Ründekopterid on tegelikult kokkuvõttes kallimad. Nende ostuhind on soolane ning lennutunni hind mõõtmatult suurem kui ühe laeva kasutamiskulud. Lisaks sellele ei lenda helikopter iga ilmaga ja ei suuda tegutseda 24/7 - erinevalt siis patrull-laevast.
Selliseid ettepanekuid (kasutada lennuvahendeid) on siin teemas korduvalt välja käidud, kuid isegi kõige põgusam analüüs näitab, et see ei oleks kusagilt otsast odavam ega lihtsam lahendus. Lennuvahendid saavad kindlasti toetada mereseiret, kuid neist ei piisa meredomeeni kontrollimiseks.
Kas on ikka mõõtmatult?
Korvett-tüüpi aluse soetuskulu on praegu 300-400M eurot tükk ja jooksev kulu suurusjärgus 8-10 tuhat eurot sõidutunni kohta.
AH-64D Longbow Apache maksab suurusjärgus 40 miljonit USD ja jooksev kulu suurusjärgus 7000 dollarit lennutunni kohta.
30 aastase kasutusea korral, võrdluses 4-laevaline korvettide divisjon vs 12 masinaline eskadrill, tulevad laevad ca 3 korda kallimad,
kogukuluna ca 1,2 miljardit kopterid vs 3,5 miljardit laevad. Hävituslennukite eskadrilli (12 masinat) puhul kerkib see arv ca 2 miljardi piirile (arvestades 100 miljonit lennuki soetushinnaks ja 20 000 eurot lennutunni hinnaks.
Konks on lihtsalt selles, et kuigi sõidutund tundub laeval odavam lennukiga võrredes odavam, siis laeval tuleb neid tunde palju rohkem. Kui võtta aluseks tavaline praktika, lennuvahenditel 200 lennutundi kuus ja laevadel 90 merepäeva aastas.
Ma olen seda meelt, et kui me Hiiumadalalt naftat leiame, siis esmalt tuleb osta hävituslennukite eskadrill ja alles peale seda suured pealveelaevad. Lihtsalt hävituslennuk on palju universaalsem ja nagu elu näitab, vastasele raskemini tabatav sihtmärk kui pealveelaev.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.