Üks hea sõber ja tõeline "autopede", kes ise antud valdkonnas töötab ning omab ka mitut hobiautot, selgitas mulle lihtsate sõnadega auto ja tarbija vahelist suhet - ilma klassideta.
Tööauto - valitakse effektiivsuse, hinna ja kvaliteedi suhte alusel, muu on boonus.
Näitamise auto - valitakse hinna, kaubamärgi ja visuaali põhjal! Otstarbekus on kasulik lisaomadus.
Isiklik auto - mugavus ja erivajadused (istmete arv, pakiruumi suurus/-laiendus, biomeetriline sobivus, jne.).
Kõik mis jääb sinna kolme vahele, sõltub rahakotist ja maailmavaatest (näit. roheline vs. muda-müttaja)!
PS. Postitus ei ole mõeldud kellelegi "koha kättenäitamiseks", vaid kui üritus selgitada, miks ei saavutata (ka minuga!) ühist arusaamist.
