kana tagumik kirjutas:
Ju neil lootus oli, et õnnestub riskirühmad ära vaktsineerida enne nakatumise uut kasvu.
Jälle ähmane spekulatsioon nagu kogu ekspressi artikkel.
Ei sugugi. Sa väitsid, et artikkel on loogiliselt vastuoluline. Ma demonstreerisin viisi, kuidas seda vastuolu ületada - st. et tekstist tingimata ei tulene loogilist vastuolu.
Artikkel ei ole "ähmane spekulatsioon". Siin on rida väga konkreetseid faktiväiteid. Tsiteerin uuesti asjasse puutuvat:
Ent poolteist kuud hiljem läks valitsuses suuremaks kemplemiseks, kui Kiik pani lauale teisest Euroopa Komisjoni vaktsiinihanke lepingust osavõtmise. 15. oktoobril oli vaja otsustada, kas ja kui palju tahaks Eesti saada USA tootjalt Johnson&Johnson nende Jannseni vaktsiini, mida EL-i peale telliti 200 miljonit doosi. Eesti maksimaalne osa saanuks sellest olla rahvaarvu osakaalu järgi 0.03% ehk ca 600 000 doosi. Kuid Kiik põrkas otsustavale EKRE vastuseisule – milleks on seda vaktsiini nii palju vaja, kui juba on tohutu kogus AstraZenecat? Peale selle nuriseti, et kui AstraZeneca doos maksis ca 1,78 eurot, siis Jansseni oma tuli juba kõvasti kallim – 7,25 eurot doos. Kokkuvõttes hääletati Kiik sisuliselt maha. Talle anti pika mokaga vaid pisukesed vahendid Jansseni ostmiseks.
Sotsiaalminister tõttas, et saaks mingidki kastanid veel tulest päästa. Kuna toonane rahandusminister Martin Helme rahakotiraudu selle konkreetse elupäästva vaktsiini broneerimise jaoks eriti ei tahtnud avada, räägiti kibekiirelt kokku haigekassaga, kus langetati otsus maksta siis Jansseni dooside eest tervise ja ravieelarve arvelt. Sedasi suudeti siiski esitada tellimus 300 000 Jansseni vaktsiinile ehk poole väiksemale kogusele, mida oleks saanud võtta.
Kui need faktiväited vastavat tõele, siis ei ole sellisele käitumisele rahandusministri poolt õigustust. Kui ei vasta tõele, siis oleks loogiline oodata, et endine rahandusminister need ümber lükkaks. Minu teada ei ole ta seda seni teinud.
Järgmine voor vaktsiinivaidlusi leidis eelmises koalitsioonis aset mullu novembris. Jälle põrkuti omavahel raha teemal – kes ja kui palju peaks maksma kallite vaktsiinide eest. Kuu keskel jõudis valitsuse lauale Pfizer/BioNTechi eelostulepinguga ühinemine. Võrreldes suve lõpu ja sügisega oli olukord muutumas, sest Eestis hakkas teine koroonaviiruse leviku laine vaikselt pead tõstma. Vaktsineerimine ja vaktsiinide kiire kättesaamine muutus aina tähtsamaks teemaks. Pfizeri süst osutus veel kallimaks, makstes EL-i lepingus väidetavalt 12 eurot tükk, kuid valitsusest õnnestus läbi suruda enam-vähem maksimaalse koguse hankimine. Euroopa Komisjon hankis EL-i riikidele põhiosana 200 miljonit doosi ja lisaoptsioonina 100 miljonit. Valitsuses saadi kokkuleppele põhiosast võtta maksimum ehk 603 876 doosi. Optsioonist, mille täitmise aeg algab selle aasta kolmandast kvartalist, broneeriti EL-i hangetes kahtlejate rõõmuks vaid 100 000 doosi maksimaalse 300 000 asemel.
Siin nüüd paraku ei ole konkreetselt öeldud, kes mis seisukohal oli.
Järgmine voor vaktsiinivaidlusi leidis aset mullu novembris. Jälle põrkuti omavahel raha teemal – kes ja kui palju peaks maksma kallite vaktsiinide eest. Otsused ei sündinud lihtsalt. EKREl oli kogu aeg küsimusi raha osas, kes, kui palju ja miks ikka nii just peab maksma. Kui Kiige dooside ostusoovide poolt poleks kogu oma jõudu mängu pannud Jüri Ratas, Jaak Aab ja Isamaa tähtsamad valitsusliikmed Urmas Reinsalu ning isegi Jüri Luik, poleks need sedasi läbi läinud. Pikad vaidlused said enam vähem lõpu novembriga, kui EKRE veendi ära argumendiga, et vaktsiinid ostetakse EL-i toetusfondide vahenditest, mis on mõeldud koroonakriisiga võitlemiseks. Alles siis, novembri lõpus, suutis valitsus langetada otsuse, et järgmiste EL-i uute koroonavaktsiinide eelostulepingutega võib Kiik ühineda automaatselt ning ühtlasi on koroonavaktsiinid 2021. aastal kõigile tasuta. Aga, lisas valitsuse toonane pressiteade rangelt – edaspidi vaadaku enamus inimesi ise, kuidas vaktsiini eest maksavad, tasuta juurdepääs jääb vaid riskirühmadele. Kuigi Kiik olevat tahtnud jätta ka edaspidi koroonavaktsiini tasuta saadavaks, ei lubatud talle seda.
Kui need faktiväited vastavat tõele, siis ei ole sellisele käitumisele rahandusministri (ja teiste EKRE ministrite?) poolt õigustust. Kui ei vasta tõele, siis oleks loogiline oodata, et endine rahandusminister need ümber lükkaks. Minu teada ei ole ta seda seni teinud.
kana tagumik kirjutas:Kui esimesed vaktsiinikogused hakkasid tulema, siis kogu asjajamine longas. Ja longab siiani. See näitab, et mingeid ettvalmistusi väga ei tehtud. Ma ei kujuta ette, mis bardakk oleks siis meie haldusõuele saabunud, kui astraseneka oma tarnelubadusi täita oleks suutnud. Probleemid andmebaasidega ja kogu see värk, siin foorumis ja ka meedias korralikult kajastatud.
Ka see ei õigusta vaktsiinide tellimata jätmist.
