Riigikaitse eelarve

[Kapten Trumm]

Selle indekseerimise võiks teoorias lõpetada (muuta seadust), kuid sellega tekib 2 praktilist probleemi

Aga suund on sul "kuum" - st eelarvest moodustavad väga kaaluka osa meil igasugu sotsiaalse iseloomuga raha andmised ja loogika ütleb, et sealt on ka suurim lootus kärpida vajalik summa. Ehk siis - kui me võtaks endale Iisraeli ambitsioonid, siis on vältimatu minna sotsiaalkulude kallale.

Küsimus pole ju ainult indekseerimises, vaid tehakse ka ju täiendav pensionitõus, mis tegelikult kataks suuremalt jaolt kaitse-eelarve kärpe.

Jah, seda küll - igasugu "erakorralisele pensionitõusule" ei ole sihgrupil ka õigustatud ootust - seda ei PEA maksma.
Mis puudutab seda eespool kõlanud "laste kallale minekut", siis see on teine probleem - nimelt sotsiaalkulud on meil ammuilma vägagi kreenis ühiskonnale rahalist tulu mittetoovate pensionisaajate poole.

Et sellisest surnud ringist pääseda, tuleb vist teha nii, et valimisõiguse saavad ainult need, kes makse maksavad ja iga järeltulija annab ühe lisahääle. Paugupealt kaob see pensionäride häälte ostmine.

Taoline, suur ja järjest kasvav ülalpeetavate mass on kogu EL-s nagu kivi jala küljes ja üks suure laenukoormuse põhjuseid. Saksamaal juba 30 aastat toimiva Bundeswehri nülgimise probleemid on ka meie tulevik - seal lihtsalt käib kõva rabelemine, et seda suurt ballasti ülal pidada nii, et nad valimistel sinu poolt hääletaks. See on kogu valge arenenud ilma probleem, meil on õnneks praegu 400 tuhande pensioni saaja peale veel 600 tuhat töötegijat (NSVL sotsiaalpoliitika rasva jätkub päris kauaks), kuid varski kahaneb see 600 tuhat 300 tuhandele ja 400 tuhat kasvab 700 tuhandele ja siis algab probleemide teine ring.

[Kriku]

Palun tungivalt teema juurde jääda.

[London Bridge]

Mulle on jäänud mulje, et EKV ja kamin on suutnud suhteliselt hästi "ôhku välja lasta" viimastel aastatel. Üritas ju ka eelmine rahandusminister suurt ebaeffektiivsust ja raiskamist tôestada, kuid ebaônnestunult. Praegune ühe nuiaga löömine saadab huvitava signaali, et lollid olite, et nii eesrindlikult optimeerisite asju vahepeal, nüüd saate uuesti kärpida, et teistega solidaarsed olla.

[Runkel]

Ühe pool on Reinsalu ja Laari dramatiseering plaanitavast muutusest(?),kuni Natost väljaheitmiseni 2% kokkuleppe mitte täitmise eest, siis istuv kaitseminister teiselt poolt ajab soga kaitse-eelarve kasvust ja ka protsendi suurenemisest järgneval perioodil ning ulmest loobumisest. Kui eelarve kasvu ja protsendid hetkeks kõrvale jätta ja küsida kaitseministrilt, millisest plaanitud võime(te)st loobutakse, siis ehk saaks mingi konkreetsema seisukoha.

[A4]

Tahaks nüüd natukene valitsust ja kaitseministrit kaitsta kah. Jah, neil saab olema keeruline (siseriiklikult) selgitada, miks kaitsekulud siiski plaanituga võrreldes (marginaalselt) vähenevad, kuid sama keeruline saaks neil olema selgitada, et miks kõik teised peavad rihma koomale tõmbama, aga kaitse-eelarve jätkab endiselt elamist kriisi-eelsetest majandusprognoosidest lähtudes. Poliitiliselt on mõlemad üsna halvad valikud.

Sisuliselt ja välispoliitiliselt ei teki nende kärbetega sellist tohutut probleemi, mis annaks aluse rääkida kaitsevõime õõnestamisest, NATO lubaduste mittetäitmisest, noahoobist selga vms – juhul, kui kaitsekulud püsivad siiski tasemel 2% SKT-st või üle selle; ning kui ausalt tunnistatakse, et plaanitust väiksema rahaga peame ka oma senised plaanid pisut väiksemaks tegema. Sest veelkord – Eesti riigikaitse ei kuku sellest kokku ning võit või kaotus tulevases sõjas ei sõltu sellest, kas järgmise 4 aasta kaitse-eelarve on kokku 2,8 või siis halvimal juhul hoopis 2,7 miljardit. Valitsuse ja kaitseministri probleem on esmajoones poliitiline, avaliku kuvandi ja seni väljakuulutatud prioriteetidega seotud.

Mina loodan vaid seda, et plaanitust pisut väiksema eelarve puhul ei püütaks teha nägu, et kõiki seniseid plaane ja kavasid saab endiselt muutmata kujul ellu viia. Ei saa – sest Excel teatavasti pisaraid ei usu. Kärbe ei saa olema suur ja dramaatiline, aga seda ei tohiks varjata või kärpimata jätta. Vastasel korral võib tekkida üsna halb ja ohtlik pretsedent, justkui kaitsekuludest ja -kavadest saabki ka edaspidi vajadusel näpistada raha paarikümne miljoni euro kaupa niimoodi, et midagi sellest ei muutu, tegemata ei jää, halvemaks ei lähe jne. Vastupidi – avalikkusele tuleks anda signaal, et kaitse-eelarve kärpimisel on alati mingit tagajärjed, mis omakorda annaks ka kõigile tulevastele kaitseministritele järgmisteks eelarvekõnelusteks tugevama toe oma taotluste kaitsmisel.

[strateegiline sõdur]

Kuulasin eilset ETV „Esimest stuudiot“ järgi ja seal osalenud kaitseministrit. Kaitseminister tegi saate esimestel minutitel järgmise avalduse:

"Need hirmujutud, mida on levitatud, ei pea paika"

Saatejuht luges sellepeale ette, et kehtivas riigieelarve strateegias on aastal 2022 on kaitse-eelarves 721 miljonit ja 2023. aastal 733 miljonit, küsides, et kas numbrid jäävad samaks ja kas rannakaitse 46 miljonit jääb eelarvesse. Mille peale kaitseminister vastas järgmist:

"Need numbrid on kindlalt suuremad kui te just praegu välja tõite" (saate kolmandal minutil ja kolmekümnendal sekundil).

Ma ei saa aru millest paanika. Kaitseminister on eilsega selgelt öelnud, et mingit vähendamist ei tule. Lausa vastupidi, aastatel 2022 ja 2023 saavad väljatoodud numbrid olema suuremad.
Kas on põhjust kahelda ministri sõnades või kahtlustada lugupeetud ministrit avalikkusele valetamises? Homme peaks riigieelarve strateegia kinnitatud olema ja igaüks saab ise veenduda, et minister ei eksitanud avalikkust või mis veel hullem – suisa valetanuks.

[gooligan]

Samas, kui palju kärpida kannatab, nii et riigi toimimist segama ei hakka? Kärpimisi juba varem ka olnud, kas eelmised kärped siis ei suutnud valitsussektorist õhku välja lasta? Mingi hetk peaks ju piir vastu tulema, et lihtsalt pole kedagi enam lahti lasta.

Hetkel käib Pärnu lennujaama ehitus.
Pärnus ei hakka regulaarlennukid maanduma mitte kunagi. Eriti peale RB valmimist (võid saada kuiva jalaga ja 40min nii Riia kui Tallinna lennujaama).

Ehitatakse raudteed Haapsallu.
80% Haapsalust lahkuvatel rongidel saab olema max 15-30 inimest. Reisijaid ei jätkunud bussidele juba enne kriisi. Rong inimesi juurde ei tooda.

Lolli raha on Eestisse liiga palju tekkinud ja "pasafilter" on liiga kulunud ja laseb igast jama läbi. Oleks aeg teha paar sammu tagasi ja mõelda enne raha kulutamist 10x järele, kas "inveteeringul" on mingisugunegi majanduslik mõõde ning kas maksumaksjad jaksavad neid tulevikus üleval pidada.
Mõlema objekti valmimise järgselt hakkab maksumaksja igaastaselt miljoneid nende taristute elushoidmiseks peale maksma.
Ootel on 1200 kohalised lisasaalid Estonia teatrile, kultuurikeskused Tartusse jne jne.

Seni kuni kodanike nõudlikkus riigi tehtavate kulude suhtes ei tõuse, ei saa ka KAMIN eraldiseisvalt loota mingit lisarahastust. Riiklikele kuludele on vaja teha inventuur. Selline pealesunnitud kulude kokkuhoid võib aegajalt anda päris hea efekti.

[Kriku]

Seni kuni kodanike nõudlikkus riigi tehtavate kulude suhtes ei tõuse, ei saa ka KAMIN eraldiseisvalt loota mingit lisarahastust.

Selleks ongi olemas valitsus, et kärpida sealt, kust kannatab kärpida ning mitte kärpida sealt, kust ei kannata. Ma ei saa aru, mis kodanike nõudlikkus asjasse puutub.

[Kapten Trumm]

Hetkel käib Pärnu lennujaama ehitus.
Lolli raha on Eestisse liiga palju tekkinud ja "pasafilter" on liiga kulunud ja laseb igast jama läbi. Oleks aeg teha paar sammu tagasi ja mõelda enne raha kulutamist 10x järele, kas "inveteeringul" on mingisugunegi majanduslik mõõde ning kas maksumaksjad jaksavad neid tulevikus üleval pidada.
Mõlema objekti valmimise järgselt hakkab maksumaksja igaastaselt miljoneid nende taristute elushoidmiseks peale maksma.
Ootel on 1200 kohalised lisasaalid Estonia teatrile, kultuurikeskused Tartusse jne jne.

Selliseid lollusi tehakse ikka tahtlikult, mitte rumalusest/teadmatusest. Näiteks KOV valimistel häälte pärast.
Just KOV valimised on tihti see võlusõna, mis avab miljonid Kükametsa mingile täitsa perspektiivitule projektile.

Pärnu lennujaama ja Rail Balticu puhul tuleb muidugi arvestada julgeolekumõõdet. Kiire raudtee lubaks kiiresti sõidutada rasket sõjatehnikat siia. Ilma ümberlaadimise ja merevedudeta.

Ja vaid ühe eskadrilli teeninduseks mõeldud pool-lennuväli Ämaris pole ka raudselt piisav liitlaste lennukite majutamiseks, mida siin vaja võib minna. 1991 seisuga oli Eestis ca 150 lahingulennukit 5-l lennuväljal. Taolistel lagunenud NSVL aegsel lennuradadel nagu Haapsalus, suudavad ehk suure hädaga A-10d maanduda, mitte hävitajad.

[Runkel]

Helme võttis RES-i ette valdkondade kaupa ja tõi esimesena välja riigikaitsekulud.

"Üha kriitilisemaks muutuvas julgeolekuolukorras tõmmatakse kriips peale riigikaitse investeeringutele, milles lepiti kokku eelmisel aastal ja mis peale 30-aastast jokutamist oleks likvideerinud ära meie kõige kriitilisemad võimelüngad ehk rannakaitse ja õhutõrje."

Helme sõnul läheb rannakaitse allavett. 300 miljonist eurost ÕT-le loobus eelmine valitsus. See siis Reinsalu kaitse-eelarve vähendamise ja Laari Natost eemaldamise jutule lisaks.
https://www.err.ee/1608193597/helme-res-i-dokument-on-taielik-labikukkumine

[nimetu]

kuid sama keeruline saaks neil olema selgitada, et miks kõik teised peavad rihma koomale tõmbama, aga kaitse-eelarve jätkab endiselt elamist kriisi-eelsetest majandusprognoosidest lähtudes.

No, aga Luik ju suutis seda.

Saatejuht luges sellepeale ette, et kehtivas riigieelarve strateegias on aastal 2022 on kaitse-eelarves 721 miljonit ja 2023. aastal 733 miljonit, küsides, et kas numbrid jäävad samaks ja kas rannakaitse 46 miljonit jääb eelarvesse. Mille peale kaitseminister vastas järgmist:

Väike nüanss siiski. Küsimus, millele ta tegelikult nii vastas, tõi välja numbri 645 miljonit. Ja ta rõhus, et see number saab olema suurem kui sellel aastal, kuid samal ajal ka väitis, et see on väiksem kui varasematel prognoosidel põhinev eelarve ("Need ei ole päris nii suured summad..."). Ehk siis tõenäoliselt suurem kui see 645 miljonit, kuid ei ulatu 721 miljonini. See võib pisike semantiline vahe tunduda, kuid olemuselt räägime siiski kümnetest miljonitest. Arvestades, et hoolimata kriisist on majandus teatud määral kasvanud, siis see võibki tähendada, et jutt käib täpselt 2% SKP panustamisest, mitte varasemalt planeeritud 2,28% või mis iganes ta välja arvestatud oli.

[HeiniR]

strateegiline sõdur: Ma ei saa aru millest paanika.

Enamus siinsetest kommenteerijatest vist on tõesti täielikud jobud (sh mina ise), kuna mina ja tundub, et enamus kaasarääkijaid said aru siiski nii, et kärbe tuleb ja eriti riigikaitsele lubatud täiendava investeeringuraha arvelt.
Just viimase 2-3 aastaga on tekkinud visioon ja reaalne võimalus, et EKV suudab tänu paremale rahastatusele tagada mitmed senised võtmelüngad (laevade tõrje + ÕT), siis nüüd lükkuvad need plaanid jällegi edasi. Kui poliitik ütleb midagi sellist, et "hetkel peame solidaarselt kärpima, kuid ma usun, et 2030.aastaks on meil lubatud võimed olemas...", siis kuidas seda juttu nüüd uskuda? See mees ei istu 9 aasta pärast ammu enam samal toolil. Hämamine stiilis "ega protsent SKP-st ei sõdi, vaid oluline on meie üksuste relvastatus ja mehitatus" on siinse foorumirahvale konkreetselt näkku laskmine, sest üks asi on siinsel rahval ammu selge - mida suurem protsent, seda vähem võimelünkasid. Ta oleks vähemalt võinud oma PR-konsultandiga rohkem vaeva näha, praegu väga kehva esitlus.

[A4]

kuid sama keeruline saaks neil olema selgitada, et miks kõik teised peavad rihma koomale tõmbama, aga kaitse-eelarve jätkab endiselt elamist kriisi-eelsetest majandusprognoosidest lähtudes.

No, aga Luik ju suutis seda.

Jah, Luige ajal (st 2020 sügisel) suudeti isegi leida 2% lisanduvaid vahendeid nendesamade rannakaitserakettide ja meremiinide eelarvesse ja plaanidesse kirjutamiseks. Aga tuleb möönda, et seda kõike oli Luigel märksa lihtsam teha olukorras, kus eelmise valitsuse ajal elas sisuliselt kogu riik ja kõik ministeeriumid „kriisieelsete prognooside“ järgi + laenuraha arvelt. Ei tormanud eelmine valitsus eelarvetasakaalu nimel solidaarselt kärpima kõikide ministeeriumite eelarveid – vastupidi, eelmine rahandusminister kuulutas korduvalt ja avalikult, et riigi kulutusi pole praegu küll mõistlik kärpida, kuna need aitavad majanduse uuesti käima tõmmata. Ühesõnaga – eelarvepoliitiline keskkond ja ministeeriumite-ülesed otsused olid veel pool aastat tagasi hoopis teistsugused kui praegu. Oli see kokkuvõttes parem või halvem – see on juba maitse ja maailmavaate küsimus.

[tuna]

Hetkel käib Pärnu lennujaama ehitus.
Pärnus ei hakka regulaarlennukid maanduma mitte kunagi. Eriti peale RB valmimist (võid saada kuiva jalaga ja 40min nii Riia kui Tallinna lennujaama).

Ehitatakse raudteed Haapsallu.
80% Haapsalust lahkuvatel rongidel saab olema max 15-30 inimest. Reisijaid ei jätkunud bussidele juba enne kriisi. Rong inimesi juurde ei tooda.

See on nüüd samasugune lahmimine nagu ka kaitsekulude mõttetuse tõestamiseks võib tavaliselt kuulda - et kas te kavatsete Venemaaga sõdima hakata või?

Mõlemad väited on üdini valed. Raudteede ehitusega on üldse pikem lugu, aga lühidalt võib öelda, et rong "toodab" inimesi juurde. Selle kohta on isegi vastav väljend: "rongid toovad, bussid viivad". Eestigi on täis näiteid, kus asula on tekkinud ainuüksi tänu raudteele. Ühiskondlikud põhjused selleks olid 19. sajandil muidugi teistsugused, aga huvitaval kombel on fenomen säilinud.

Sama asi on Pärnu lennujaamaga. Kõigepealt faktiline täpsustus, regulaarlennud algavad sealt kohe pärast remonti. Nimelt Ruhnu. Sisuliselt poolelt aga, RB valmimine mitte ei muuda Pärnu lennujaama täiesti mõttetuks, vaid vastupidi, tõstab selle potentsiaali lakke (eeldades, et pandeemia lõpuks siiski taandub). Nimelt on põhiline probleem Lääne-Euroopast siiakanti lennates asjaolu, et lennuk on teekonna pikkuse tõttu kinni pikemat aega kui seal kohapeal lennates. Lääne-Euroopas teeks ta sama aja jooksul kaks või isegi kolm lendu, teenides ka vastavalt sellele rohkem. Eriti annab see tunda odavlennufirmade puhul. RB valmides saab Pärnu saata ühe lennuki senise kahe asemel (Riiga ja Tallinna), samal ajal on aga võimalike klientide hulk sama suur - ainult 40-45 minutit mõlemasse linna.

[Kapten Trumm]

Ma igaks juhuks meenutan, et täna pole 19. sajandi keskpaik, kus asula tekkis sinna, kus oli raudteede ristumiskoht ja telegraaf.
Ma olen selle Haapsalu rongiga sõitnud küll, kui see veel käis - suvel nimelt üliõpilane poole piletiga ei saanud sõita bussis ja rong oli lihtsalt odavam.
Toona oli raudtee viimane 1/3 ehk Ristilt Haapsalu poole igas vagunis nii 4 inimest ja seda ka reede õhtul, kus bussid ikka üldiselt täis olid. Põhimass inimesi tuli peale ja väljus seal, kus raudtee ka täna on, peamiselt Tallinnast Laitseni, osa ka Riisipereni. Sealt edasi võis pingile pikali visata, sest sõitjaid polnud.

Ühesõnaga, kui sel raudtee üritusel oleks perspektiivi, oleks selle ka eraomanik käigus hoidnud, kes lootis kaubavedusid Rohukülast teha. Too aga võttis lõpuks relsid ka üles. Ehk selle Haapsalu raudtee näitel ei ole tegemist just mingi hädavajaliku tegevusega. Muide, raudtee sellesama Rohukülani (õigemini 2 km sealt) oli juba vene ajast olemas, sellega veeti Pullapääl asunud lennuvälja kütusebaasi kütust ja lahingmoona. Taoline pompöössete infra objektide ehitamine äärealadele võib olla küll hea majandust "käima tõmmata", aga pikemas plaanis sel perspektiivi ei paista.

Kui me vaatame, millega meil Kreml tegeleb, siis kindlasti tuleb täna kiirkorras relvastuda, mitte ehitada mingeid mõttetuid raudteid eikuhugi või lennujaamu neli korda nädalas lendavale Ruhnu lennukile (mida saaks edukalt teha ka kopteriga, mis vajab ühte korvpalli väljaku suurust stardiplatsi).