EV energia ja julgeolek

[Walter2]

Praegustel koalitsioonikõnelustel toimub võhikute poolt ka teise jalga tulistamine - nimelt seatakse eesmärke piirata metsaraiet. See seob kästi praegu ainukese reaalse põhivõimsuse alternatiiviga - põletada olemasolevates soojusjaamades puitu põlevkivi asemel.

Huvitav kas nende puidupõletajate arvates puidu põletamine ei tekita CO jm.-heitmeid ja tuhka mis keskkonda koormavad - ok, tuhk pole ehk nii mürgine kui põlevkivil aga siiski? Igasuguse põleva ahju ajamine on siiski keskkonda oma jälge jättev ja mitteroheline tegevus - seega nullsaaste poliitikaga vastuolus olev. Ning puidu muutumist tõsiseltvõetavaks alternatiiviks põlevkivile ahju ajamisel tahaks tõesti näha, kauaks seda metsa meil niimoodi jagub.

[Kriku]

Puidu põletamisel vabastatakse süsinik, mis seoti mõnikümmend aastat tagasi (ja vabaneks looduslike protsesside tagajärjel mõnekümne aasta pärast nagunii). Fossiilsete kütuste põletamisel vabastatakse süsinik, mis seotu kümneid miljoneid aastaid tagasi.

[mart2]

Puidu põletamisel vabastatakse süsinik, mis seoti mõnikümmend aastat tagasi (ja vabaneks looduslike protsesside tagajärjel mõnekümne aasta pärast nagunii)...

Korjati/seoti mitukümmend aastat ja nüüd vabastame tunniga! Uue süsiniku ootmine on kordades kiirem kui tootmine või looduslik vabanemine, mis toimuks järk-järgult ja aastatega.
Oi-oi kui roheline!

PS. Pole iroonia Kriku aadressil vaid "leelotajatele/rahapesijatele".

[Kriku]

Tähti närides: Uue süsiniku tootmiseks tuleb tuumafüüsikaga tegeleda.

Sisuliselt: Jah, metsas mädanemisel vabaneb süsinik puidust muidugi aeglasemalt kui ahjus põledes, aga geoloogilisel ajaskaalal ikka hetkega. Teiseks, noorendikud seovad süsinikku ligi 2x kiiremini: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/lo ... sidumist-1

Kolmandaks, et mõõtkavasid veel paremini paika saada. Metsandusest palju suurem probleem on turba lagunemine. Turba lagunemise osa Eesti süsinikuheites on ca. 5%: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uud ... nud-ule-50 Põlevkivi põletamise osa võiks praeguseks olla ca pool: https://www.err.ee/1023681/eesti-energi ... kaks-korda

LISATUD: arvutusviga parandatud.

[Kilo Tango]

Loen mõnda aega ja järjest rohkem kisub kukalt kratsima...

Mul ka. Miks sa kirjutad niimoodi viidatud teksti sisse? Väga raske on jälgida ja vastata.

...Mida me selles kontekstis praegu teame:
1. Uute võimsuste loomisel on päikeseenergia tänaseks kõige odavam Kui on piisavalt valgust ja selget ilma - lumine talv ilmselt ei päde, sest välja tuleb voolu vähe ja lisaks palkad "luudadega mehed" paneele puhastama? Samad probleemid on samal ajal ka naabritel, kes tahavad ise börsilt energiat osta! Soovitan panna otsingusse "elektri börsi hind külmaga" ja näed kõikumisi piisavalt erinevatel aastatel.

Aga kes on öelnud, et me ei peaks lumisel talvel põlevkivijaama käima panema? Sa vist ei lugenud mu teksti tervikuna läbi enne, kui kommenteerima hakkasid. Lühiajaline kõikumine (tuul/päike vs. nõudlus) ja pikaajaline kõikumine (aastaajad) on kaks eri asja. Selleks, et põlevkivijaamad saaksid vajalikul hetkel võrku toetada ei pea neid kogu aeg käigus hoidma. Samas keegi peab selle reservvõimsuse töökorras hoidmise siis kinni maksma.

2. Energia varundamisel on akujaamad kõige odavamad. Veel ei ole ja ei tea millal tuleb. Kui suur on energia "mahutamise" ajavaru? Mida seni teeme?

Kui me räägime uutest arendustest meie kontekstis, siis on küll isegi selle uuringu järgi: https://www.slenergystorage.com/documen ... _Costs.pdf
https://energypost.eu/grid-scale-batter ... and-solar/
Pumped hydro on selles uuringus soodsam, kuid see eeldab, et on olemas piisava kõrguste vahega piisavalt suur reservuaar. Kui seda ei ole, lendab pumped hydro hind lakke. Suruõhusalvestite tõhusus on liiga madal võrgu jaoks. Lisaks on selliseid jaamu praegu maailmas ainult 2 ja kogemust on vähe. Tänaseks on Li-põhiste akudega energiasäilitamise suurte parkide hind langenud $150 kanti kWh kohta ja langeb veelgi. Akuparke ehitatakse ainuüksi selleks, et energiaturu hinnakõikumistelt teenida. Eestis oleks sellise akupanga tasuvus u. 10 aastat varasemate näidete põhjal (arvutasin eelmisel aastal läbi Austraalia pargi näitel Eesti keskmise hinnakõikumise põhjal). Uusarenduste hinnad on alati odavamad. Eestis lisandub veel eelis, et akupanga jahutamine on odavam ja lihtsam, kui näiteks Austraalias. Lisaks on akujaamade suur eelis võime koheselt reageerida. Kõik muud jaamad vajavad vähemalt 10 minutit täisvõimsuse saavutamiseks.

Tuumajaama kahjuks räägib selle kõrge hind. Jällegi - kui jätta asi erakapitali hooleks, siis arukas eraraha Eestisse tuumajaama ei ehita. Suured energiamahutid, millest me veel midagi ei tea, on kasulik, kuid tuumaenergia ei ole rentaabel? Äkki annad võrdluseks mingid tabelid?

Varemalt viidatud, et tuumajaam ei suuda praegu konkureerida energia hinna poolest päikesejaamaga. Otsi teemast. Tuumajaama hinna ajab lakke regulatsioonide rohkus ja kogu bürokraatia, mis nende ümber käib.

Aga need ei ole ületamatud probleemid. Kas pead silmas probleemi lahendusena Eesti lohistamist teisele, sobivamale laiuskraadile? Ilma selleta on võrdlus mõttetu!

Ära ülbitse. Eesti energiaga varustamine ei saa olla üheülbaline stiilis "teeme kõike päikesega" vms. Põlevkivijaamad peavad loomulikult jääma reservvõimsusena alles, kuid pole mingit põhjust, miks need peaks tootma elektrit päevast-päeva.

Kõik need rohelised plaanid sobiksid siis, kui meie kliima tõesti oluliselt soojeneb...

Rohelisus ei puutu üldse praegu asjasse. Mina räägin sellest, mida teevad investorid praegu oma rahaga. Mitte keegi ei ehita enam pumplaid, vaid rajatakse väga suuri akupankasid (https://www.greentechmedia.com/articles ... eries-soar, https://www.woodmac.com/press-releases/ ... 1-to-2030/). Tuumajaamu praktiliselt ei ehitata - tehakse päikesejaamu peamiselt. Nii lihtsalt on. Ehkki mõnele meeldivad tossavad korstnad ja tuumajäätmed millegipärast kohe väga.

[Kriku]

Tuumajaamu praktiliselt ei ehitata - tehakse päikesejaamu peamiselt. Nii lihtsalt on.

See on poliitilise surve, mitte turusituatsiooni tulemus.

[Health]

Osaliselt on tegu ka turusituatsiooniga, kuid muidugi see on juba natukene muna ja kana küsimuseks muutumas.

[Kilo Tango]

Tuumajaamu praktiliselt ei ehitata - tehakse päikesejaamu peamiselt. Nii lihtsalt on.

See on poliitilise surve, mitte turusituatsiooni tulemus.

Uue tuumajaama ehitamine on tohutu bürokraatia ja suurte kapitalikulude tõttu üüratult kallis. Päikesejaama välja ehitamine on täna investorile pika puuga odavam väga mitmetel põhjustel (muuhulgas ka seetõttu, et päikesejaama saab ka osaliselt välja ehitatuna käiku panna ja raha teenima hakata). Tuumajaam ei ole isegi mitte teisel kohal. Bürokraatia on selline selle pärast, et varasemate õnnetuste tõttu on muututud teemal väga tundlikuks. Seda võib ka nimetada poliitiliseks surveks, kuid see ei muuda asja. Kahjuks on täna nii, et isegi bürokraatia oluline vähendamine ei muuda tuumajaama enam konkurentsivõimeliseks.

Misiganes see põhjus on. Ma lihtsalt tõden tõsiasja.

[Some]

See akudesse salvestamine - tasuvus 10a, kui tihti neid akusid siis vahetama peab ja kas see on tasuvusse sisse arvestatud? Ja Austraalias vist pigem teemaks lühiajaline energiakõikumise tasakaalustamine, neil nagu ei ole päikeseenergias kuudepikkust pausi?

Põlevkivijaamade reservis hoidmine, no ma ei tea, hoida personali kogu aasta tööl ja jaama pidevalt hooldada paari kuu pärast aastas? Kaevurid palkame ka ainult talveperioodiks põlevkivi kaevandama?

Gaasijaamad tunduvad reservjaamadeks mõistlikumad, väiksem hooldus ja personalikulu. Miinuseks sõltuvus naabrimehest.

[Kilo Tango]

...Ma ei tea, kui palju need on rakendatavad mingite müstiliste üleriigiliste akujaamade kohta,...

Umbes sama palju puutub, kui vanni tühjendamine pumped hydro kohta. EHk siis eriti mitte. Võrgu tasandi energiavarundamine on ikka natuke midagi muud. Pehmelt öeldes.

[Taaniel Tina]

Põlevkivijaamad peavad loomulikult jääma reservvõimsusena alles, kuid pole mingit põhjust, miks need peaks tootma elektrit päevast-päeva.

Tahaks kohe näha võrdlust, palju on põlevkivi jaama toodetud kWh omahind, kui jaam enamuse ajast seisab ootel ja valves

[Jaanus2]

Mõistlikult majandades oleks meil võimalik baaskoormus saada ka ainult biomassi põletades - maa on piisavalt hõredalt asustatud selleks. Lisaks puidujäätmete põletamisele peaks siis rajama veel energiavõsa istandikke ja näit. põhku põletama. Taanlastel annavad põhu põletamine (põldu palju, metsa vähe) ja tuulikud suure osa elektritoodangust, saavad hakkama küll. Ainuke probleem, et kõva tuulega on energiat nii palju, et peab tarbijatele peale maksma.
Veidi üle saja aasta tagasi olid meil majad puust ja peaaegu kogu soe saadi ka puitu põletades, majad seejuures tänapäeva mõistes sooja ei pidanud. Saadi hakkama küll, maailm ei läinud hukka, metsa oli vähem kui täna. Puutuhk on lisaks veel hea väetis. Meie viga on see, et suurem osa võimsusest on Narvas. Kui seal ainult biomassi põletada, jääb enamus jääksoojust kasutamata, lisaks transport riigi ühte otsa. Väiksemad koostootmisjaamad linnadesse ühtlaselt laiali ja tulemus on palju parem. Tallinnas ja mujal mere ääres tuleks kõne alla ka keskküttesooja tootmine võimsate soojuspumpadega merevee soojust kasutades, Soomes seda juba tehakse. Suured küttevee mahutid toimivad ise odavate akudena ja selliselt saaks tasandada ka elektri tarbimise kõikumist, isegi "targad" soojaveeboilerid kodudes oleks siin abiks - kütaksid vett üles madala elektrihinnaga kui toodangut palju.

[Kriku]

Misiganes see põhjus on. Ma lihtsalt tõden tõsiasja.

Poliitilisi põhjusi saab poliitilise protsessiga muuta, loodusseadustest tulenevaid mitte.

[teeline35]

Päikesejaamade ehitamise odavusele on kindlasti kaasa aidanud toetused mida sai siiamaani seal toodetavale enrgiale taodelda ning mille meie kõik oma elektriarvetel kajastuva lisatasuna kinni maksame. Sellise valemiga poleks ka tuumajaam ületamatult kallim. Hetkel tegelikult tulekski traditsioonilise tuumajaama planeerimisega tegeleda. Võimsus oleks ainult eestis tarbimiseks suurevõitu, aga arvestades meie lõuna- ja põhjanaabrite üha süvenevat energiadefitsiiti vajalik. Pole ju mingit põhjust miks me venemaalt impordidud hoopis teiste reeglite järgi toodetud elektrienergia ei võiks asendada oma traditsioonilises tuumajaamas toodetuga?

[Some]

Ja üleliigse elektrienergia võib alati vesinikuks elektrolüüsida, ükskõik, kas üleliigne energia tuleb tuuma- või roheenergiat.