KV uus juhataja?

[Kapten Trumm]

Kindlasti on paljudele silma jäänud KV juhataja ümber toimuv. Kes aga oleks teie arvates järgmine sobiv kandidaat?

Mulle isiklikult sümpatiseerib Laaneots, Laneman'il pole asjakohast sõjakooli käidud (ehitusvägede poliitiline sõjakool on kindlasti lahjem kui Harkovi tankivägede kool) ja pole reaalselt püssirohtu nuusutanud.

Krüüner jm, kellega on spekuleeritud, tunduvad täiesti hallid laigud.

[A4]

Kas Krüüner, kes juba paar aastat tagasi erru arvati, on tõesti kellegi poolt välja käidud kui tõsiseltvõetav kandidaat (iseenesest polel vanal häda ju midagi)?

Nimekirjas võiks siiski olla ka brigaadikindral Loemaa, kes tundub olevat kaitseminister Ligi eelistuseks.

Isiklikult pooldaksin Laaneotsa - mehel on autoriteeti, silmaringi, sõjaline kõrgharidus nii Nõukogude, Soome kui ka NATO sõjakoolidest ning ka reaalne ja pikaajaline kogemus struktuuri juhtimisel (kuigi reaalsest juhtimisest on ta üle kuue aasta eemal olnud).

[Kapten Trumm]

Laaneotsaga on see häda, et vaatamata kõige soliidsemale kogemustepagasile peetakse teda poliitiliselt "ebamugavaks", päris kindlasti saadab ta KV-ga tehtavad eksperimendid pikalt

Ptüi, pidasin silmas Loemaad, aga pagan, keelele tuli Krüüner

[MOrav]

Et peale Laaneotsa teistel hääli polnud, tegin paranduse siis: Krüüneri asemel Loemaa. Võis?

[Wiking]

Mina pooldaksin sellele kohale Leo Kunnas't.

[Lupus]

Kunnas veel natuke liiga noor ehk? Aga juba järgmise KV juhina miks mitte

[A4]

Tundub, et Laaneotsal on juba päris head võimalused armeejuhiks saada. Kui Ilvesel ei ole kindlat tahtmist kedagi teist sellele kohale suruda, siis peaks Laaneotsa saamine juba suht kindel olema.

http://www.postimees.ee/261006/esileht/ ... 225377.php

[Kapten Trumm]

Laaneotsaga võib selle palgaarmee teema ilmselt järgmiseks viieks aastaks maha matta, sest ta seda päris kindlasti ei poolda ja on seda ka välja öelnud.

Miskipärast kipun arvama, et varsti saame Vabaduse väljakul näha ka natuke raskemat soomust kui Pasi'd.

Aga elame-näeme.

[A4]

Sellist asja nagu tankide vm relvastuse või varustuse ostmist ei otsusta kaitseväe juhataja oma käskkirjaga, vaid igasuguseid relvastuse hankeid planeeritakse pikalt ette koos kaitseministeeriumi ja selle hankeosakonnaga ning suuremad hankekavad kirjutatakse sisse kaitsejõudude struktuuri ja arengukavasse (KSAP). Praegune KSAP kehtib 2010. aastani (aga võidakse veel enna seda aastat ümber vaadata) ning enne seda tärminit me ilmselt mingeid tanke ei näe. Ega ka muid suuremaid relvahankeid, sest praeguse KSAPiga paika pandud suuremad hanked on kõik kas sooritatud või vähemalt lepingud sõlmitud.

Iseenesest oleks vahva küll, kui Laaneots saakski armeejuhiks ning suudaks uude KSAPi ka nt tankid sisse pressida. Aga eks seda näitab aeg.

[Kapten Trumm]

Miks sa arvad, et tankide soetamine peab maksumusest tulenevalt olema mingis arengukavas sees? Polnud seal ka rootsi kola, aga näe - saadi hankevabalt KV põhiline jalaväerelv lausa....

Muide seal kavas pole midagi sees ka sinimustvalgete märkidega L-39-test, kes siin "rutiinselt" täiesti aktsepteeritava lennuväe koormusega lendavad.

Samuti pole need lõputud Volvo ja Magiruse veoautod kuskil minuteada kirjas figureerinud. Aga ometi nendega sõidetakse ja mitte vähe.

Pruugitud ja poolmuidu saadavad raskerelvad pole kuskile kadunud ja neid on jätkuvalt igalt poolt saada. Põhiline takistus on seni kohalikud pagunites ja paguniteta ignorandid, kes arvavad tõsimeeli, et Carl Gustaviga jalaväelane on sama vägev relv kui tank, kuid kordades odavam (kui elu maksumust mitte arvestada).

Vähemalt see Kunnase raamatus kirjeldatud idee, kus meie JV brigaadis on 1 tankipataljon on teostatav praeguse eelarve piires ja vähemalt esialgsed tankid on võimalik saada ka niisama eest, kui keegi asjaga tõsiselt tegeleks. Vähemalt sellest raamatust võib lugeda, et Ungarist kasutatud T-72 saamiseks Iraagi armeele piisas kohapealsest initsiatiivist ja need masinad saadigi, ungarlased andsid ülearused heameelega ära (nagu meie andsime vanad Kalashnikovid).

Siiani tegeleme peamiselt AK-4 moderniseerimise ja digivormiga. Ja mõtleme iga aasta uut vormiriietust välja.

Seda, et Laaneots jätab seda tegemata, väga ei usu. Ta poleks muidu Tanki-Antsu nime väärt lihtsalt. Elame, näeme.

Sorry for OT

[Maximus]

Siin kohal olen nõus Kapten Trummiga,kas just tankid aga midagi kindlasti .

[A4]

Ärge saage minust valesti aru, ma toetan tankide soetamist kahe käega. Aga võrrelda jalaväebrigaadi kergerelvastuse saamist ja kasutuselevõtmist, või ühe õppelennuki kasutamist nt terve tankikompanii või -pataljoni hankimise, juurutamise, komplekteerimise ja väljaõpetamisega, ei ole minu arvates kohane.

Üks L-39 ei nõua eriti suuri rahalisi kulutusi, angaaride, personali leidmist jne. AK-4-de kasutusele võtmiseks piisas kergest ümberõppest instruktoritele ja paari uue käsiraamatu trükkimisest. Kui muretsetakse 3-4 tanki jalaväelaste tankihirmu vastu võitlemiseks, siis ei ole ka ilmselt suuri ümberkorraldusi vaja.

Aga kui me muretseksime tanke kompanii või pataljoni jagu (eeldusel, et aastas koolitatakse reservi üks tankikompanii), siis oleks vaja leida ruumid masinate hoidmiseks ja hooldamiseks, hakata koolitama ohvitsere ja instruktoreid tankide peale, koostama vastavad eeskirjad ja lahingumäärustikud. Kuskilt tuleb muretseda simulaatorid (sest moodsates riikides toimub suur osa tankistide väljaõppest just simulaatoritega), tuleks luua üks uus väljaõppekeskus.

See kõik on täiesti tehtav ja ma loodan, et seltsimehed peastaabist ja kaitseministeeriumist selle ette võtavad. Ma tahan lihtsalt öelda, et tankide hankimine Eesti jaoks ei näe välja nii, et ostame masinad päevapealt ära, toome Eestisse ja alles siis hakkame koostama määrustikke, looma väljaõppekeskust, komplekteerima meeskondasid jne jne.

[Kapten Trumm]

Omast elukogemusest tundub, et fakti ette panemine ongi meie riigis kõige tõhusam vahend millegi ärategemiseks. Kui jätta asi hanke ja logistika ignorantidele, siis ei teki siin ka 2050 midagi. Alati on midagi kiiremat, vajalikumat ja põhjuseid siin leiutada ostakse isegi paremini kui midagi ära teha. Kuidas ja mis meetoditega neid leiutatakse, võis ühe ohvitseri suust esmaspäeval ka telest kuulda. Lihtsalt keegi arvab, et on liiga kallis ja kogu jutt. Või jutustatakse tehnoloogiast, "suurtest kuludest", suuriikide vanarauast, "uutest kontseptsioonidest sõjapidamises" või veel millestki.

Näiteks suhkrutrahvi oli riigile väga vaja. Selle efekt seisneb selles, et mitmetes muudes valdkondades käib Brüsseli nõuete täitmine nüüd lausa imekspandava kiirusega.

Samamoodi jahvatati aastaid piirivalve reostustõrjelaevadest. Muudkui jahvatati. Peale kahte suuremat pauku on asjad liikuma hakanud.

Tankipataljon on arvult ainult paarkümmend masinat. Või arvatakse tõesti, et tankipataljonis on 1000 tanki (nagu JV pataljonis sõdureid)?
Mis peaks olema pauk, mis paneks raskerelvastuse osas jää liikuma? Sõda, kus tankipolk sõidab kergjalaväe laiaks?

[hugo1]

Rahvasuu räägib, et Kõuts pidi unistama kaitseministri kohast. Huvitav millised on tema seisukohad palgaarmeest ja tankidest kaitseväele.

[hummel]

Nii. Hr. Ligi on leidnud kusagilt tagataskust (nagu arvata oligi) veel ühe omale sobiliku kandidaadi - kolonel Valeri Saare. Nime olen kuulnud, kuid üldiselt kv üldsusele täiesti tundmatu isik. Lõhnab nagu halvamaiguliselt.

Äkki keegi valgustaks lähemalt, mis inimene see kol Saar üldse on. Endine lendur-piloot?
Oleks tal üldse mingit autoriteeti kaitseväelaste (ja kaitseliitlaste) seas?


PS: minuarust pole hetkel kaitseväele oluline mitte niivõrd tankide või lennukite ostmine, kuivõrd aastatega süvenenud lokkava korralageduse, ebakompetentsuse ja teenistusliku suutmatuse likvideerimine. Kin Laaneots on ainus ohvitser Eesti Vabariigis, kes suudaks asja lõpuks paika panna ja kaitseväest jälle ka kaitseväelaste silmis lugupeetud organisatsiooni teha. Ta on oma head organiseerimis- ja juhtimisvõimet ning annet tõestanud kujukalt 1990 a algul, ja tõestab seda siiani KVÜÕA-s.

Laaneotsa juhiks saamine oleks ka üks väga vajalik viimane motivaator paljudele masendunud kaitseväelastele, kes on organisatsioonis lõplikult pettunud ja teevad juba jooksvalt plaane vormikandmisest loobumiseks esimesel võimalusel. Aga kaadripuudus on väeosades juba praegu nähtavalt pitsitamas (iga kuuga järjest enam! ) väljaõppe ja teenistuse kvaliteeti. !a ei jaksa ka allesjäänud ära läinute eest lõpmata rabada!