Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Dr.Sci]

Tegelikult... ma ootaks konkreetsemaid näiteid sest venestamine on väga tõsine süüdistus.

Omalt poolt siiras vabandus ühe Narva kiriku töötajate suhtes... oli vaja seal tööasjus käia, vaatasin et 2 naist räägivad ukse juures (vene) keeles, kuna kaastöötajad olid juba objektil laiali siis jalutasin neist kiiresti mööda... ja pärast sain kolmandatest allikatest tagasisisde et vaat kui uhke tüüp... arvab et me siin eesti keeles rääkida ei oska... hiljem suheldes selgus et räägivad väga hästi, ka mu venelastest tudengid räägivad väga hästi, ja kui järele mõtelda siis pigem on läinud vene keelt tarvis teinekord linnades nagu Tallinn, Pärnu, Kuressaare, aga mitte Jõhvi, Narva, Sillamäe.

[Crispy]

Niipalju veel integratsioonist, et Tallinnas renoveeriti Prismasid ja nüüd on iga vahekäigu kohal oleval sildil ka venekeelne kiri juures. Geniaalne, enam ei peagi umbkeelsed mööda poodi ringi kolama ja mingit veidrat ворсти otsima vaid lähevad kohe ilusasti kolbasa vahekäiku.


Uraaa, seltsimehed. Jälle võit venestamise suunas.

[Runkel]

Kakskeelsete kaubandusteadete pealetung nii siltide kui audiona on tegelikult hea näide. Täiesti tarbetu. Leebe surve ära õppida vorst, juust, viin, õlu, allahindlus. No milles küsimus. Kui ida turist jääb punaste, kollaste, valgete siltidega jänni, siis saavad kaasostlejad, teenindajad abistada. Milles küsimus. Kui mulle laekub venekeelne e-post, kes tänab kliendiks olemise eest ja pakub soodukat, haagin koheselt sellest nimekirjast lahti. Saadan tagasiside kah - kui ma olen nõnda kuldne klient ja mulle pööratakse meelitavat tähelepanu, siis vales keeles pöördumine näitab midagi muud. Nüüd tulevad sageli suisa kolmes keeles, üks kiri kus eesti-, vene- ja inglisekeelne tekst. Tont võtaks, kui sellist hekseldamist peetakse vajalikus, on siis keeruline veenduda, kas kiri läheb Andresele, Andreile või Andrew'le.

PS Üks vana vimkaga lugu soomepoisi pöördumisest eesti arsti poole, milles seletab, et temal on tyrä leikattu, mille peale ei maksaks pead vangutada ja kaasa tunda, vaid asi selles, songa on opereeritud, mis pole teab mis õnnetus. Mõnede kriitilisemate asjade korral on mitme keele valdamine ja võõras keeles suhtlemine vajalik.

[gooligan]

lihtsalt veel 2 senti eestikeelse hariduse teemal -
kõikides eelnevates riigikogudes EI ole olnud antud teemale selget mandaati ega häälteenamust.

Kuna teema oli nii EKRE; Isamaa kui ka Refi üks põhilubadusi, siis häältepuudust enam olla ei tohiks.
Seega on Eesti tuleviku ühe juurprobleemi lahendamine vahetatud peenrahaks 35nda järguliste lubaduste vastu.

Mäletan veel heledalt, kuidas nii mõnelgi silmad avanesid pronksiööl, kui klasside kaupa käidi Pronssõdurit austamas, punased rätid kaelas, keset koolipäeva. Siian õpib nii mõnigi kool kasutades Vene ajalooõpikuid jm õppevahendeid. Ühine nimetaja on umbkeelne koolidirektor, kes eranditult kuuluvad ka Keskerakonda. Selline on karm reaalsus.

Õnneks ei saa üldistada, kindlasti on palju ka eesti-meelseid koole.

Aga no tõesti, 30 aasta iseseisvuse järel ei suudeta tüvisõnu selgeks saada (leib-sai-õlu) ja annamegi 2-keelsete siltidega alla. Ja ometigi on inimestel Eesti-aegsed koolitunnistused taskus. Umbkeelsena on täna võimalik minna gümnaasiumi lõpuni ja sealt edasi Piitrisse või Moskvasse ülikooli. Nii taastoodamegi endale ebalojaalset kodanikkonda, kes sõjaolukorras kahtlemata emakese-venemaale lojaalsust vannuvad.

[NGolf]

Ei lähe need venekeelsed noored midagi Vene kõrgkoolidesse, mõni üksik ehk. Oma tutvusringkonnas on mõned, kes kaugõppes proovisid, lõid ka kiiresti käega, et raha raiskamine, tase oli kaunis madal. Ja mägede pojad kursakaaslased on täitsa lauajalad, raha eest ostavad diplomeid. Enamus keskharidusega vene koolide lõpetanutest proovib ikka Eesti kõrgkooli saada, medalistid saavad sisse ka ja saab seal esimese aasta jooksul sahmaka külma vett pangest kaela, eestikeelne õpe käib üle jõu. Kes hakkama ei saa, liitub teiste vene koolist keskhariduse saanud klassikaaslastega ja asuvad tööle ehitajatena, ettekandjatena, juuksuritena, meikaritena ja poemüüjatena. Ehk tekib küsimus ca 70-80% venekeelsete gümnaasiumite-lütseumide lõpetajate kohta, et milleks neile üldse keskharidus. Võiks ju otse kutsekooli asuda? Ehk ca 20-30% saavad kõrghariduse kätte ja vaid 10% töötavad kõrgharidust vajavatel ametikohtadel 10 aastat pärast keskhariduse saamist, nii empiiriliste vaatluste põhjal.

[Jaanus2]

Ressursside raiskamine nii või teisiti, mis peaksid minema eesti kultuuri arendamiseks, seda kuskil mujal ei tehta meile (ah kui nunnud pärismaalased, teeme neile kultuuri!). Kahekeelsed sildid pole ka tasuta, kõik kasseeritakse tarbijatelt sisse. Asjal oleks mõte ainult siis, kui meil oleks plaanis hoida Venemaast madalamat elatustaset ja sinna tööle-elama minna. Et asi on teistpidi, siis on kakskeelne avalik ja riiklik kultuuriruum masohistlik. Eestlaste iive on jätkuvalt muulastest kõrgem, aga kõik ainult selleks, et katta omade väljarännet ja venekeelsete sisserännet ja nii kõrge see ei ole.

[NGolf]

Kusjuures nende kakskeelsete siltide järele pole tegelikult vajadust poes, ka kõige umbkeelsemad tegelikult teavad kõiki neid sõnu, mis sildile mahuvad, ka eesti keeles. Aga eks iga poe personal teeb ise omad valikud. Mõned tuttavad seitsmekümne-ümber olevad on aastakümnete jooksul nii töökohtade kui töötukassade kaudu erinevatel eesti keele kursustel käinud, kuid kasu on minimaalne olnud. Kusjuures seal kursustel on nad tihti parimad, saavad kõige paremad hinded jne, aga kuivõrd igapäevaelu on võimalik venekeelse teeninduse tõttu ära elada ka vene keeles, siis on nädal pärast kursuse lõppu eesti keelne vestlus nende jaoks nagu ojavulina kuulamine, jälgida ei suuda...

[Lemet]

Hea tekst FBst...

Igatsedes suure tähega Eestit.....Mõtlen, et kui sōidan Ida -Virumaal arsti juurde siis bussis mängib vene keelne raadio, astun kliinikusse sisse, siis seal räägib vene keelne raadio, arstiga räägin segakeeles( tore, et ta veidi püüab) aga proffessionaalsest abist v.a.tabletid, on asi ikkagi veel kaugel), pärast lähen kohvikusse, seal mängib telekas vene keelne programm, siis lähen tööle ja olen jälle vene keelses keskkonnas ja kui juhtumisi helistan EESTIS mōnesse avalikke teenuseid pakkuvasse firmasse, siis öeldakse:" Kui te soovite rääkida eesti keeles, siis vajutage..." ja siis tuleb erakordselt kiiresti peale aktiivne ja "bodrōi" vene tekst ning tagatipuks kui ma jōuan koju, kuulab mu vend (kes käis nōukogude ajal vene lasteaias ja hiljem vene sōjaväes, vene keelset teleprogrammi, siis KUS on Ida-Virumaal EESTI? Ōnneks oli natuke Eestit eile ōhtul poe ees kuuldud viie eesti poisikluti jutus ja täna siiski ka Jōhvis kuuldud suuremate laste häältes ning natuke ka kohviku baaridaami aksendiga vastustes aga muidu on Eesti Ida-Virumaal natuke nagu kevadine lumikelluke, mille kellegi tanksaabas ja voolav pori on iga hetk lömastamas?

[NGolf]

Üks tuttav võitles omapärasel kombel venestamisega. 15 aastat tagasi sai Eesti Energiale teatada elektrinäite telefoni teel (ehk saab praegugi). Seal oli ka automaatvastajas alguses venekeelne jutt. Iga jumala kuu oma näitu teatades sellele automaatvastajale lõpetas ta jutu sõnadega: "Ma ei soovi siit numbrilt venekeelset juttu kuulata, tänan Teid!"

Ei ole kursis, kas sel ajal neid teatatud näitusid mingi automaatika helilainetest kinni püüdis või oli sealgi tegelikult mõni vaene venekeelne numbrikesi transkribeerimas. Mingit muutust Eesti Energia süsteemi see palve muidugi kaasa ei toonud.

Kusjuures umbes samal ajal sõitsin Ecolines'i bussiga Saksamaalt Eestisse, see on Läti firma. Ehk 25- aastane lätlanna reisisaatja (rääkis vene keelt aktsendiga) suhtles reisijatega eranditult vene keeles. Minu järjekindel inglisekeelne jutt pagasi paigutamisel ajas ta närvi ja hiljem bussis ignoreeris tundide kaupa minu tellimusi jne. Lõpuks küsisin siis vene keeles, siis valgus rahulolev naeratus üle näo: "Noh, õppisid ära ikka vene keele?!" Sel ajal käis Lätis suur diskussioon lätikeelsele kooliharidusele ülemineku üle, ehk keelepoliitika oli Lätis karmim kui Eestis. Selle valguses oligi väga üllatav see suhtumine. Pea alati oli reaalsus see, et inglise keele oskus oli naabritel siiski mittepiisav ja vahetasid ise vene keele peale. Ei tea, kuidas seis praegu on.

[Kriku]

Sellisele oleks võinud juba kohvi kogemata sülle kallata vms.

[Kriku]

http://www.looming.ee/arhiiv/2852/

[Crispy]

Selline väike asi tuli veel meelde, et kui Postimehes on enamus artikleid tasulised, siis mine rus.postimees.ee ja saad samu artikleid täiesti tasuta lugeda (vene keeles muidugi). Niiet kes ei taha maksta aga vene keelt oskab, siis väike nipp neile. Delfis peaks sama asi vist olema?

[mart2]

Selline väike asi tuli veel meelde, et kui Postimehes on enamus artikleid tasulised, siis mine rus.postimees.ee ja saad samu artikleid täiesti tasuta lugeda (vene keeles muidugi). Niiet kes ei taha maksta aga vene keelt oskab, siis väike nipp neile. Delfis peaks sama asi vist olema?

Selgelt rahvuse ja põhilline diskrimineerimine. Jääb oodata, kuniks keegi teeb vastava pöördumise Õiguslkantslerile.
Saaks tegelega maski küsimuse asemel Põhiseaduse mõttes palju olulisema teemaga?

[Kriku]

Üldiselt siiski iga isik võib oma vara tasuta laiali jagada, kellele tahab.

[mart2]

Üldiselt siiski iga isik võib oma vara tasuta laiali jagada, kellele tahab.

Kardan, et kui tegemist oleks vastupidise olukorraga või vahe ei oleks keele vaid näiteks soo põhine, siis ÕK nii ei arvaks.