www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Okt, 2021 20:33

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 457 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 27, 28, 29, 30, 31
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Piiritsoonide taassünd!
PostitusPostitatud: 02 Aug, 2020 14:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1279
Asukoht: Lõuna-Eesti
1. augustist jõustusid parandused piiriseadusesse. Nüüd on võimalus tekitada kuni 5km laiune piirivöönd, kas võidakse piirata ka inimeste liikumist. Seda konkreetset piirangut tehakse valitsuse määrusega.Pidi hõlbustama piiri valvamist. Võimalik piirangute ala on Värskast kolmikpunktini. Nii et kolmikpunkti pole enam lihtne matkata. Seda enam, et seal käivad ehitustööd.
Muidugi oleks asjakohane seadustada piirivöönd Värska sanatooriumist Vene piiri poole. Hoiaks ära tava Eesti-Vene piiripostide "kallistamist turistide poolt.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 13 Juul, 2021 23:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Apr, 2014 15:13
Postitusi: 382
ERRi uudis ja video riigipiiri taristu esimese etapi väljaehitamisest.

Tsiteeri:
Kagupiiri ehitus püsib graafikus, esimene etapp valmib kahe aasta pärast.

https://www.err.ee/1608277230/kagupiiri ... sta-parast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2021 10:14 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 26342
Asukoht: Viljandimaa
Ehitataksegi ikka igale poole sohu ja rappa ning isegi üle järvede piir välja:
Tsiteeri:
Pealegi ei saa otse riigipiirile midagi ehitada, see on võrdselt mõlema riigi oma. Seega kerkibki viivitustara mõned meetrid piirist Eesti poole. Kohati on piiri ja tara vahel üle kümne meetri. „Kui tara lookleks kindlal vahemaal piiriga kaasa, läheks see meeletult kalliks,” selgitas Mikson. Sedasi tõmmatakse tara sirgena piiri lähistele – mõnes kohas on ala piiriaia ja -joone vahel mõne meetri, teises kohas kümne meetri laiune.
Tsiteeri:
Peale küngaste muudavad ehitustööd keerukamaks sood ja järvesilmad. Varem oli soo peal kitsas laudtee. „Ei hakanud kummikuid jalga panemagi, teadsid, et soos saad nii või naa märjaks,” kõneles Mikson. Märjad saapad vähemalt kuivasid kõndimise ajal, kummikud mitte. Nüüd on osale soole rajatud pontoonsild, millel saab sõita nii ATV kui ka UTV-ga. Sild püsib üsna stabiilselt paigal, kuigi seal jalutades annab tasakaalumeel teada, et midagi on pisut valesti. Katselõigul ei kasutatud sellist lahendust. Üsna otseses mõttes uputati sohu pisut raha, et näha, missugune lahendus märgalal toimib. „Sellest rahast oli väga palju kasu, sest nüüdne lahendus peaks kaua vastu pidama,” ütles Mikson. Samasugune pontoonsild on tehtud Kriiva järvele. Jällegi jookseb kontrolljoon läbi järve, seega on üks kallas Venemaa, teine meie valvata. Viimane jupike Kriiva järve pontoonsilda on veel vaja valmis teha, katse sillalt kaldale hüpata lõpeks praegu väga märjalt.
Tsiteeri:
Eesti-Vene piir on 338 kilomeetri pikkune. 135 kilomeetrit sellest paikneb raskesti läbitaval maastikul, 76 metsasel alal ja 127 kilomeetrit läheb mööda Narva jõge ja Peipsi järve.

Piiritaristu rajatakse kagupiiril 115 kilomeetri ulatuses maismaale. „Osa maismaapiiri piirneb veekogudega ja sinna taristut ei rajata, sest veekogu toimib ise loodusliku tõkkena,” märkis PPA juhtivpiiriametnik Priit Järvpõld.

„Kagupiirist suurem osa paikneb raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal. Sealne piiririba on nüüdseks suuremast võsast puhastatud, piiripostid paigaldatud ja piiriehitustööd on aasta jagu käinud. Piiritaristule paigaldatakse ka nüüdisaegne tehniline tugi ehk seiresüsteem,” ütles Järvpõld. Samuti hoiavad piiril silma peal valvurid. „Seega on piiri väljaehitamine osa tervikust, kus taristu, valveseadmed ja piirivalvurite töö annab kogumina soovitud tulemuse – meie piiri kaitstuse.”

Ehitama hakati neil lõikudel, kus enim ebaseaduslikult piiri ületatud või üritatud seda teha. „Maismaa piiritaristu ehitus on jagatud viide etappi. Esimesel piirilõigul (23,5 km) alustati ehitustegevust 2020. aasta suvel. Praegu toimuvad ehitustööd esimeses lõigus. Töid tehakse graafiku järgi ja nende valmimise tähtaeg on 2023. aasta kevad,” selgitas Järvpõld.

2021. aasta mais sõlmiti ehitusleping teise piirilõigu ehitamiseks (39,5 km), selle valmimistähtaeg on 2025. aasta kevad. Välja on kuulutatud kolmanda lõigu projekteerimise hange, mille leping on plaanis sõlmida 2021. aasta lõpus. Maismaapiiri taristu peaks ajakava kohaselt valmima 2026. aasta lõpus.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94282277/ ... a-riputama

Kui palju sellel mõtet on, ei oska öelda.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2021 11:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1575
Pontoonsildade/teede külge tuleb samuti tara.
Pilt
Tsiteeri:
Sõites piki piiri, kus ehitustööd on erinevas järgus – mõnes kohas on püsti viivitusaed koos lõiketraadiga, teisal ilma traadita, kolmandas kohas vaid aiapostid –, jõuame soise lõiguni, mida patrullid ületasid varem mööda kitsast laudteed. See oli lõik, meenutab Kongo, kus märjaks saamine, isegi kummikutega, oli alati garanteeritud.
Nüüd lähevad noolsirgelt üle soo üksteise järgi kinnitatud heledad betoonpontoonid, mis on seest täidetud vahtplastiga. Nende Venemaa-poolsele küljele tuleb samuti tara, Eesti-poolsele küljele aga ohutuspiire, et näiteks ATVga patrullides kergelt üle serva ei libiseks.
Lõiketraadist.
Tsiteeri:
Viivitusaed on tiheda sõrestikuga. Miks, seda näitab Kongo oma musta tugeva saapaga: pole ainsatki pilu, kuhu saabast toetada, et veidi rohkem kui kahe meetri kõrgusest rohelisest metallaiast kerge vaevaga üle ronida. Isegi kui pikem inimene saab kätega aia ülaservast kinni, pole sellest abi: aiale on keeratud okastraadiga põimitud lõiketraat.
Lõiketraat on halastamatu. Vähe sellest, et sinna on tihedalt kinnitatud lõiketerad, mis jätavad puuoksale isegi mõõduka puudutuse järel mitme millimeetri sügavuse soone. Piirivalvurid seletavad, et kui lõiketraati tangidega lõhkuma minna, lendab katki kaksatud ja pinge alt vabanenud traat ettearvamatus suunas. Vastik mõeldagi, kui see silma lähedusse sööstab.
https://leht.postimees.ee/7314639/eesti-paneb-migrantidele-vastu-veristava-loiketraadiga-piiritara


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2021 13:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6592
Praktika näitab, et selle lõiketraadi peale visatakse mingisugune riidekomps, tekk vms asi, mis võimaldab suhteliselt kergelt selle takistuse ületada. Ungaris, kus püstitati sarnaseid okastraadist tõkkeid nagu leedukad praegu kiiruga püstitasid, ületasid migrandid neid tõkkeid üsna edukalt. Parem kui mitte midagi muidugi. Kui see võimaldab inimeste rühma piisavalt viivitada, et piirivalvurid jõuavad reageerida ja nad kinni püüda, siis on asi oma ülesande täitnud. Üksiküritajaid see tõenäoliselt ei peata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2021 16:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33475
Ma olen ka nn okaslindi teemal sama meelt.
Olen kunagi näinud ühte Pärnu vanglast põgenemise pabereid, kus oli päris detailselt kinni nabitu seletanud, kuidas. Abiks olid madratsid ja need veneaegsed paksud villased tekid. Sõjaväes on need tõkestamisel mõeldud ikka sedasi, et neid tõkkeid kaetakse tulega ja kui sa seal asud oma tekke laotama, hakkab tina tulema.

Olen näinud, kuidas eriüksuslane ületab Rummu vangla seda uut piiret, mis on tuhamäe poole (maanteetee pealt paistab), kui abivahendid nagu alumiiniumredelid ja tekid olid olemas, kulus selleks ca 10 sekundit (teda mõistagi ei tulistatud valvetornidest).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigipiiri häda ja valu
PostitusPostitatud: 08 Sept, 2021 16:36 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 26342
Asukoht: Viljandimaa
Meelis Oidsalu:
Tsiteeri:
Kui sind nimetatakse sõjaõhutajaks, siis mis sõda sa õhutad?

See on üks viide, mida vahel tõsiselt ja vahel naljatamisi tehakse meie tööle. Tegime näiteks riigikogu liikmetega esimese kaitsevalmiduse kõrgendamise õppuse. Eesmärk on see, et kui sõjaline ohupilt muutub meile ebasoodsamaks, siis heidutame vastast, et ta ei astuks mõtlematuid samme. Kaitsevalmiduse kõrgendamine on täiesti rahuaegne toiming, aga alles sel aastal poliitikute tasandil teadvustati, et selline vahend on olemas.

Viimati nägime seda kevadel Ukraina piiri taga. Kogu maailm oli tohutult ärevil. Tekkis tunnelnägemine, et oi, Venemaa sõjaväeõppuse ja liikumise kavad on muutunud. Kohe hakati testima ka hüpoteesi, kas ka mingid muud plaanid on muutunud. See võtab luureasutustel aega. See aeg tunnelis, kus sa veel ei tea, mis tunneli lõpus tuleb, on vaja aga mingite heidutusmeetoditega ära katta. Et ei lähe hulluks ega tõmba kohe tervet oma armeed üles, aga igaks juhuks turvad ära halvima stsenaariumi. Seda meie kaitsevalmiduse kõrgendamine võimaldab teha.
See pole eskaleeriv sõjakuulutamise üritus, aga mingid inimesed ka siin Eestis kohe ärritusid, et sõjaõhutamine jne.

Kui hästi me üldse saame oma vastastest aru, kui hästi näeme ette tulevikku?

Lääne strateegiline olukorrataju on juba paar kümnendit olnud kriisis. Kui vaatame meid huvitavaid olukordi, nagu Gruusia või Ukraina, siis meie otsustajad ei olnud ju olukorras, kus oleks juba mõni aeg varem öeldud, et siin areneb mingi tõsine asi. Et valmistame ette, mõtleme välja heidutuskava ja anname signaali, et neid asju ei tehtaks.

Ka meie ohutajus läheb põhiaur sõjalisele tegevusele, aga samal ajal on Venemaa hübriidrelvi arendanud meie enda silme all. 2015. aastal tegid nad Soomele uut ja vana. Testiti relva – rändesurvet Soomele – tulemuslikult (Venemaa poolelt tuli suur hulk varjupaigataotlejaid – Toim.). Rändesurve alla jäänud Sauli Niinistöt ei kuulanud Euroopas keegi, sest seal oli olukord veelgi hullem. Lõpuks pidi Niinistö rääkima otse Kremliga. Õppetund: relv töötab.

Praegu näeme seda Leedu-Valgevene piiril?

Meil oleks vaja selgelt rohkem kaitsesse investeerida, et Eesti territoorium ja valitsus võiks sõjalise probleemi korral ennast suhteliselt hästi tunda.

Jah, ning samuti tabas see meid üllatusena. Vaata käesoleva suve hakul eesti keeles ilmunud analüüsikogumikku Valgevene olukorrast ja loe lauset: „Tõenäosus, et toimub sisserändajate ja Valgevene kodanike massiline sisseränne Leedu Vabariiki, on peaaegu olematu.“ See anti välja suve alguses! Selle taga on nii Eesti kui rahvusvahelised eksperdid, nii et see pole ainult Eesti teadlaste möödapanek. Reaalelust mööda triivivat grupimõtlemist on igal pool, igasugused mõttekojad, eksperdid ja muud agentuurid.

Kunagi 2010–2013 olime Eestis jõudnud seisu, kus kõik tundus olevat hästi. Olime NATOs, Obama tegi Venemaaga reset’i, mõned meie poliitikud rääkisid juba sellest, et võiks kaitsekulutusi vähendada. Kui tollane kaitseminister Urmas Reinsalu rääkis, et Eestisse võiks tuua USA sõjaväelased, naeruvääristati teda hulluks ja lolliks. Oli selline rahulolu aeg?

Oli jah. Ka meie enda maja pressiteadetest tuli seda rahulolu välja. Siis tuli Ukraina ja kõik muutus.

Täna oleme endiselt teravad ja tähelepanelikud või taas vaikselt uinume?

Valgevene-Leedu piiril toimuv on uus äratus meile. Vastane on õppinud pidama hübriidsõda. Kui sinu riigi territooriumil on 4000 inimest, keda sa pole külla kutsunud, siis mida see näitab riigi suutlikkuse kohta kontrollida oma territooriumil toimuvat? Ja see kõik on toimunud NATO maismaapiiri kaudu, mida oleme seni pidanud pühaks.

Kas meie piir peab paremini või saavad ka meil tuhanded kusagilt Piusa kandist üle tulla?

Mingid võimalused on ka kaitseväel kiirelt täiendavaid tõkkeid rajada, aga tervikuna toimivat piiritõkestust ei ole. Meie olukorra teadlikkus piiril on ehk parem, aga väga efektiivselt takistada ei suuda. Idee poolest ei takista mitte miski selliste operatsioonide korraldamist ka siin.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9452 ... tri-vahele

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 457 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 27, 28, 29, 30, 31

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Avatar ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt