Iga natukenegi vene eluga kokkupuudet omav inimene saab aru, mis on põhimõtteline vahe Pfizeri ja Sputniku vahel.
Minu loogika on sama, mis Krikul. Kui pole võtta midagi, tuleb võtta Sputnik ja kui on valida, tuleb võtta Pfizer, just väiksema riski tõttu, et siin on midagi kinni mätsitud või ütlemata jäetud.
Lihtsalt hetkel veel liiga uus ja kiirelt kokku klopsitud lahendus mis ei ole ajalises mõttes korraliku kinnitust veel saanud ohutuse ja toimimise suhtes.
Ega samasugust plära aetakse ka muude vaktsiinide kohta, näiteks need, mida imikutele tehakse. Enamik meist on õnneks siiski julgenud end nt difteeria vastu vaktsineerida ja seetõttu antud haigus meil probleemiks pole.
Kui lapsed on hüperaktiivsed või ärevushäiretega, siis tuleks esmalt ikka ise peeglisse korra vaadata ning teha elukorralduses teatud muudatusi.
Eestis oli viimane taoline massvaktsineerimise kampaania 1958-1959 lastehalvatuse vastu, enamik foorumlasi on ilmselt ka selle saanud ja elavad kvaliteetset elu. Peale 1962. aastat pole Eestis lastehalvatust enam esinenud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
