haigete arv ületas 19200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6200)

Lisan punasega ka kriitilised piirid: posit testide arv päevas üle 50; positiivsete testide % testide üldarvust päevas üle 2 %; nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta üle 60.

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 8.9% ja mediaan 9.1 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 6255 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi. Üks varasema testitulemuse tühistamine.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (15.12.20 seis): Ida-Virumaa 1050; Harjumaa 559; Raplamaa 379; Hiiumaa 311; Võrumaa 308; Tartumaa 301; Põlvamaa 223; Pärnumaa 208; Lääne-Virumaa 206; Läänemaa 196; Jõgevamaa 165; Viljandimaa 150; Järvamaa 126; Valgamaa 117; Saaremaa 115.