FÜÜSIKA ÜLESANNE !!!
FÜÜSIKA ÜLESANNE !!!
Tere, kaś keegi kaasfoorumlastest oskaks mind aidata seoses füüsika ülesande lahendamisega...?
Ülesanne...
Leida metallitüki temperatuur peale kuumutamist (3 varianti: Raud, Vask, Alumiinium)
KatseVahendid: Gaasipõleti, Keha (Raud, Vaskvõi Alumiinium), kalorimeeter, mõõtesilinder, vesi, termomeeter, kaal + kaaluvihid.
Oleks vaja teada lahendukäiku ja valemit millega see välja arvutada kui seda sooritada....
Ette tänades ggdag !
Ülesanne...
Leida metallitüki temperatuur peale kuumutamist (3 varianti: Raud, Vask, Alumiinium)
KatseVahendid: Gaasipõleti, Keha (Raud, Vaskvõi Alumiinium), kalorimeeter, mõõtesilinder, vesi, termomeeter, kaal + kaaluvihid.
Oleks vaja teada lahendukäiku ja valemit millega see välja arvutada kui seda sooritada....
Ette tänades ggdag !
Ma teeks nii;
1. Mõõda silindriga mingi kindla massi vett ( kuupsentimeetrit)
3. Mõõda metallitüki massi ( grammi)
3. Vesi peaks siis toatemperatuuril olema, paned metallitüki vette , siis peaks mõlemad temp-id ühtima mingi aja jooksul. Oletame et nüüd vesi on toatemperatuuril, siis pane kogu see kupatus kalorimeetrisse ja võta metallitükk välja, kuumutamiseks. Nüüd peaks sul olema siis toatemperatuuril vesi kalorimeetris ja metallitükk, mis on veega samal temp-il. Mõõda vee temperatuur termomeetriga ja saad teada metalli algtemperatuuri.
4.Kuumuta nüüd metallitükki põletileegis, kui valmis oled, siis pane kalorimeetrisse ja mõõda uuesti veetemperatuur. Ehk siis metallitükk annab oma siseenergia veele edasi.
----------------------------------------
Selline oleks katse osa. Arvutamisega on nii, et mul neid valemeid küll kuskilt võtta pole. pole kindel.. kellel see midagi koitma lõi, siis täiendage. Pole kindel et see õige on , aga ise teeks midagi nii , idee poolest kõiki katsevahendeid on kasutatud. Erinevad metallid , erinev erisoojus. niipalju peaks neil kolmel katsel vahet siis olema. loodan et sain abiks olla.
1. Mõõda silindriga mingi kindla massi vett ( kuupsentimeetrit)
3. Mõõda metallitüki massi ( grammi)
3. Vesi peaks siis toatemperatuuril olema, paned metallitüki vette , siis peaks mõlemad temp-id ühtima mingi aja jooksul. Oletame et nüüd vesi on toatemperatuuril, siis pane kogu see kupatus kalorimeetrisse ja võta metallitükk välja, kuumutamiseks. Nüüd peaks sul olema siis toatemperatuuril vesi kalorimeetris ja metallitükk, mis on veega samal temp-il. Mõõda vee temperatuur termomeetriga ja saad teada metalli algtemperatuuri.
4.Kuumuta nüüd metallitükki põletileegis, kui valmis oled, siis pane kalorimeetrisse ja mõõda uuesti veetemperatuur. Ehk siis metallitükk annab oma siseenergia veele edasi.
----------------------------------------
Selline oleks katse osa. Arvutamisega on nii, et mul neid valemeid küll kuskilt võtta pole. pole kindel.. kellel see midagi koitma lõi, siis täiendage. Pole kindel et see õige on , aga ise teeks midagi nii , idee poolest kõiki katsevahendeid on kasutatud. Erinevad metallid , erinev erisoojus. niipalju peaks neil kolmel katsel vahet siis olema. loodan et sain abiks olla.
-
liivainimene
- Liige
- Postitusi: 34
- Liitunud: 16 Mai, 2006 20:45
- Kontakt:
Antavad soojushulgad Q=c*m*(t1-t-2)
c on erisoojus, leiad tabelist, massi pead kaaluma.
Katses on 3. ja 4. punkt natuke segane minu arust.
Piisab ju sellest, kui mõõta vee algtemperatuur (toatemperatuur) ja siis panna kuum metallitükk vette (kalorimeetrisse), oodata natuke ja siis mõõta lõpptemperatuur. Enne kuumutamist pole metalli vaja ujutada.
Põhimõtteliselt sa tead vee algtemperatuuri ja vee lõpptemperatuuri, kui kuum metall on vett soojendanud. Siis saad leida, kui suure soojushulga vesi sai.
Metalli jaoks on t2 sama, mis vee oma, ehk lõpptemperatuur. t1 ehk metallitüki kuumutatud temperatuuri leiad, kui paned võrduma metalli antud ja vee saadud soojushulgad, sealt valemist avaldad t1.
c on erisoojus, leiad tabelist, massi pead kaaluma.
Katses on 3. ja 4. punkt natuke segane minu arust.
Piisab ju sellest, kui mõõta vee algtemperatuur (toatemperatuur) ja siis panna kuum metallitükk vette (kalorimeetrisse), oodata natuke ja siis mõõta lõpptemperatuur. Enne kuumutamist pole metalli vaja ujutada.
Põhimõtteliselt sa tead vee algtemperatuuri ja vee lõpptemperatuuri, kui kuum metall on vett soojendanud. Siis saad leida, kui suure soojushulga vesi sai.
Metalli jaoks on t2 sama, mis vee oma, ehk lõpptemperatuur. t1 ehk metallitüki kuumutatud temperatuuri leiad, kui paned võrduma metalli antud ja vee saadud soojushulgad, sealt valemist avaldad t1.
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1329
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
-
liivainimene
- Liige
- Postitusi: 34
- Liitunud: 16 Mai, 2006 20:45
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline