Viktoriin

[krizz]

Nagu näha tarku,või ehk hoopis rumalaid (eks harry13 valgustab meid) mehi jätkub.

Vahepeal võtan teenitult otsa üle ja küsin sellise küsimuse:
Mis muutus toimus NSVLiidu vapil 1956 a?

[Marissa]

16 liiduvabariigi asemel sai 15 liiduvabariiki, Karjala-Soome NSV muutus ANSV-ks ja seega kadus vapilt üks lint. (Kuni NSVL lõpuni oli neid 15 seal)

[krizz]

Jep.Õige.Ebasümmetria kaotati ära.

[MOrav]

Et harri15 küsimus ei kvalifitseeru militaarseks ja kuigi NSVL vapi küsimus on selleks vaid otsapidi, siis nende küsimustega lõpp, kirik keset küla ja küsijaks Marissa.

[Marissa]

Vastu ööd üks lihtne küsimus rahvale Eesti Vabadusristi kohta ...

Mis aastani anti välja Eesti Vabadusriste?

[uusmario]

1925.aastani

[Marissa]

1925.aastani

Tore, pääsesin lihtsalt! Küsi edasi!

[uusmario]

Järg vaba

[harri13]

Eesti Vabariigi taastamisest on antud välja 2 sõjaväe rajamisakti.1 andis välja ÜN(3.09.1991) ja teise Kalle Eller.Nimetage kuupäev ja valitsus kellele Eller tahtis alluda(teatavasti oli ta siis RKAK juht)

[MOrav]

Nr. 595. 27.08.1991. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pressiesindaja R. Mälgu kiri Eesti Vabariigi Valitsuse (eksiilis) juhile presidendi kohustes H. Margale.

Lp. EV infokeskus Rootsis

Palume Teid edastada Eesti Vabariigi Valitsuse (eksiilis) juhile presidendi kohustes Hr. Heinrich M A R G I L E siinjuures lisatud tekstid. Võimalikult kohe!

Hr. Mark, H []

Ette tänades
EV ÜN press[iesindaja] R. Mälk

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse

Pöördumine

Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi ülemnõukogu poole.

Käesolevaga teatame, et Eesti sõjavägi on õiguslikult taasloodud 27. VIII. 1991. a. ja tegelik üksuste, teenistuste ja kommunikatsioonide loomine on alanud.

Eesti taasloodud sõjavägi põhineb kõrvalekaldumatult Eesti Vabariigi õiguslikul järjepidevusel ning demokraatlike riikide sõjavägede ülesehituse põhimõtteil. Eesti Sõjaväe ülesandeks on Eesti Vabariigi territooriumi kaitse ja militaarne kontroll ning kodanike kaitsealane väljaõpe. Eesti Sõjavägi on apoliitiline sisepoliitilises või erakondlikus mõttes. Tulevikus, täielikult taastatud Eesti Vabariigis allub sõjavägi otseselt riigi kõrgemale juhtkonnale vastavalt kehtestatud Põhiseadusele. Eesti praeguses, üleminekuaja staatuses on Eesti sõjaväe alluvussuhted vaja ratsionaalselt
ja [...], kuid seejuures kiirelt lahendada.

Ühelt poolt allub Rahvuslik kaitsealgatuskeskus Eesti Vabariigi Valitsusele (eksiilis) ja sellest johtuvalt lähtub formaaljuriidiline tõuge Eesti sõjaväe taasloomiseks nimetatud valitsusest ja tema poolt kantavast õiguslikust printsiibist.

Samas on selge, et Eestis reaalset võimu mitteomav valitsus ei saa olla reaalset sõjaväge kontrollivaks demokraatlikuks organiks.

Ajutise väljapääsuna paneme seepärast ette Kaitsenõukogu pariteetsel alusel Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt. Protsessi kiirendamiseks paneme ette, et kummastki delegeeritaks Kaitsenõukokku viis (5) liiget.

Kaitsenõukogu peab ühtlasi olema organiks, mis on võimeline üles näitama aktiivset seadusandlikku initsiatiivi kaitseküsimuste võimalikult kiireks õiguslikuks lahendamiseks.

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse juhataja kol. Eller

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse reservi ülem kpt. Tõns

***

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse

Päevakäsk

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja Rahvuslikul Kaitsealgatuskeskusel lasuvatele kohustustele ning lähtudes Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest taasluua Eesti Vabariigi sõjavägi 27. VIII. 1991. a.

1. Eesti Sõjavägi taasluuakse Eesti riikluse taastamisel esilekerkivate kaitsevajaduste rahuldamiseks.

2. Rahvuslik Kaitsealgatuskeskus võtab endale Eesti Sõjaväe ajutise juhtkonna ülesanded.

3. Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse reservi peakorter ümber nimetada Eesti Sõjaväe ajutiseks Peakorteriks koos vastavate kohuste ja volitustega.

4. Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse volinikele maakondades anda sõjaväeringkonna ülema õigused.

5. Otsekohe alustada vabatahtlike värbamist Eesti Sõjaväkke. Kaitsealgatuskeskuse volinikel rakendada tööle vastavad meeskonnad.

27. august 1991. a.

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse juhataja kol. Eller

Rahvusliku Kaitsealgatuskeskuse reservi ülem kpt. Tõns

VV arhiiv. Kserokoopia faksist.

***

Ilmunud: "Tõotan ustavaks jääda...", lk 1431-1432

***

Küsimisjärg vaba.

[harri13]

õige vastus!ma võtsin Elleri teksti samast allikast.ja esita oma küsimus!

[harri13]

Ajaloolased väidavad, et hunnide riik on hõivanud alasid Reini jõest Kaspiani ja Baltikumist Kaukaasia-Balkani piirini. Nimetage, kust kohast läks hunnide riigi piir Attila ajal (ca. 450) läbi Baltikumi!

[Charlemagne]

Keskpaika Lätit, Daugavat pidi ja poolest Kuramaast.

[harri13]

õige!
Palun küsi nüüd ise

[Charlemagne]

Hans-Ulrich Rudel(1916-1982). Väljapaistev lendur ja kõva spordimees surmani. Poetas lahinglaev "Maratile" tonnise pommi ja tegi muid tükke.... Küsimus aga - mis segane lugu juhtus H-U.Rudeli ja Saksa Liitvabariigi vutikoondisega 1978 aasta MM aegu?