„Laps hüppab ja on rõõmus, aga õpetajad satuvad haiglasse.” Tallinna lasteaedades on 238 töötajat koroonaga rivist väljas
Lasteaedades kardetakse, et nüüd, kui lapsevanemate ohutunne lõdveneb ja võsukesi tuuakse jälle lasteaeda, tuleb koroonaviirus kaasa, sest mudilastel üldiselt sümptomeid ei ole.
Valitsus on andnud korralduse: lasteaialaps jäägu koju, aga hädavajaduse korral võib siiski lasteaeda minna. Lapsevanematel on olnud võimalik hädavajadust üsna vabalt tõlgendada. On omajagu lapsevanemaid, kes töötavad eesliinil või mujal, kus ei ole võimalik, nelja-aastane käe kõrval, tööd teha. Aga on vanemaidki, kes viivad lapsed lasteaeda täies teadmises, et kogu perel on või võib olla koroonaviirus.
Koroonapositiivseid lapsi on Tallinna haridusametile teadaolevalt pealinna lasteaedades teisipäevase seisuga 70. Karantiinis rühmi on 38, kokku 26 lasteaias. Vanemad toovad lapsi kohale hoolimata sellest, et väikelapsedki võivad koroonaviirusega nakatudes haigestuda ja pikaajaliste tüsistustega, näiteks multisüsteemne põletikureaktsioon, haiglasse sattuda.
Lasteaiakasvatajad on enamasti vanemaealised ja seetõttu COVID-19 riskirühmas. Tallinna lasteaedades on 29. märtsi seisuga 238 COVID-19 diagnoosiga töötajat. See on iga 18. lasteaiatöötaja.
Koroonahaige pere toob lapse süüdimatult kohale
Ühe Õismäe lasteaia direktor soovis olukorrast kõneledes anonüümseks jääda, sest nende lasteaed sai koroonaviirusega eriti nukralt pihta. Veebruari teises pooles hakkasid selle lasteaia töötajad järjest koroonaviirusega nakatuma, kokku haigestus üle poolte töötajate. Mõni neist nii raskelt, et on siiani haiglas. „Kõik, kes alles jäid, töötasid maksimumi peal ja töötavad siiamaani,” sõnas lasteaia direktor Merike (nimi muudetud – toim). „Esimesed nakatunud tulevad tagasi tööle nüüd, üle kuu aja hiljem.”
Lasteaias ei saadud arugi, kust viirus sinna pääses. Õpetajad käisid enda sõnul ainult kodus ja tööl ning oletavad, et ilmselt nakatasid neid lapsed.
Juba veebruaris hoiti rühmi eraldi ja paljud tunnid toimusid virtuaalselt, aga viirus pääses ikkagi lasteaeda.
Selles lasteaias käis tänavu veebruaris kohal rekordarv lapsi, kui võrrelda eelmiste aastatega. Lasteaia juhataja sõnul esialgu selle üle suisa rõõmustati. Haigusnähtude puhul kehtis täisleppimatus, aga nagu nüüdseks on teada, siis koroonaviirusega väikelastel sümptomid üldiselt ei avaldu.
Juba veebruaris hoiti rühmi eraldi ja paljud tunnid toimusid virtuaalselt, aga viirus pääses ikkagi lasteaeda. „Oleme ikka väga tõsiselt pihta saanud,” kinnitas direktor. Tema sõnul on õpetajad tööl alati maske kandnud, aga lapsed mitte, mistõttu nad ongi nakatamisvõimelised.
Nukralt läks ka vaktsineerimisega. Samal päeval, kui kümme töötajat said esimese kaitsesüsti, jäid ka kümme töötajat korraga haigeks. „Praegu on meil haigestunute arv suurem kui vaktsineeritute arv,” tähendas direktor. Järgmisel nädalal saavad tema sõnul esimese kaitsesüsti need töötajad, kes enne isolatsioonis olles sellest ilma jäid.
Praegu käib selles lasteaias kohal 65 last 270-st. Karantiinis on kuus rühma. Juhataja sõnul on lasteaed küll lapsevanematelt palunud, et kui peres on keegi kasvõi lähikontaktne, siis mudilast kohale ei toodaks. Ometi on tulnud ette isegi juhtumeid, kus on alles hiljem selgunud, et laps käis lasteaias, samal ajal kui pere põdes kodus koroonat.
On tulnud ette isegi juhtumeid, kus on alles hiljem selgunud, et laps käis lasteaias, samal ajal kui pere põdes kodus koroonat.
Merike arvab, et üldiselt toovad lapsevanemad lapsi praegu lasteaeda kindlas usus, et nende lapsed on terved. Aga kindlalt väita nad seda muidugi ei saa. „Laps kodus hüppab ja on rõõmus, aga õpetajad haigestuvad, nii et satuvad haiglasse,” tõi Merike esile nende lasteaia kogemuse.
Merikese arvates võib lapsevanemate suhtumist selgitada sellega, et alla aasta tagasi uskusid ju teadlasedki, et väiksed lapsed koroonaviirusega nakatudes ei haigestu ega kanna seda ka edasi. Ent praeguseks on kindel, et mõlemat võib ette tulla. Nende lasteaias sattus üks laps koroona tõttu ka haiglasse.
Veebruaris käis kohal rohkem lapsi kui tavaliselt
29. märtsi seisuga on Tallinnas vaktsineeritud 1583 lasteaiatöötajat (s.o 36%). COVID-19 on teadaolevalt läbi põdenud 980 töötajat, neil on antikehad ja nende vaktsineerimine toimub soovi korral sügisel. Peale selle on osa õpetajaid vaktsineeritud perearsti juures.
Andmeid, kes lasteaiatöötajatest on raskelt haigestunud või surnud, Tallinn ei kogu, aga haridusametile teadaolevalt on kõigest üksikud lasteaiatöötajad haigestunud raskelt ja neist pole COVID-19 tõttu surnud keegi.
Amet on võrrelnud, kui palju lapsi käis Tallinna lasteaedades kohal enne ja pärast riigi soovitust lapsed võimaluse korral koju jätta, ning leidis, et lapsed käisid veebruaris kohal isegi rohkem kui tavaliselt. „Lasteaedade juhid on rääkinud, et kuna lapsevanemad lasteaiamajja sisse ei saa ja haigeid lapsi lasteaeda vastu ei võeta, on kohalkäimise protsent kasvanud,” ütles Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Pirgit Pedaja, täpsustades, et pandeemiaeelsel ajal oli see 55–65%.
„Märtsis on aga pilt hoopis teine ja kohalkäimise protsent linnaositi väga erinev, näiteks Lasnamäel 37%, Pirital aga 17%,” lisas Pedaja.
Praegu on Merikese sõnul näha, et lapsevanemad hakkavad korduvatest karantiinidest väsima. Samuti on ta märganud, et pärast igat karantiini rühmas kohal käivate laste arv kasvab. „Hirmutab see, et sümptomiteta lapsed toovad uuesti viiruse. See on tõsine hirm, nähes, kui raskelt mõned on põdenud.”
Lapsevanemad viivad lapsi taas agaramalt lasteaeda, aga töötajad Merikese sõnul nii kiiresti ei parane. See teeb niigi pidevalt kimbutava tööjõupuuduse veel teravamaks.
Ei jää üle muud kui vanemaid usaldada
Tallinna Kullatera lasteaia direktori Piret Määri sõnul on üsna selge, et vanemad ei jaksa enam lastega kodus olla, sest koroonapandeemia on juba päris pikalt kestnud. Küll aga on märtsis kohal käinud vähem lapsi kui veebruaris. Määri hinnangul käib praegu kohal umbes neljandik kõigist nimekirjas olijatest, veebruaris käis kolmandik.
Rääkides vanemate motiividest lapsed lasteaeda tuua, ütles Määr, et tema ei ole kohtumõistja ja usaldab lapsevanemaid – kui on vaja, siis on vaja. Kullatera lasteaias on vanemaid, kes ei too last kohale iga päev, vaid paar korda nädalas, nii kuidas parasjagu tarvis. Lasteaiaõpetajad helistavad iga nädala lõpus lapsevanemad läbi ja küsivad, millistel päevadel laps uuel nädalal lasteaeda tuleb ja millistel mitte. Kullatera lasteaias käib ka arstide ja politseinike lapsi ning nende ametite esindajad peavad paratamatult lastele hoiukoha sagedamini leidma.
Enamik lapsi kannab koroonaviirust sümptomiteta, aga lasteaial pole õigust küsida negatiivset koroonaproovi
Määrile teeb muret see, et enamik lapsi kannab koroonaviirust sümptomiteta, aga lasteaial pole õigust küsida negatiivset koroonaproovi. „Sellises olukorras on ebakindel tunne,” märkis ta. „Usume vanemat, et laps on terve, aga tegelikult me ei tea, kui last ei ole testitud.” Seetõttu ei jäägi üle muud kui vanemaid usaldada. Aga ometi on ka Kullatera lasteaias olnud juhtumeid, kus laps on kohal käinud ja vahetult hiljem positiivse koroonaproovi andnud – juba siis, kui teised lapsed ja personal on nakatunud.
Ühe Tallinna kesklinna lasteaia samuti anonüümsust palunud direktor sõnas, et nende juures käivate laste vanemad on hakanud omavahel kokku leppima, et lapsed käiksid lasteaias kohal vaheldumisi: osa lapsi kaks päeva, teine osa teised kaks päeva. Nimekirja 176 lapsest käib praegu kohal umbes 50–60. Eelmisel kevadel käis direktori sõnul kohal terve lasteaia peale kümme last.
Nüüd talitatakse nii, et kui ühes rühmas on lapsi kohal üle kümne, siis proovitakse sättida nii, et lapsed oleksid võimalikult palju õues.
Poolteist kuud tagasi olid selle lasteaia ühe rühma kõik kolm õpetajat, nende pereliikmed ja lasteaia köögipersonal koroona tõttu rivist väljas. Põhjust võib otsida sealt, et veebruaris käis selles lasteaias kohal kaks korda rohkem lapsi kui praegu. Puhang tõi kaasa ka ohvri: lasteaia koka abikaasa suri COVID-19 tõttu.
Terviseamet ei jõua enam ammu Harjumaal kõiki lähikontaktseid selgeks teha. „Määrame kalkulaatoriga lähikontaktse perioodi ise,” märkis direktor, kuidas lasteaias praegu asjad käivad. Veel jõulude ajal ja jaanuaris jõudis seda teha terviseamet.
Direktor nentis, et kõiki laste nakatumisi ei pruugi lasteaed teadagi. „Osas lasteaedades vanemad ütlevad süüdimatult, et põdesime koroonat ja laps on kohal käinud,” teab ta. Direktor on märganud, et lastel võib koroona tunda anda ka lihtsalt väsimuse kujul, nii et laps on loium.
