Selle eelmise valitsuse ülistusjutu peale tuletaksin heameelega meelde, millel oli nende detsembri-jaanuari põhifookus. Ei, see ei olnud koroona ega riigi valmistumine II laineks.
Perekonnareferendum varjutas kogu meie avaliku debati ning üks hanerasvaerakond arvas, et täna 2 nädala pärast oleks ainuvõimalik ja edasilükkamatu hetk korraldada vastavasisuline referendum, kuhu ilmtingimata füüsiliselt urni äärde peaks ilmuma. Sellega tegeles valitsuses palavikuliselt 2 valitsuserakonda + isehakanud "riigikirik". See tekitas ühiskonnas tunde, et koroona on juba minevik ja edasi tuleb tegeleda "igapäevasemate" asjadega, mitte see kas restoran Võsul sulgeda 19.00 või 21.00.
Ja võib keerutamata öelda, et 11. jaanuari leevendusotsused (mh koolide piiranguteta avamine) pidi ühiskonnas tekitama piisava turvatunde, et füüsilise referendumi läbiviimine aprilli keskel on igati kosher.
-----
PM PEAB välja pakkuma ideed ja lähtepunktid kuidas riik võimalikult kiiresti avada. Eilses saates jäi kõlama mõned arvud, nt alla 400 haige haiglates. Seega peaks patsientide arv olema ca 40% madalam tänasest.
Ei kujuta ette seda, et riik suudaks kinni taguda kuude kaupa mitte-toimivat majandust. Lääne pensionifondid ei anna Eestile lõputult laenu ja võtab riigilt investeeringuvõimekuse aastateks. Juba täna "õhku haihtunud" palgatoetuste jms eest oleks rahuliku südamega võinud 4-realisteks ehitada Eesti põhimaanteed. Nii et raha oleks veel ka üle jäänud.
Iga päev tänast "eri"olukorda jätkates probleem vaid süveneb. Seega on poliitilisel süsteemil vaja panna sedalaadi asjad tasakaalu. Kas viirusetõrjeks oleks mõistlik sulgeda nt Ericssoni tehased Lasnamäel? Igal juhul. Aga siis on riigil veel 2000 suud igauiselt toita, olemata kindel kas sellist tehast samal kujul üldse kunagi avatakse.
Samal ajal pressib peale vajadus tõsta riigikaitseks investeeritavat %/SPSsse, surve tõsta palku meditsiinisektoris jne jne. See valem ei ole niimoodi pikaajaliselt jätkusuutlik. Millestki peab loobuma. Kas oleksime nõus KV arengukava 5 aastat edasi lükkama?
Täna ei ole pidanud me veel ühtegi arvet maksma - kogu kriisile kulunud raha on tulnud TK reservidest või laenudest. Kuid lähiaastatel tuleb seda laenukoormat hakata reaalselt ka teenindama (isegi intressiteenindamine saab olema sadu miljoneid aastas).
See tähendabki väiksemaid kaitseinvesteeringuid, väiksemaid pensione ja vähem muid riiklike toetusi.
vt lisaks meie sügisest seisu (tänaseks on seis veel järsult halvenenud) -
https://www.err.ee/1115491/aivar-soerd- ... -eelarvele
Seega on iga päev, mis riiki saab normaalsena lahti hoida kulla hinnaga. Ja niisamuti iga ettenihutatud päev, et normaalsus taastada.
---
Kui nt Saaremaal-Hiiumaal on riskirühmad sisuliselt ära vaktsineeritud, niisamuti õpetajad, ei ole meil ühtegi põhjust miks koole ei peaks avama. Isegi kui õpilaste seas viirus mingisugusel intensiivsusel levib.
Vb peakski see olema "mõjutusvahend" - nt kui on soov Ida-Virumaal koolid avada, peavad vanakesed minimaalselt 70% olema vaktsineeritud. Tekiks põlvkondadevaheline sotsiaalne surve, et asi ära teha, mitte Sputnikut lõputult oodata.
---
Lasteiadebatis soovitan soojalt lugeda/kuulata intervjuud Allar Jõksiga -
https://epl.delfi.ee/artikkel/92824459/ ... abi-otsida
[quote] „Paaniline manitsus, ma nimetaksin seda valitsusmanitsuseks – ärge jumala eest minge välismaale, ärge pange lapsi lasteaeda, kuigi lasteaiad on avatud – see tekitab inimestes soovi käituda vastupidi," tõstis ta esile. „Või siis hakatakse ütlema: „Näe, täna nägin, Krister Paris sõitis Türki. Täna sõidad Türki, homme reedad riiki. See on suhtumine, mida ei tohi lasta tekkida, see ohustab sõnavabadust."
[/quote
----
Ja kindlasti kirjutan alla 2korda2 arvamusele - kipume alahindama viiruse võimekust iseseisvalt ja lainetena levida ja siis tagasi tõmmata.
Läti oli eriolukorras juba novembrist, kuid raskeks läks alles detsembris-jaanuaris. Viiruse laiem levik oleks pidanud ju siis välistatud olema...