Briti marssal Alexander Balti Landeswehri mundris

[Arensburger]

Kuulus Briti marssal Earl H. R. Alexander of Tunis (Briti marssal ja Kanada kindralkuberner 1946-1952) juhtis Balti Landeswehri pärast Võnnu lahingut (alates 25.07.1919 kuni 01.04.1920). Võideldes baltisakslaste komandörina punaste vastu aitas ta lätlastel luua oma riiki ja vabastada Läti punase venemaa käest. Ka tema abikaasa Lady Alexander pärines Riiast.
Kuid II Maailmasõja lõpus sunniti Alexandrit oma maailmavaadet muutma. Nähes järnevaid sündmusi ette, astus ta juba 1944.a. katoliku usku. 28.05.1945.a tuli tal anda välja käsk - kõikide kasakate ja vlassovlaste välja andmiseks Nõuk. Liidule, kattes oma nimega ühte jõhkraimat sõjaroima XX sajandil.
Kolonel H. Nolcken lõpetas oma memuaarid (ajaleht "Võitleja" aug.-sept. 1959 kuni veebr. 1960) järgmiselt: "Väljaandmine toetus Jalta ja Teherani otsustele. Käsk kasakate väljaandmisest venelastele tuli marssal Alexandrile otse Winston Churchillilt, kes väidab, et ta tundvat bolshevikke juba alates 1918-20. aastatest. Churchilli pühitsetakse kui suurt eurooplast, mulle on ta vaid Euroopa hauakaevaja."


Kolonel ALEXANDER pildistetud Lätis 26.03.1920 Balti Landeswehri mundris

[Igor]

Saksa vabakorpuse ajaloolane, kirjanik Ernst von Salomon kirjutas, et juulis 1919 ehk peale Võnnu lahingut Alexander oli määratud Landeswehri ülemaks britide survel selleks, et jälgida ja kontrollida Vabakorpuse üksuste desarmeerimist ja evakueerimist Läti/Leedu aladelt Ida-Preisimaale. Seega Alexander´i roll Vabakorpuse ja Landeswehri kontekstis oli põhimõtteliselt muu kui võidelda punaste vastu.