REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Tehniliselt ta ei eksigi, uriini värv tuleneb tõesti jääkainetest. Ainult, et vett juues eemalduvad need jääkained paremini, mis siis et uriin heledam. Aga muidu jah - veevaba paast, no anna mõistust!
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Selle optimistliku noodiga idioodi uriini küsimuse ka sulgeme.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Olgem ikka täpsedmart69x kirjutas:USA-l Pzifer ja Moderna
UK -l Astra Zeneca
Venemaa-l Sputnik
EU ainult loopis igasse auku valimatult ettemaksuraha ja vaktsiini mida toodetaks EU pinnal EU jaoks lihtsalt põhimõtteliselt nagu polegi.
Comirnaty vaktsiin: Müügiloa hoidja BioNTech Manufacturing GmbH Tootjad on BioNTech Manufacturing GmbH ja Pfizer Manufacturing Belgium NV. USA ja Saksamaa Ühistoode.
Moderna vaktsiin: Müügiloa hoidja MODERNA BIOTECH SPAIN, S.L. Tootja Rovi Pharma Industrial Services, S.A. Moderna on USA firma
Astrazeneca vaktsiin: Müügiloa hoidja AstraZeneca AB Tootja: MedImmune Pharma B.V., Nijmegen. Astrazeneca tegi vaktsiini koos Oxfordi ülikooliga. Astrazeneca on Briti-Rootsi ettevõte.
Ei saa üheselt öelda, et see või teine on mingi riigi ettevõte. Need on börsi ettevõtted ja omanikke on palju. Tootmisüksusi on ka üle kogu maailma.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
https://www.delfi.ee/artikkel/92957955/ ... pidurdumas
Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse leviku mõningast pidurdumist. Olukord on endiselt tõsine Eesti põhjapoolsemates maakondades ja Tartus. Kesk- ja Lõuna-Eestis on reoveeproovide viirusesisaldus varasemaga võrreldes kahanenud.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul võib seekordsetes tulemustes näha paari nädala eest kehtestatud ulatuslike piirangute mõju. „Seda, kas tegu on püsiva languse alguse või ajutise võnkega, näitavad järgnevad nädalad. Lootus on, et ehk on meie kõigi ühised pingutused vilja kandmas ja viiruse levik hakkab vaikselt pidurduma,“ ütles Tenson.
Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse leviku mõningast pidurdumist. Olukord on endiselt tõsine Eesti põhjapoolsemates maakondades ja Tartus. Kesk- ja Lõuna-Eestis on reoveeproovide viirusesisaldus varasemaga võrreldes kahanenud.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul võib seekordsetes tulemustes näha paari nädala eest kehtestatud ulatuslike piirangute mõju. „Seda, kas tegu on püsiva languse alguse või ajutise võnkega, näitavad järgnevad nädalad. Lootus on, et ehk on meie kõigi ühised pingutused vilja kandmas ja viiruse levik hakkab vaikselt pidurduma,“ ütles Tenson.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Maakeeli öeldes-mine seenele. Tenniseväljak on pea 300m2( ruum mis erqaldatud ühele väljakule-mitte väljaku mõõdud), kahekesi kõrvuti ratast sõites puutub teisega rohkem ja lähedamalt kokku kui tennist mängides. Enne käi väljakul ja saalides ära ning siis tuile seletama.tympsa kirjutas:igasugune sportlik tegevus paiskab õhku palju rohkem aerosooli kui jalutamine toidupoes 10 minutit, sest organism ja hingamissüsteem töötab suurel koormusel. Kui see aerosool on nakatunud viirusega, siis see nakatab ka järgmist ruumis olijat . Ning see peenike aerosool püsib õhus mitmeid tunde.hjl85 kirjutas:Mis süsteemi seal vaja on? Väljakutele enne nagunii ei saa kui teised lõpetanud on. Ühed ootavad ja siis sisenevad teised. Eelmine aasta nii toimus väga hästi. Riietusruumid olid suletud jne.
Mis riske seal siis võetakse? Poodides on ka inimesed üksteisele lähemal. Ja sina kirjutad, et väljakule astudes võib puutuda kokku sealt lahkuvate inimestega. Oh j...
Siseruumides sporditegevuse sulgemine on hädavajalik. Võib-olla male ei ole füüsilise koormusega seotud, kuid seal on mängijad jälle pikemat aega teineteisele lähedal. Seega õige, et kogu harrastussport siseruumides kinni . Sõitke kuskil maanteel jalgrattaga,jookske pargis, käige metsas matkamas. Tegevust on küllalt.
Lisaks on tennise saalides väga, väga korralik ventilatsioon. Tennises ei ole mängijad teineteisele LÄHEDAL!!
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Tere keskuses: Seda kõike oligi tehtud mida sa kirjeldad. enne väljakule minna ei tohtinud kui teised lahkunud; paarismäng oli keelatud; rõdudel ei tohtinud tolgendada ja seda jälgiti. P.S Igale väljakule on eraldi sissepääs nagunii.loomake kirjutas: Tegelikult on probleem ka kõiksugu selliste kohtade ...omapoolse aktiivsuse puudumises.
Võibolla oleks saanud nii mõnigi koht, mis praegu on suletud, avatuks jääda kui oleks nende poolne aktiivsus olemas.
Jaanuaris oleks saanud spordiklubid äkki oma initsatiivi üles näidata. Teha plaanid ja neid teostada. Ütleme siseväljaku tennis oleks saanud määrata vastavalt väljakute arvule sisenejate hulga. 11:00-13:00 kuus väljakut kuus broneeringut. 11:00 teeb tädi ukse lukust lahti... laseb need 12 inimest (paarismäng siis rohkem) sisse ja ei kedagi rohkemat. 13:00 lastakse välja ja uued saavad siseneda. Või oleks ka pool tundi desotamist vms vahepeal. Kui valitsus aga kehtestab piirangud oleks saanud oma kava ja teostusega juba midagi mõjutada. Tegelikult tehti täpselt ainult seda mida kästi ja kui kinni keerati piirangutega siis kehitati õlgu ja hakati tinakruusiga kolistama, et kust nüüd raha arvete tasumiseks ja palgatoetused jne.
Ei tea tennisest suurt midagi nii et vabandan kui ajad vms ebakohased on... ärme sellel siin peatu palun.
Jõusaalide suhtes aga küll ei kujuta ette kuidas nad oleksid saanud mingi kindlustunde tekitada... ähkimist ja ohkimist ja higi ja riideruum ja pesemine... Kui jõusaalist ilma pesemata ja riideid vahetamata välja minna sellise ilmaga siis pole koroonat kopsupõletikuks väga vajagi
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Kui mängijad ei pea väljakule pääsemiseks ühest ja samast väikesest siseruumist läbi minema, siis ma ka ei näe probleemi.hjl85 kirjutas:Igale väljakule on eraldi sissepääs nagunii.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Aga las see olla-saan aru, et VV oli kergem kõik lukku panna kui hakata ükshaaval erandeid tegema ning elan mina ja elavad ka teised selle üle. pealegi saab kohe õues mängida.
Vaktsineerimisest: https://tervis.postimees.ee/7210689/jar ... 1602136219
Tuleval nädalal jõuab Eestisse 64 130 koroonavaktsiini doosi, mis on kõige suurem kogus alates vaktsiinitarnete algusest.
Järgmisel nädalal on oodata riiki 44 240 vaktsiinidoosi AstraZenecat ning 19 890 doosi Pfizeri vaktsiini.
Üle 30 000 doosi laekus Eestisse ka sel nädalal. Esmaspäeval saabus riiki 19 890 doosi Pfizer/BioNTech koroonavaktsiini. Neljapäeval pidi saabuma 10 800 doosi Moderna vaktsiini, mis jõudis Eestisse aga täna. Lisaks peaks reede õhtul saabuma veel 4800 doosi AstraZenecat.
Eks saab näha kas suudavad vaktsineerimist tõhustada
https://tervis.postimees.ee/7210946/kal ... inimestest
Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda suve lõpuks 70-protsendise vaktsineerituse tasemeni, ütles peaminister Kaja Kallas Vikerraadios.
Me oleme võtnud eesmärgiks selle, et suudaksime vajalikul määral, ehk 70 protsenti suve lõpuks ära vaktsineerida,» ütles Kallas Vikerraadio saates «Uudis+» vastuseks viitele, et Euroopa Komisjoni prantslasest siseturuvolinik Thierry Bretoni rääkis plaanist jõuda Euroopas selle tähiseni juba 14. juuli, kui Prantsusmaa tähistab oma rahvuspüha.
«Aga alati hea, kui on ambitsioonikamad eesmärgid,» lisas Kallas.
Täiskasvanud elanikkonna 70-protsendilist vaktsineeritust peetakse tasemeks, millal ühiskonnas tekib karjaimmuunsus ning COVID-19 laiem levik peatub.
Tänahommikuse seisuga oli Eestis vaktsiinisüsti saanud 185 910 inimest, mis on 13,97% Eesti elanikkonnast.
Vaktsineerimisest: https://tervis.postimees.ee/7210689/jar ... 1602136219
Tuleval nädalal jõuab Eestisse 64 130 koroonavaktsiini doosi, mis on kõige suurem kogus alates vaktsiinitarnete algusest.
Järgmisel nädalal on oodata riiki 44 240 vaktsiinidoosi AstraZenecat ning 19 890 doosi Pfizeri vaktsiini.
Üle 30 000 doosi laekus Eestisse ka sel nädalal. Esmaspäeval saabus riiki 19 890 doosi Pfizer/BioNTech koroonavaktsiini. Neljapäeval pidi saabuma 10 800 doosi Moderna vaktsiini, mis jõudis Eestisse aga täna. Lisaks peaks reede õhtul saabuma veel 4800 doosi AstraZenecat.
Eks saab näha kas suudavad vaktsineerimist tõhustada
https://tervis.postimees.ee/7210946/kal ... inimestest
Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda suve lõpuks 70-protsendise vaktsineerituse tasemeni, ütles peaminister Kaja Kallas Vikerraadios.
Me oleme võtnud eesmärgiks selle, et suudaksime vajalikul määral, ehk 70 protsenti suve lõpuks ära vaktsineerida,» ütles Kallas Vikerraadio saates «Uudis+» vastuseks viitele, et Euroopa Komisjoni prantslasest siseturuvolinik Thierry Bretoni rääkis plaanist jõuda Euroopas selle tähiseni juba 14. juuli, kui Prantsusmaa tähistab oma rahvuspüha.
«Aga alati hea, kui on ambitsioonikamad eesmärgid,» lisas Kallas.
Täiskasvanud elanikkonna 70-protsendilist vaktsineeritust peetakse tasemeks, millal ühiskonnas tekib karjaimmuunsus ning COVID-19 laiem levik peatub.
Tänahommikuse seisuga oli Eestis vaktsiinisüsti saanud 185 910 inimest, mis on 13,97% Eesti elanikkonnast.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Need on vähemalt ühe süsti saanud. Ei leia enam üles aga oli mingi uudisenupp AZ ja Sputniku segamisest. 
Edit. Leidsin.
AstraZeneca katsetab oma ja Sputnik V vaktsiini segu kolmes riigis
No siis võib ju tehas ise kleepida "Sputnik" pudelisildile. Et siin pakkuda muulastele.

Edit. Leidsin.
https://www.reuters.com/article/us-heal ... SKBN29O1BAMOSCOW (Reuters) - Human trials of a coronavirus vaccine combining Russia's Sputnik V shot with that developed by Britain's AstraZeneca and Oxford University are expected to start in early February, the chairman of Russian drugmaker R-Pharm told Reuters.
AstraZeneca katsetab oma ja Sputnik V vaktsiini segu kolmes riigis
https://www.err.ee/1215064/astrazeneca- ... mes-riigisRavimitootja AstraZeneca alustab kolmes riigis uue, Vene Sputnik V elementidega preparaadi katsetamist, ütles esmaspäeval Vene Otseinvesteeringute Fondi juht Kirill Dmitrijev Gamaleja keskuse, AstraZeneca, Vene Otseinvesteeringute Fondi ja ettevõtte R-Pharm JSC memorandumi allkirjastamisel.
No siis võib ju tehas ise kleepida "Sputnik" pudelisildile. Et siin pakkuda muulastele.
Viimati muutis loomake, 26 Mär, 2021 15:35, muudetud 1 kord kokku.
Uudishimulik loll on ikka huvitavam olla kui ignorantne loll.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Lõiked töövaidluskomisjonis esitatud arvamustest vaktsineerimise plaani kohta ( Simmo saare kaasus)https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9294 ... ja-pormuks
Kadai (Martin Kadai töötas Terviseametis kriisireguleerimise nõuniku ja erakorralise meditsiini osakonna juhatajana. Enne seda Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnas peaspetsialisti ning nõunikuna, vastutades nakkushaiguste, sh immuniseerimise, valdkonna poliitika kujundamise eest.) hinnangul on Eesti plaanis puudu järgnevad teemad:
a. vaktsiinide ja tarvikute tellimine ja sellega seotud aruandluse korraldus;
b. vaktsiinide hoiustamine ja säilitamine;
c. vaktsineeritavate prioriteetsuse alusel tuvastamine ja teavitamine, meeldetuletussüsteem;
d. vaktsineerimisaegade broneerimine ja -päevade planeerimine;
e. vaktsineerimise protseduur ja selle dokumenteerimine;
f. vaktsineerimise erijuhtude käsitlus (nt vaktsineerimine teatud terviseseisundite korral);
g. infektsioonikontrolli nõuded vaktsineerimise läbiviimisel;
h. vaktsineerimise võimalike kõrvaltoimete käsitlemine, dokumenteerimine ja nendest teavitamine;
i. vaktsiinide kuluarvestus, sh kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinide arvestus ja hävitamine;
j. raviarvete korraldus.
Madis Metsis on ligi 40 aastat tegutsenud biomeditsiini alal, sellest 25 aastat professorina. Tal on ohtlike nakkushaiguste mikrobioloogi-epidemioloogi kvalifikatsioon arsti õigustega sõja- ja erakorralistes olukordades (antud NSVL seaduste järgi). Samuti doktorikraadi tasemele vastav molekulaarse neurobioloogia dotsendi kutse.
Ka Madis Metsis võtab aluseks WHO ja ECDC koostatud juhised. Ta leiab selle taustal puudusi Eesti plaani igas peatükis ja järeldab, et see ei vasta rahvusvaheliselt soovitatud nõuetele. Ta eeldab, et töödokumenti pidevalt olukorra arenedes täiendatakse, täpsustatakse ja detailsemaks kirjutatakse. Veebruari keskpaigaks seda Eesti vaktsineerimisplaaniga tehtud ei olnud.
Metsis heidab ette, et eesliinitöötajate loendit ei olnud kaks nädalat enne vaktsineerimise alustamist. Et polnud olemas ka varunimekirju ega IT-tuge.
Vaktsineerimise praktiline korraldus on kirjutatud pealiskaudselt ja läbimõtlemata, leiab Metsis. Puudu on ka riskide analüüs ja seetõttu ka plaan, kuidas riske maandada. Alates vaktsiinivastaste liikumise mõjust ja lõpetades vaktsiinide tarneprobleemidega.
Logistiline plaan on „sisuliselt olematu”, leiab Metsis. Sulatatud vaktsiinide laialivedamist peab ta arengumaade lähenemiseks, kus puudub näiteks kuiva jää kasutamise võimalus. Eestis oleks see olemas. „Ilmselgelt oleks olnud vaja plaani võtta Tartus teise laostamispunkti loomine ja vaktsiini tarnimine külmutatult ka haiglatesse ja suurematesse keskustesse.”
Ta leiab, et on näha, et plaani tegijad on võtnud malli iga-aastasest tavalistest vaktsineerimistest (laste plaanijärgne vaktsineerimine, gripi- ja reisivaktsiinid – EE), kuid see ei päde massvaktsineerimise korral.
„Pigem on vaktsineerimise plaaniks nimetatud dokumendi näol tegemist plaani ettevalmistamise ja planeerimise staadiumi toorikuga, milles on üles loetud tehtud tegevused. Vaatamata olulistele puudujääkidele vaktsineerimise plaanis on Eestis toimuv vaktsineerimise kampaania veel isegi edukas – seda tänu vaktsiinitarnete mitterahuldavale tasemele. Tänasega on Eesti Euroopas esimeste hulgas nakkuse taseme poolest ja vaktsineerimise läbiviimise probleemid endiselt õhus,” lõpetab Metsis hinnangu.
Otsusest:" Üks usalduse kadumise alus oli vaktsineerimisplaani kritiseerimine. Saare tüli endise tööandjaga algas sellest, et ta kritiseeris esialgu anonüümselt ja seejärel avalikult sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaani. Saare sõnul oli plaan puudulik. Ta nõudis otsustavatel kohtadel inimestelt vastutuse võtmist.
Sestap ei rahuldanud komisjon ka täielikult Saare kaebust ning määras talle kolme kuu töötasu asemel hüvitiseks ühe päeva töötasu ehk 185€.
Saar on komisjoni otsuse selgitusi lugedes kriitiline. Tema advokaat Tambet Toomela leiab, et otsuses on vastuolulisi märkusi. Ta viitab komisjoni seisukohale, nagu olnuks terviseameti kommunikatsioonijuhi ülesanne kriisis inimesi rahustada ning keskenduda sellele, et terviseameti ja ka sotsiaalministeeriumi usaldusväärsus avalikkuse silmis oleks kõrge.„Ehk teisisõnu komisjon leidis, et oluline pole mitte kommunikatsiooni ausus, vaid elanikkonna rahustamine kas või tõe varjamise või valetamise teel,” kommenteerib Toomela otsust.
Kadai (Martin Kadai töötas Terviseametis kriisireguleerimise nõuniku ja erakorralise meditsiini osakonna juhatajana. Enne seda Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnas peaspetsialisti ning nõunikuna, vastutades nakkushaiguste, sh immuniseerimise, valdkonna poliitika kujundamise eest.) hinnangul on Eesti plaanis puudu järgnevad teemad:
a. vaktsiinide ja tarvikute tellimine ja sellega seotud aruandluse korraldus;
b. vaktsiinide hoiustamine ja säilitamine;
c. vaktsineeritavate prioriteetsuse alusel tuvastamine ja teavitamine, meeldetuletussüsteem;
d. vaktsineerimisaegade broneerimine ja -päevade planeerimine;
e. vaktsineerimise protseduur ja selle dokumenteerimine;
f. vaktsineerimise erijuhtude käsitlus (nt vaktsineerimine teatud terviseseisundite korral);
g. infektsioonikontrolli nõuded vaktsineerimise läbiviimisel;
h. vaktsineerimise võimalike kõrvaltoimete käsitlemine, dokumenteerimine ja nendest teavitamine;
i. vaktsiinide kuluarvestus, sh kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinide arvestus ja hävitamine;
j. raviarvete korraldus.
Madis Metsis on ligi 40 aastat tegutsenud biomeditsiini alal, sellest 25 aastat professorina. Tal on ohtlike nakkushaiguste mikrobioloogi-epidemioloogi kvalifikatsioon arsti õigustega sõja- ja erakorralistes olukordades (antud NSVL seaduste järgi). Samuti doktorikraadi tasemele vastav molekulaarse neurobioloogia dotsendi kutse.
Ka Madis Metsis võtab aluseks WHO ja ECDC koostatud juhised. Ta leiab selle taustal puudusi Eesti plaani igas peatükis ja järeldab, et see ei vasta rahvusvaheliselt soovitatud nõuetele. Ta eeldab, et töödokumenti pidevalt olukorra arenedes täiendatakse, täpsustatakse ja detailsemaks kirjutatakse. Veebruari keskpaigaks seda Eesti vaktsineerimisplaaniga tehtud ei olnud.
Metsis heidab ette, et eesliinitöötajate loendit ei olnud kaks nädalat enne vaktsineerimise alustamist. Et polnud olemas ka varunimekirju ega IT-tuge.
Vaktsineerimise praktiline korraldus on kirjutatud pealiskaudselt ja läbimõtlemata, leiab Metsis. Puudu on ka riskide analüüs ja seetõttu ka plaan, kuidas riske maandada. Alates vaktsiinivastaste liikumise mõjust ja lõpetades vaktsiinide tarneprobleemidega.
Logistiline plaan on „sisuliselt olematu”, leiab Metsis. Sulatatud vaktsiinide laialivedamist peab ta arengumaade lähenemiseks, kus puudub näiteks kuiva jää kasutamise võimalus. Eestis oleks see olemas. „Ilmselgelt oleks olnud vaja plaani võtta Tartus teise laostamispunkti loomine ja vaktsiini tarnimine külmutatult ka haiglatesse ja suurematesse keskustesse.”
Ta leiab, et on näha, et plaani tegijad on võtnud malli iga-aastasest tavalistest vaktsineerimistest (laste plaanijärgne vaktsineerimine, gripi- ja reisivaktsiinid – EE), kuid see ei päde massvaktsineerimise korral.
„Pigem on vaktsineerimise plaaniks nimetatud dokumendi näol tegemist plaani ettevalmistamise ja planeerimise staadiumi toorikuga, milles on üles loetud tehtud tegevused. Vaatamata olulistele puudujääkidele vaktsineerimise plaanis on Eestis toimuv vaktsineerimise kampaania veel isegi edukas – seda tänu vaktsiinitarnete mitterahuldavale tasemele. Tänasega on Eesti Euroopas esimeste hulgas nakkuse taseme poolest ja vaktsineerimise läbiviimise probleemid endiselt õhus,” lõpetab Metsis hinnangu.
Otsusest:" Üks usalduse kadumise alus oli vaktsineerimisplaani kritiseerimine. Saare tüli endise tööandjaga algas sellest, et ta kritiseeris esialgu anonüümselt ja seejärel avalikult sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaani. Saare sõnul oli plaan puudulik. Ta nõudis otsustavatel kohtadel inimestelt vastutuse võtmist.
Sestap ei rahuldanud komisjon ka täielikult Saare kaebust ning määras talle kolme kuu töötasu asemel hüvitiseks ühe päeva töötasu ehk 185€.
Saar on komisjoni otsuse selgitusi lugedes kriitiline. Tema advokaat Tambet Toomela leiab, et otsuses on vastuolulisi märkusi. Ta viitab komisjoni seisukohale, nagu olnuks terviseameti kommunikatsioonijuhi ülesanne kriisis inimesi rahustada ning keskenduda sellele, et terviseameti ja ka sotsiaalministeeriumi usaldusväärsus avalikkuse silmis oleks kõrge.„Ehk teisisõnu komisjon leidis, et oluline pole mitte kommunikatsiooni ausus, vaid elanikkonna rahustamine kas või tõe varjamise või valetamise teel,” kommenteerib Toomela otsust.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Nii ongi tõepoolest, kui suudetakse veel üksikjuhtumeid jälgida ja nakatunuid taga ajada, võib peenseadistust kasutada, kui numbrid suured, lajata suure malakaga kinni nii palju kui saad.hjl85 kirjutas:Aga las see olla-saan aru, et VV oli kergem kõik lukku panna kui hakata ükshaaval erandeid tegema ning elan mina ja elavad ka teised selle üle. pealegi saab kohe õues mängida.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Eesti II laine murdepunkt käes või käeulatuses?
Viirus elab oma elu, vilistades piirangutele ja vastupidi. Paneme siia kõrvale veel järgmisel nädalal saabuva rekordkoguse vaktsiinidoose, võib nädalavahetusele vastu optimistlikumas noodis minna.
Veel eile levis siin foorumis ikka väga sõjakalt pessimistlik noot, kus nõuti ülirangeid samme, et muidu ei olevat võimalik asja kontrolli alla saada...
https://novaator.err.ee/1608155953/nakk ... -0-9-pealeEesti nakatamiskordaja on langenud üle Eesti 0,9 lähedale ehk iga koroonaga nakatunu annab nakkuse edasi keskmiselt 0,9-le inimesele. Selge on langustrend Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.
"Teistes maakondades on kõver samuti alla ühe, aga ei erine sellest kuigi palju. Suundumus on õige, aga kindlat veendumust selles veel pole," sõnas Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor. Pilt muutub selgemaks nädalavahetusel, kui analüüsi kaasatakse ka reedeste testide tulemused.
"Üldiselt nakatunute arvud on läinud viimastel päevadel alla kõigis maakondades," lisas professor.
Viirus elab oma elu, vilistades piirangutele ja vastupidi. Paneme siia kõrvale veel järgmisel nädalal saabuva rekordkoguse vaktsiinidoose, võib nädalavahetusele vastu optimistlikumas noodis minna.
Veel eile levis siin foorumis ikka väga sõjakalt pessimistlik noot, kus nõuti ülirangeid samme, et muidu ei olevat võimalik asja kontrolli alla saada...
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Üle Eesti on nakatumiskordaja langenud 0,9 lähedale, langustrend on selge Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Samuti on reoveeuuringutes näha, et viiruse levik on hakanud taanduma. Langustrendi illustreerib ka seitsme päeva libiseva keskmise graafikud. See andis Fischerile põhjust kinnitada, et piirangud on omanud positiivset mõju. Siiski on Eestis jäänud teatav platoo juba pikemaks ajaks stabiilselt kõrgele tasemele. Võrdluseks, kui Ühendkuningriigis tõusid nakatumisnäitajad püstloodis üles, siis piirangutega tulid need sama kiirelt ja järsku ka alla. Miks Eestis pole nii juhtunud?
«Üks põhjus on kindlasti selles, et piirangutega jäädi hiljaks - nakatumine jõudis juba nii kõrgele tasemele ja osades piirkondades on nakkus nii laiaulatuslikult levinud, et selle allasaamine võtab aega,» põhjendas Fischer ning tõi analoogiks Tšehhi. «Neil kestis tase, kus oli päevas keskmiselt üle 100 juhu 100000 kohta viimati täpselt 20 päeva (25.veebruar -17. märts). Praeguseks on nad jõudnud selle näitajaga 80-ni.» Ka Eestis kestis sama tase märtsi esimesel 20 päeval. «Brittidel pole aga nakatumine riigis keskmisena nii kõrgele tõusnudki, kuid näiteks 60-ne tase püsis ületatuna ka täpselt kolm nädalat,» märkis Fischer ja tõdes, et tõenäoliselt oli neil osades piirkondades ka meie praegusele sarnane nakkustase. Tema sõnul on väga erineva suurusega riike raske üks-ühele võrrelda.
Kui meie nakatumiskõver järgib ka edaspidi tšehhide oma, siis juba nädala pärast võime Fischeri hinnangul hakata nägema peamiselt kolmekohalisi päevaste nakatunute arve. «Selle eelduseks on loomulikult see, et piiranguid järgitakse. Väidetavalt on endiselt väga suureks probleemiks see, et ka haigena ja positiivse testi saanuna ei taha inimesed eneseisolatsiooni jääda,» tunnistas Fischer.

https://www.postimees.ee/7211013/fische ... d-avalduma
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Minuarust pole mõtet vaadata nakatunute arvu, see sõltub tehtud testide hulgast.
Protsent - see kui palju teste on positiivsed on ca 20 juba 24 veebruarist saadik ja see on platoo mitte mingi murdepunkt.
Protsent - see kui palju teste on positiivsed on ca 20 juba 24 veebruarist saadik ja see on platoo mitte mingi murdepunkt.
Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria
Moraalsest küljest see "eduraportöörlus" polegi paha, näete kui koos pingutame, siis graafikud lähevad allapooole.vanahalb kirjutas:Minuarust pole mõtet vaadata nakatunute arvu, see sõltub tehtud testide hulgast.
Protsent - see kui palju teste on positiivsed on ca 20 juba 24 veebruarist saadik ja see on platoo mitte mingi murdepunkt.
Krista Fisherilt http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/covid_pildid.html
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline