Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Crispy]

Natuke fantaseerides:
Kui Estonia katastroof juhtuks täna ja ainuke erinevus oleks see, et Eesti on nüüd tõsiseltvõetav riik (kõik muu laevahukuga seonduv jääks samaks), siis kas ka täna hakkaks Rootsi ohjasid enda kätte võtma ning vrakiga sedavõrd invasiivselt/intensiivselt ise toimetama? Pidades seejuures meeles, et ka Eestil on praegu võimekus ise vraki juurde "menetlema" minna.

Mina arvan, et ei, kui just põhjaminekuga ei ole seotud hämaraid asjaolusid mille päevavalgele tulek võiks väga ebameeldiv olla.
Väike mõttekoht.

[praks]

................................................
4. Fakt, et vrakki turvavad sõjalaevad ja visiir on Rootsi sõjaväe valduses. Millist teist meie regioonis asuvat tsiviilalust või objekti sõjavägi sellise põhjalikkusega turvab? Miks? Ka nemad peavad oma kulutusi riigieelarves põhjendama. Orkestrit ei ole vaja, aga hauarahu tuleb iga hinnaga tagada. (Rootslastel küll ilmselt orkestriprobleemi ei ole).

Ei loksu seal koha peal ühtegi sõjalaeva. Kuidas valvatakse ja miks ei pea siin teemas vist üle seletama.

Kus visiir siis olema peaks? Kas kuskil avalikult tänava veeres kus tatikad selle graffitit täis saaks sodida? Siiani on visiir oluline asitõend ja õnneks hoitakse seda korralikus angaaris kus väidetavalt isegi õhuniiskuse protsenti kontrollitakse. Kurm ütles, et viisrist tehti hiljuti 3D-mudel https://www.err.ee/1608331853/kurm-meil ... ousolekuid. Seega uurijad pääsevad sellele kestvalt ligi. Pole ka ajakirjanikele ära öeldud: https://www.delfi.ee/artikkel/69824801/ ... jalajaljed Ammune artikkel, kuid ma kahtlen kas keegi eesti ajakirjanikest enam on sinna tükkinud. Enamusel on tulusam kollast vandenõuteooriat genereerida.

[Lemet]

Kus visiir siis olema peaks? Kas kuskil avalikult tänava veeres kus tatikad selle graffitit täis saaks sodida? Siiani on visiir oluline asitõend ja õnneks hoitakse seda korralikus angaaris kus väidetavalt isegi õhuniiskuse protsenti kontrollitakse. Kurm ütles, et viisrist tehti hiljuti 3D-mudel

1994. aasta oktoobrist oli visiir esmalt Soomes Hankos. 1999. aasta sügisel sai Stoki Sjöhistoriska museet visiiri kingituseks. Seejärel ajutiselt paigutati Södertälje sadamasse kaudu Stoki kõrvale Haninge valda. Alates 29. septembrist 2005 on visiiri hoitud kliimaseadmega hoones Musköbasenis , mille on ehitanud Rootsi kindlusamet. Ja kui mälu ei peta, siis oli seesinane visiir selle muuseumi Estonia huku aastapäeva näitusel mõni aasta eest avalikult eksponeeritud.

[mart2]

Allveelaeva teooriast akf Olavile.

On olemas raamat - 100 Kolumbuse muna - https://www.vanaraamat.ee/Gerhard_Niese ... 736-68.htm
Seal on üks huvitav katse, milline peaks vastama esitatud allveelaeva korpuse tugevuse küsimusele.
- Kui võtta lambipirn (hõõglamp!), siis sellega vastu naelapead lüües pirn puruneb. Kui aga võtta see tugevast pihku ja avaldada ühtlast survet kogu pirni klaasile, siis saab sellega sama naela pehmemasse puusse lüüa. Proovitud, töötas!
Mõte on järgmine - allveelaeva kere tugevus on suurem siis, kui see on tervikuna ühtlase veesurve all. Selle järgi arvutatakse ka kere tugevuse näitajad. Allveelaev, mis liigub vee piiril ja läheb kontakti väikese osaga mingist pinnast, sellist võimalust ei oma. (nagu ka vee all, kui süvaveepomm avaldab äkkiliselt lisasurvet)

[OLAVI]

Allveelaeva teooriast akf Olavile.

On olemas raamat - 100 Kolumbuse muna - ...

On loetud seda raamatut juba ammu ja las see alvelaeva jutt jäägu intrigeerimiseks ning ekspertidele analüüsimiseks.

Aga Hiidlaine teema on kenasti "poliitkorrektne" ja tasuks lugeda näiteks kasvõi seda meie omade lugupeetud meeste poolt kirjutatud pikemat artiklit, kus on kirjeldatud paljusid tõestatud juhtumeid:
"Kui meri märatseb - mõrvarlained."

http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/a ... 6_588.html

"Veeosakeste kiirendus murduvast laineharjast moodustunud joas võib teoreetiliselt ulatuda sajakordse gravitatsioonikiirenduseni. Kui taoline juga tabab ebasoodsas asendis paiknevat kaid, lainemurdjat või laeva keret, rakenduvad uskumatud jõud. Hannoveri ülikooli suures lainekanalis on lainetuse teooria grand old man'i Howell Peregrine'i juhtimisel mõõdetud murduva laine teel seisvale takistusele mõjunud maksimaalne rõhk kuni 3 megapaskalit. Teisisõnu, vee rõhk murduvas laines võib olla sadu tonne ruutmeetrile."
"Üks paskal tähendab 1 njuutoni suurust rõhku ruutmeetrile ehk ligikaudu ühe detsiliitri vee poolt avaldatavat rõhku ruutmeetrisele pinnale Maa gravitatsiooniväljas. Üks kilopaskal tähendab 0,1 T suurust rõhku ruutmeetrile ehk ligikaudu 1/100 atmosfääri rõhust. Kolm MPa tähendab seega 30-atmosfäärist rõhku ehk 300 m sügavusel meres valitsevaid tingimusi. Paljud allveelaevad ei tohi nii sügavale sukeldudagi, sest nende kere ei pea säärasele survele vastu."

[Maik12]

The Swedish Meteorological and Hydrological Institute (SMHI) has investigated the weather conditions met by WASA KING in the Gulf of Bothnia and by ESTONIA in comparison to the wind and wave conditions met by ESTONIA on her last voyage. The result is quoted as follows:

»SMHI have earlier studied and found that m/s ESTONIA the last 1-2 hours during the accident night 27-28 Sept 1994 was exposed of:

* winds: direction S-SW, mean speed of 14-20 m/s
* significant wave height 3.5-4.5 m, with some possible maximum waves of 6.5-7.0 m.

For m/s ESTONIA earlier voyages we have found the similar conditions as follows:

1. Tallinn-Stockholm/Stockholm-Tallinn 02.02.93 - 27.09.94

* Westbound voyages 3 occasions;

- 4/5 Feb. 1993
- 22/22 Jan. 1994
- 5/6 March 1994

* Eastbound voyages 3 occasions (means that winds must be from E-SE-S)

- 15/16 Sept. 1993
- 2/3 Dec. 1993
-19/20 Aug. 1994


Rootsi meteoroloogia instituut tegi kindlaks, et vähemalt 6 korda oli MS Estonia varasemalt sõitnud sarnastes tormi ja tuule tingimustes.
On väga raskesti usutav, et nende eelnevate sõitude puhul ükski polt ega kinnitus järgi ei andnud, aga 7-s kord kärises ja lagunes nagu kaardimaja.

[dixci]

See on loomulik, et metall ajapikku väsib. Lukukõrvad pole ka arvatavasti konstrueeritud selliselt, et nad peaksid päevast päeva taluma kuvalda lööke. Kui lukusõrm ja lukukõrvade avad teineteise suhtes kohakuti ei ole ja lukusõrm lukukõrvade avadest vabalt läbi ei lähe vaid selleks tuleb kasutada nelja ja poole kilost kuvaldat ja kangi siis ei lähe vaja erilist ettekujutust aru saamaks, mis nende lukukõrvadega seal varem või hiljem juhtuma hakkab.

Kui laev saabus sadamasse, nagu ka 27. septembri hommikul Tallinnas, pidi keegi madrustest võtma kuvalda (suur kahekäehaamer, umbes neli ja pool kilo), et lüüa lahti laeva ninas atlandi luku sõrm, mis kujutas endast visiiri kolmandat ja kõige madalamat riivistust laeva sümmeetriateljel. Eeskirjade kohaselt pidi see lukk, nagu kõik teisedki, avanema kaugjuhtimise teel üksnes nupuvajutusest. Ent mitu rasket tormi üle elanud ja rüsijääga võidelnud visiiri konstruktsioonid olid sedavõrd kiivas ning deformeerunud, et ilma vasara või kangi abita ei olnud nad suutelised enam toimima. Meyeri laevaeksperdi W Hummeli väitel ei olnud põhjalukk enam laevafirma poolt paigaldatud originaal, nagu ka küljelukud, mida oli tema väitel mitu korda üle keevitatud. Muidugi tähendas selline käitlemine eeskirjade jämedat rikkumist. Kuid kes pidi neist rikkumistest peale kaptenite veel rohkem hoolima, kui see veel tõi raha sisse?
Ometi polnud midagi ette võetud, et need elutähtsad seadmed korda teha. Et visiiri lukud ja riivid vajasid pidevalt hädaabi kuvalda näol, annab kokkuvõttes tunnistust mitu visiiriga seotud iseäralikku asjaolu. Põhiliseks hädaks oli lukkude deformatsioon ja lukukõrvade väljavenimine. Rootsi laevainseneri Hussi mõõtmisest tuleneb, et tegelikkuses olid vööri lukud nõrgemad isegi firmas projekteeritutest. Tegelikkuses oleks pidanud nende vastupidavus olema laine dünaamilisele löögile vähemalt kümme korda projekteeritust tugevam. Tõenäoliselt ei arvestatud lukkude projekteerimisel üldse vee dünaamilist lööki, sest lõppraportile alla kirjutanud ekspert August Ingerma arvates oli lukkude ja keevisliidete tugevus arvestatud staatilisele koormusele, seega aladimensioneeritud kümme-15 korda. Teisiti ei saa seletada nii suurt möödapanekut.

[BenJunior]

See on loomulik, et metall ajapikku väsib. Lukukõrvad pole ka arvatavasti konstrueeritud selliselt, et nad peaksid päevast päeva taluma kuvalda lööke. Kui lukusõrm ja lukukõrvade avad teineteise suhtes kohakuti ei ole ja lukusõrm lukukõrvade avadest vabalt läbi ei lähe vaid selleks tuleb kasutada nelja ja poole kilost kuvaldat ja kangi siis ei lähe vaja erilist ettekujutust aru saamaks, mis nende lukukõrvadega seal varem või hiljem juhtuma hakkab.

Visiir poolne "silm" on siiani küljes

RockWateri ajaks oli luku sõrm juba kadunud.
https://youtu.be/a9qcygmXU2o?t=3135

[BenJunior]

Pildid siis Viriiri poolsest silmast.

Kuhu sinna seda 4,5Kg vasarat kasutada ?

[dixci]

Karta on et need avad ei olnud seal kõik päris kohakuti nii nagu peab vaid lukusõrm käis liialt tihkelt ja hüdrosilinder ei tulnud lukusõrme liigutamisega iseseisvalt toime vaid selle toimimisele oli vaja kuvalda ja kangiga kaasa aidata ehk kuvaldaga peksti lukusõrm sisse ja välja. Igasugused deformatsioonid juba paratamatult nõrgendavad metalli struktuuri ja kuvaldaga kolkimisel on arvatavasti suht sarnane efekt. Liiatigi polnud need kõrvad konstrueeritud selliselt horisontaalsuunalisi dünaamilisi löökkoormusi taluma, et keegi kuvaldaga lukusõrme luku kõrvadest vägisi läbi peksaks vaid augud peaksid ikkagi olema enam-vähem kohakuti ja lukusõrm liikuma läbi avade hüdrosilindri abil iseseisvalt ja vabalt.

[Kriku]

Rootsi meteoroloogia instituut tegi kindlaks, et vähemalt 6 korda oli MS Estonia varasemalt sõitnud sarnastes tormi ja tuule tingimustes.
On väga raskesti usutav, et nende eelnevate sõitude puhul ükski polt ega kinnitus järgi ei andnud, aga 7-s kord kärises ja lagunes nagu kaardimaja.

Ei ole. On suur hulk näiteid asjadest, mis niimoodi katki lähevad - hulk kordi koormatakse piiripealsete või seda ületavate koormustega ning siis ükskord lähevad katki. Kaskaadis pole ka midagi erilist. Küsi Dr.Sci käest, kui mind ei usu.

---

Kaks arusaamatut postitust eemaldatud.

[Dr.Sci]

Rootsi meteoroloogia instituut tegi kindlaks, et vähemalt 6 korda oli MS Estonia varasemalt sõitnud sarnastes tormi ja tuule tingimustes.
On väga raskesti usutav, et nende eelnevate sõitude puhul ükski polt ega kinnitus järgi ei andnud, aga 7-s kord kärises ja lagunes nagu kaardimaja.

Ei ole. On suur hulk näiteid asjadest, mis niimoodi katki lähevad - hulk kordi koormatakse piiripealsete või seda ületavate koormustega ning siis ükskord lähevad katki. Kaskaadis pole ka midagi erilist. Küsi Dr.Sci käest, kui mind ei usu.

Asja nimetatakse väsimuspurunemiseks dünaamilise koormuse tõttu, eriti ohtilik on kui dünaamilisest koormusest tekivad vaheldumisi surve ja tõmbepinged ja purunemiseks ei pea koormus olema iseg tingimata nii suur kui annaks staatiliselt koormata. Mida rohkem on tsükleid, seda madalamaks väsimustugevus langeb ja ühe tormi käigus juba võib neid tsükleid üksjagu koguneda. Üldiselt selliste konstruktsioonide - hooned, sillad, laevad, lennukid korral võetakse asi arvutuses aluseks ja kui laevaehitusfirma pole seda arvestanud ja andnud luba sarnastest tormides ja vetes sõita, pole kindlasti argumendiks et esimesed 6 korda põhja ei läinud.

[Madis Reivik]

Ega ei saa ka korrosiooni välistada - kui kõrvad saavad igapäevaselt merevett ja vahel pintsliga värvi peale, siis rooste võib värvi all tasakesi toimetada, eriti keeviste ja mikropragude vahelt.

Ning kui on jutt et hooldus oli viletsal tasemel siis rooste on päris võimalik.

[AMvA]

Asja nimetatakse väsimuspurunemiseks dünaamilise koormuse tõttu, eriti ohtilik on kui dünaamilisest koormusest tekivad vaheldumisi surve ja tõmbepinged ja purunemiseks ei pea koormus olema iseg tingimata nii suur kui annaks staatiliselt koormata. Mida rohkem on tsükleid, seda madalamaks väsimustugevus langeb ja ühe tormi käigus juba võib neid tsükleid üksjagu koguneda. Üldiselt selliste konstruktsioonide - hooned, sillad, laevad, lennukid korral võetakse asi arvutuses aluseks ja kui laevaehitusfirma pole seda arvestanud ja andnud luba sarnastest tormides ja vetes sõita, pole kindlasti argumendiks et esimesed 6 korda põhja ei läinud.

Eks laev oligi ju algselt kaldalähedaseks navigeerimiseks projekteeritud, kus ongi oluliselt väiksem lainetus ja hüdrodünaamiline koormus.

[Lemet]

Lisame siia juurde analoogsed probleemid sõsarlaeva visiiriga- ilmselt oli tegu konstruktsioonilise probleemiga- kõik need sõlmed projekteeriti juba algselt liiga väikese tugevusvaruga, seda enam, et (nagu sertifitseerimisbüroode info põhjal võib järeldada) mingeid üldtunnustet norme selleks ju ei eksisteerinudki.