Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Siit skoorist on puudu osad rohkearvulised Süüria/Egiptuse kaatrite kaotused läbi Iisraeli lennuväe/mereväe tegevuse tulemusena, mis keerab antud (vene) raketikaatrite tegevuse teistpidi

Üks stiilinäide:
https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Baltim

[URR]

Ma loen sellelt lingilt välja, et 6 Iisraeli raketikaatrit uputasid Egiptuse 4st raketikaatrist 3. Kuidas seda skoori siis arvestada: raketikaatrid uputasid 3 laeva või 3 raketikaatrit uputati? Osa (Vene) või Sa'ar (mitte-Vene) ei peaks olema argument.

[Kapten Trumm]

Musta mere või Abhaasia ranniku lahing 10. augustil 2008: rakettrelvastuseta Gruusia raketikaatrid kohtusid Vene sihtüksusega, 1 Gruusia raketikaater uputati.

Seal Gruusia raketikaatrid "kohtusid" vene dessantväelastega Poti sadama kai ääres.
See uputatud alus oli Stenka klassi patrullkaater (sellised asusid ka omal ajal Eestis).
Sama laev põhimõtteliselt, aga rakette pole, raskeim relvastus on allveetõrje torpeedod.

Nagu näha, on „skoori“ raske kokku lüüa (kuidas arvestada punkte, kui raketikaatrid üksteise pihta lasevad või mitut raketikaatrit on väärt üks naftahoidla?). Kokkuvõte võiks olla see, et igal relval on oma otstarve ja parem on neid kasutada süsteemina ning mõnikord on tugevam lihtsalt tugevam. Millised vahendid oleks Liibüale Sidra lahel edu taganud? Või kui Liibüa väed oleks olnud edukamad, siis mida see oleks Liibüa riigile kaasa toonud? Kas esimene Pärsia lahe sõda oleks kujunenud teistsuguseks, kui Iraagi merevägi oleks olnud teist moodi üles ehitatud? Kas see teist moodi üles ehitatud merevägi oleks olnud adekvaatne vastane Iraanile kui peamisele ohule? Musta mere lahingu üle võiks isegi spekuleerida: kui grusiinid oleks oma mereväe adekvaatselt relvastanud ja operatsiooniplaneerimisse kaasanud, mine tea…

Probleem on selles, et ajaloost pole näha nagu suudaks me raketikaatriga VF laevastiku vastu edukad olla. Soome, Rootsi või Norra puhul on olukord natuke teine, sealne rannikuprofiil pakub taolistele laevadele head varju ja moodustab väikesele väele sobivaid pudelikaelu (nt Blücheri uputamine), samade relvasüsteemide kokkupõrge lagedal merel lõpeb väiksemale kardetavasti kurvalt.

[mart2]

...
Seal Gruusia raketikaatrid "kohtusid" vene dessantväelastega Poti sadama kai ääres...

Ausalt kohe?
Et see jutt on siis jama - https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of ... f_Abkhazia ?

[Kapten Trumm]

Formaalselt on see prantslaste raketikaater oma Exocet raketiseadmetega ka "Abhaasia ranniku lähedal".
Ja ka see allpool olev NSVL aegne Matka-klass.
Ju see netis kirjas olev "airborne troops" ka ehk VDV-d tähendab.

[Kapten Trumm]

Need 2 Poti sadamas VDV poolt lõhkeainega sodiks lastud alust olidki kogu Gruusia raketikaatrite laevastik.
Üks prantslaste looming La Combattante-klass ja teine NSVL oma Matka-klass (viimane on tiiburlaev lausa).
Lahingus Abhaasia ranniku lähedal uputati (vene väidete põhja) Stenka-tüüpi patrullkaater Tbilisi, mis on endine NSVL piirivalvelaevastiku alus.
Sellel pole mingeid tiibrakette, laev on spetsialiseeritud piiri valvamiseks ja allveetõrjeks. Küllalt raskelt relvis VF eskaadri vastu oli selle väärtus vaid olla ujuv sihtmärk.

Siin on veel fotosid sellest, kuidas VDV-lased Gruusia laevastiku hävitasid: https://turkishnavy.net/2008/09/21/russ ... ar-at-sea/

[Liivo Laanetu]

Musta mere või Abhaasia ranniku lahing 10. augustil 2008: rakettrelvastuseta Gruusia raketikaatrid kohtusid Vene sihtüksusega, 1 Gruusia raketikaater uputati.

Vikipeedia artiklis https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of ... f_Abkhazia 10. augusti kokkupõrke kajastamine tugineb Vene allikatele. Isegi Reutersi teade, mida kasutatakse ühe viitena, edastab Vene kaitseministeeriumi poolt saadud infot. Enamgi veel, artiklis tuuakse välja, et Gruusia ise ei tunnista sellise kokkupõrke toimumist.

Ants Laaneotsa uurimistöös "Vene-Gruusia 2008. aasta sõda – põhjused ja tagajärjed" https://www.kvak.ee/wp-content/uploads/ ... ruusia.pdf on kajastatud Gruusia mereväega seotud sündmusi järgnevalt:

Öösel vastu 9. augustit tabasid Gruusia mereväebaasi Potis kaks Abhaasiast väljatulistatud, kassettlõhkepeadega varustatud Vene taktikalist raketti Totška-U. Raketipataljon oli salaja toodud Abhaasiasse juba 2007. aasta sügisel ning paiknes Otšamtšira linna lähistel. Üks rakettidest lõhkes mereväebaasis, teine selle kõrval paiknevas tsiviil-konteineriterminalis. Viis Gruusia mereväelast sai surma ja enam kui 30 haavata. Samasugused olid ka tsiviilpoole kaotused. Meeskondadega, sõidukõlblikud Gruusia mereväelaevad alustasid ettevalmistusi ümberpaiknemiseks lõuna poole, Batumi sadamasse.
On arusaamatu, miks nad seda varem ei teinud.

Kell 16.00 tegi Vene kaitseministeerium avalduse, et on kehtestanud Mustal merel piki Abhaasia rannikut kulgeva julgeolekutsooni, milles patrullivad Vene sõjalaevad ja millesse on keelatud teistel laevadel ilma Moskva loata siseneda. Samal ajal lahkus Sevastopolist Vene Musta mere laevastiku eskaader eesotsas lipulaeva raketiristlejaga „Moskva” ning võttis suuna Abhaasia rannikule. Öö hakul püüdsid mitmed Gruusia mereväe laevad väljuda Poti sadamast ja minna Suhhumi sadamasse, kuid sattusid Vene sõjalaevade raketirünnakute alla ning olid sunnitud Potisse tagasi pöörduma.

[11.08] Pärastlõunal sisenesid Poti sadamasse Vene 45. õhudessantväe üksikluure polgu sõdurid, kes lasid õhku kõik mahajäetud Gruusia sõjalaevad.
Hävines peaaegu kogu Gruusia merelaevastik: kuus sõjalaeva, sh mereväe tähtsaimad alused raketikaatrid Tbilisi ja Dioscuria

[URR]

Iisrael loobub mehitamata laevade kasutamisest: https://southfront.org/israel-scraps-pr ... with-usvs/

[Kapten Trumm]

Minu postis viidatud turkisnavy lehel on rohkelt fotosid Gruusia laevastiku hävitamisest Poti sadamas, minumeelest nendele raketikaatritele pandi esialgu tuli otsa kuni seal miski asi lõhkes? Fotodel on näha samu laevu põlemas.

[mart2]

Tänud kaasfoorumlastele 2008.a. sündmuste täpsustamisel ning mõnede uute linkide saamisel!

[Kapten Trumm]

Kas need prantslaste loodud "kombatandid" pole analoogselt meie algsete miinilaevadega puidust kerega? Puust kerega alus tootmisaastaga 1970ndatest, eriti kui on vahepeal kuskil vedelenud, on jaanitule materjal ja heal juhul käigus hoitav ropu tööga, st kord aastas kuivale tõstmisega.

[Viiskümmend]

Soomlased, kes on samuti mehitamata ning robotiseeritud kaubalaevanduse pioneerid ning on neid EU rahastatud programme 10 aastat teinud ei ole ka seda know-howd oma "Laivue 2000" programmi üle viinud.

[Kapten Trumm]

Vaadates, mis võimeid soomlased tahavad 330M eest sinna Laivue 2020 laevale saada, siis tundub, et antud projekt saab analoogselt Haminale olema suhteliselt säästukas ja küllap seepärast ongi inimjõudu rohkesti tarvis ekraanide taha?

[URR]

Idee poolest peakski mehitamata vahendid odavamad olema.
Mis puust laevadesse puutub, siis meie omad pidasid väga hästi vastu. Korralikust puust ja korralikult tehtud laevakere on väga hea, aga kallis. Tänapäeval tulevad keskkonnakaitselised aspektid ka mängu, sest kõige parem puit saadakse vihmametsadest.

[Kapten Trumm]

Puidust laevakere puhul on enamasti probleem selle pinnakaitse vee toime eest. Vähimgi pinna vigastus toob kaasa vee läbipääsemise ja vigastuse ümbert kaitsekihi eraldumise, kuna puit imab vett ja vesi pääseb kaitsekihi alla. Parandatakse üldiselt käsitsi ja aeganõudval viisil. Meil oli kunagi puidust ja veekindlast vineerist valmistatud kaater, mille välispind oli lamineeritud epovaigu ja klaasriidega, seda tuli iga kevad parandada ja värvida. Tihti ka hooaja keskel, näiteks ebaõnnestunud sildumise järel või valesti hinnatud otste pingsuse tõttu, mistõttu pääses alus vastu kaid nühkima. Kui seda mitte teha, toob vee sissepääs puidu/vineeri kihtide vahele kaasa hallitamise, mädanemise jne. Tõsi, võibolla miskist eksootilisest punasest puust ja tänapäevaste pinnakatetega on probleem väiksem.

Lisaks kipub puidust alust olema samaväärsest raskem ning ebatehnoloogilisem. Seepärast tehakse tänapäeva väiksemaid laevu alumiiniumist või klaasplastikust ning suuri üldiselt terasest. Puidust laevaded on jäänud harrastajate nishitooteks ning maksavad palju.

Klaasplastist keredel on probleeme see lahendus, kus tugevuselemendid on puust või vineerist ja valatud epovaigu sisse. Kui sinna vesi ligi saab (ja enamasti juhtub see märkamatult), võib juhtuda, et see on remontimatu. NSVL-s kasutati sellist lahendust nii mõnel juhul ja meilgi on juhtunud, et klaasplasti sees märkamatult ära ussitanud tugevuselemendi purunemine ebasobival hetkel toob sõidu ajal kaasa augu põhjas.