KV uus juhataja?

[Kapten Trumm]

Värk on vähe imelik. Koloneli auastmes ei omata never pädevust juhatata sisuliselt 1-3 diviisi ehk korpust. 1 diviis on meie opstruktuur ja 3 diviisi on sõja-aja kaitsevägi.

Isegi vene armees juhatas diviisi kindralmajor, armeed või koprust vähemalt kindralpolkovnik.

Et saada kindraliks, tuli vene ajal läbida 3 sõjakooli a)esimene sõjakool, kus saadi nooremohvitser b)erialane akadeemia, kus saadi vanemohvitser ning kindralstaabi akadeemia, kus saadi kindralmajor.

Laaneotsal on vähemalt 2 esimest läbitud. Et meil on neli kindralit, kellest üks on ka püssirohtu nuusutanud - ja paneme sellele kohale inimese, kellel on pädevus heal juhul rügemendi juhatamiseks

[A4]

Ärge sattuge paanikasse. Saar on lihtsalt nimi, kelle Ligi on välja käinud. Kuna nii peaminister kui ka suurem osa Riigikogust tundub toetavat Laaneotsa, siis peaks Tanki-Antsu saamine juba suhteliselt kindel olema.

Mul on hea meel, et poliitikud on lõpuks andmas seda ametikohta sõjaväelasele, kellel on nii auastet, staaži, teeneid kui ka võimeid arvestades täielik õigus sellele kohale.

Kolonel Saar ei ole lendur, vaid pigem mingi õhukaitse- või sideohvitser.

1972 - 1976 Zhitomiri Kõrgem Õhukaitse Raadioelektroonika Sõjakool
1993 Harkovi Õhukaitse Akadeemia akadeemilised kursused
1994 - 1996 Bundeswehr`i Juhtimisakadeemia Saksamaa Liitvabariigis

http://www.mil.ee/index.php?sisu=valeri ... nu=ohuvagi

[Madis22]

kas põhiseaduse järgi ei pidanud mitte president kaitseväejuhatajat välja valima ja riigikogule kinnitmiseks esitama. see et valitsusesseda nii ägedasti arutatakse ja kaitseminister omi lemmikuid otsib, ei ole üldse ilus. lõppude lõpuks peab ju kaitseväe juhataja olema apoliitiline nagu prsidentki. ei ole ilus, kui kaitseväejuhataja isik hakkab sõltuma hetkel võimul oleva erakonna suvast.

[Kapten Trumm]

Niipalju kui kuulda on olnud, pidi Laaneotsa tugev külg olema ka igasuguste tuliste peade jahutamine.

Kõuts polnud IMO kunagi mingi õige sõjaväelane, lihtsalt munder oli karjääri üks etapp, nagu elu näitas.

Kui tahetakse pädevat KV juhatajat, peab arvestama, et sellised mehed kipuvad olema kaunis kompromissitud ja karmid. Selgrootus ja tuulelipuks olemine on ühele eluaegsele sõjaväelasele siiski kaunis võõrad jooned.

Aga tanke hakkab kindlasti tulema, igatahes omal ajal kui käis tants nende Poola pakutud tasuta T-55 ümber, oli ju Laaneots üks nende toetajaid. Võib-olla pole veel asi nii must ja pöördub normaalsetesse rööbastesse.

Selleks et vene ajal ohvitseriks minna õppima, oli kuskil Venemaa pärapõrgus elavale vaesele noorele tihti ainus võimalus ja selleks ei pidanud mingi padukommunist või sõjard olema, Siber ei olnud Eesti ja seal oli paljuski analoogne olukord nagu siin 50ndatel aastatel.

[hummel]

Mis Laaneotsa puutub, siis tema puhul on militaarharidus ja teenistuskogemus just need asjad, mis löövad teistest kandidaatidest peajagu üle. Laaneotsal on konkreetselt olemas võime militaarstruktuuri juhtimiseks ja seda nii staabitöö, kui ka väekoondise puhul. Kuna tegemist on hariduselt tankiväelasega, peab ta järelikult tundma hästi vähemalt nii soomusvägede, jalaväe, kui suurtükiväe tegevust. See aga näitab laia militaarset silmaringi, mis tugevdab autoriteeti.

Minu arusaamist mööda on Laaneots väga konkreetne, teravamõistuseline ja otsekohene inimene - ei armasta ülemäära nämmutada, heietada, arutada ega kõhelda. See tähendab konkreetsust juhtimisel, mis mõjub sõjaväelises süsteemis üldjuhul toniseerivalt, kui juhil on ühtlasi kogemusi ja teadmisi. Neid Laaneotsal on.

Olen kuulnud ohvitseridelt, et Laaneotsa juhtimise ajal olla paljud asjaajamised saanud peastaabis sirgeks suisa loetud tundidega, samas kui hiljem (eks ka praegu) läinud sama kaliibriga küsimuste lahendamiseks päevi või isegi suisa nädalaid. Võti olla olnud selles, et ta suutnud staabiinimesed asja lahendamiseks koheselt tööle panna, andes väga konkreetsed käsud ja juhtnöörid. Ei hakanud midagi pikalt "mõtlema, arutama, venitama, delegeerima, kaaluma, analüüsima" jne nagu see tänagi vist kahjuks üsna tüüpiline on. Laaneots kuulas probleemi ära, tegi endale samas asja selgeks, otsustas ja käis-andis ise kohe vastavatele tegelastele konkreetsed (reaalsed) käsudkätte. Ja natukese aja pärast oligi valma!!!
Muidu käib kaitseväes (eks ka täna) üks igavene heietamine, venitamine, edasi-tagasi solgutamine, passimine ja lubaduste jagamine, enne, kui kusagil midagi reaalselt liikuma hakkab. Selle tulemuseks on aga lõpmatult venivad asjaajamised ja segadused eri instantside vahelistes suhetes. See afgaani ja maaväe jama on ilmset ka üks taolise haldussuutmatuse vili.
Kaitseväe juhataja ei pea olema ainult topis, vaid ka andekas sõjaväeline juht.

Õhuväelast aga 80% maaväest koosnevat kaitseväge naljalt juhtima ei paneks. Samuti peaks selleks olema ülimalt andekas mereväelane välja pakkuda. See pole sobilik ega tekita väeosades märkimisväärset autoriteeti. Pigem oleks sel juhul tegemist "sobiliku" kontoriametkinuga, mitte sõjaväelise eeskuju või pädeva üldvägede juhiga, kes oskaks juhtida nii lahingkompaniid, lahingbrigaadi, kui kaitseväge sõjaolukorras. samas õhuväe eesotsas oleks kol Saar jälle kindlasti mees omal kohal.

[alax]

NLiidu armees öeldi, et komandöril peab olema komandirski golos, seda Laaneotsal on. Ja tal on see juhi karisma.

[ignatius]

Andsin hääle Laaneotsale. Tegelikult lootsin teda sellel postil juba Kõutsi asemel näha.
Laaneotsa positiivsed jooned on juba eelpool toodud-põhjendatud. Seetõttu vaid loendan mõned üle:
- sõjamehe kogemus
- militaarharidus
- karismaatilisus
muidugi ka otsekohene ja selge jutt.

[krizz]

Laaneotsa kogemused teevad kõigile teistele silmad ette.Eelpool arvati,et maavägi hõlmab 80% kaitseväest,ja et selle tõttu on väheusutav,et lennuväelane saaks juhiks.See on tõesti vähe usutav,kuid Kõutsi näel on pretsedent olemas.Mereväelane.Muidugi,mereväelasi on lennu omadest rohkem,kuid siiski...

1987 - 1989 lähetus Etioopiasse (jalaväediviisi ülema nõunik, armeekorpuse ülema nõunik)

See on väga huvitav lõik mehe teenistuses.Mis seal toimus.Vist jälle mingi kodusõda,kus NSVLiit läks "rahva sõbralikku" poolt abistama.
Aga Etioopia eest sai mees Punatähe ordeni.Poleks midagi selle vastu,kui mehed ka oma Nõukogude aegseid autasusid kannaksid.EW-s kanti ilusti Tsaari-Vene autasusid.Seda ei peaks häbenema.Teenistuskäik on ikkagi sõjaväeline,mitte niiväga poliitiline protsess.

1991 ärevad ajad Tartu komandandina : http://www.sloleht.ee/2006/08/19/uudised/203999/

Tsiteerides A.Eiselni meenutusi:

Polkovnik Laaneots ütles, et poisid, kes sõjaväes peksa saavad ja ennast kaitsta ei jõua, on selle ära teeninud memmepojad, meenutas Einseln.

«Jäägrikriisi ühel kriitilisemal ajal tuli minu kabinetti Laaneots ja väitis, et tal on lahendus kriisi lõpetamiseks. On vaja 500 dollarit ning Asso Kommeri probleem on lahendatud,» on Einseln kohtule tunnistanud. «Kui ma aru sain, et tõsi on taga, pidasin talle lühiloengu atentaadi teemal.»

Siit võib siis järeldada,et Laaneots pakkus 500$ eest Kommeri likvideerimist.

[Kapten Trumm]

Neid Einselni palgamõrva jutte väga tõsiselt muidugi võtta ei maksa, vana oli tõsine paranoiku muide. Kaks sõda 20 aasta jooksul pole nali

[Mobutu]

Paar aastat tagasi kirjutas Eisnseln ühes väljamaa lehes, et Eestis olid kõik ohvitserid töö ajal kogu aeg purjus.

[hummel]

Mis puutub sellesse Pullapää afääri ja kin Einselni, siis jah, siin on segadust palju. Pole tegelikult siiani 100% selge, mis ikkagi toimus ja miks. 1990. algus KV taasasutamisest kuni VF vägede lahkumiseni oli üldse üks segane aeg ja vajaks tegelikult põhjalikku erapooletut uurimist. Kusjuures kahtlustan, et sisult nõrki otsuseid tegid kõik osapooled. Juba see, et eksiilvalitsus lõi Eestis oma armeed (ja andis auastmeid) ja koduvalistus oma, on olukorda raskendav asjaolu.
Kin Laaneots on ise selle Pullapää kohta öelnud, et kahtlustas juhitud provokatsiooni, sest täpselt samasugused väljaastumised olla toimunud samal ajal ka teistes Balti riikides. Samuti on ta väitnud, et osa tuntud inimesi justkui meelega üritas mingil hetkel segada riigikaitse ülesehitamist. Eks kõik tahtsid ilmselt tegelikult "eesti asja" ajada, aga nägemused põrkusid ja kusagil oli piir...

Mina näen kin Laaneotsa puhul asjas ka teatavat positiivset märki. Ei tea, kas kõik meie suured juhid ja ülemad oleksid võimelised sellisel keerulisel hetkel ise üldse konkreetseid otsuseid vastu võtma? Küllap neil päevil oli kabinettides ja nõupidamisruumides palju emotsionaalseid jutuajamisi ja erinevaid teravmeelseid mõttevälgatusi. Kardan, et see tsitaat palgamõrvarist ja 500$ -st on kin Einselni poolt kusagilt kontekstist välja rebitud. Kusjuures sama arvan ka selle peksmise ja memmepoegade tsitaadi kohta. Inimeste vaheline intriig lihtsalt.
Ei usu aga ka, et Jäägrikompanii juhtkond ise asjas päris puhas oli. Oma suhet kuritegelike rühmitustega ei taha nad ka eriti kommenteerida.

Einselnil oli komme üldse sageli kodueesti inimesi umbusaldada (v a vist see ltn "kitti") valesti mõista ja tarka juttu teha, et end proffimana näidata. Tänu tema "aforismidele" kannatas kaitsevägi ikka parasjagu. Drastiline näide, et Einseln keelas kaitseväele magamiskotte muresteda, sest "sõdur pidavat minema metsa mitte magama, vaid sõdima". Tänu sellele valitses kaitseväes veel 1990. a lõpul magamiskottide nappus. Hr Einselni avaldused on vist küll üks viimaseid asju, mille põhjal asjalikke järeldusi teha...

Mis puutub "tankidega üle sõitmisse", siis olen kuulnud, et otseselt seda staabis ei plaanitud, kuid ajateenijad valmistati asjaks väeosades kindlasti ette ja vajadusel oleks see ilmselt ka suudetud teostada. Olen valmispanekust kusagilt kellegi tolleaegse ajateenija suust isegi kuulnud. Kas selleks valmispanekuks ka mingi kõrgema ülema otsene käsk oli, ei tea.

Laaneotsa juures hindan ikkagi tema otsustusvõimet, organiseerimisvõimet, autoriteetsust, kogemust ja kompetentsust väejuhina, mis oleks antud ametis väga vajalikud. Just sellisest juhist tunneb KV praegu aga rängalt puudust. Aeg on näidanud, et vaid diplomaatilisest paraadametnikust sinna lihtsalt ei piisa. Tugevat, autoriteetset ja tarka juhti on ikkagi vaja.
Lisaks väike tarkusetera mõtteaineks: kuidas peremees, nõnda koer...
Mingid pseudoafäärid segasel ajal + inimestevahelised intriigid, mis enam sellisena ei kordu, ei puutu minu jaoks täna asjasse, eriti, kui neist on üldiselt väärikalt välja tuldud. Ja küllap neist on ka õpitud tulevikuks.


PS. Kõrgema ülema ja juhi autoriteet on siiski väga oluline asi Eesti nääpsukestes militaarstruktruurides.
On vist avalik saladus, et näiteks endisse KL ülemasse malevates sageli teatava muigega suhtuti. Samuti on olnud sageli kaadri suust kuulda teatavaid groteske KV juhataja aadressil. Põhjus lihtne - soovitakse ka vastavat sisu, mitte pelgalt vormi.
Tundub, et KL ülemaks ongi tänaseks saanud üsna haritud ja kogenud väejuht, loodame sama saatust ka KV-le!