Autotehnikateema

[nimetu]

Nii palju kui ma selle lühikese ajaga suutsin uurida, siis väidetavalt oli varasemate mersude roosteprobleem tingitud teadlikust(?) kokkuhoiust. Säästeti vaselisandi pealt, mis üldiselt annab terasele parema roostekindluse. Sellest tulenevalt olidki tolle aja autod neil roostealtimad. Aga jällegi, sellel puudub igasugune seos vanaraua kasutamisega. Ja on suhteliselt vähetõenäoline, et Mercedes ei olnud kompositsiooni muudatustest teadlik, sest kõik materjalid tulevad testraportiga, kus on kõik omadused kirjas. Sellepärast on Olavi jutt endiselt jama.

Kui piisavalt niklit või kroomi sisse uhada saab niisuguse materjali mis ei roostetagi

Väike lisamärkus, et tavamõistes jah ei roosteta, kuid korrodeerub erinevatel viisidel väga edukalt.

Autokere tegemiseks on liiga kallis.

Mitte ainult kallis, vaid ka keerulisem masstootmises kasutada, sest kipub tööriistu rohkem kulutama ja etteaimamatult käituma - eriti kui seda on vaja keevitada. Alumiinium on selle koha pealt palju parem alternatiiv.

[davidsoniharald]

Terase marke on olemas üle kahe tuhande. Materjalide kasutamine kaasaaegses tootmises on väga optimeeritud. See tähendab, et ukse välisplekk ja siseplekk võivad olla oluliselt erinevatele nõuetele vastavatest materjalidest. No et detailid, mis näha jäävad, peavad vastama kvaliteedinõuetele A ja mittenähtavad B ja katuse tugevdused C ja põhjaplekk D jne.

Mõni käsitööna valmistatud auto võib tõesti olla tehtud üleni kallitest materjalidest aga masstootmise hall-diisel-metallik on valmistatud nii odavalt kui võimalik ja nii kvaliteetselt kui peab. Siiski on toote korrosiooni kindlus lisaks materjalile sõltuv veel väga paljudest teistest teguritest. Näiteks kas sõidetakse kruusateid, kas talvel soolatakse teid, kas omanik peseb autot tihemini kui korra aastas, milline oli toote valmistamisel kasutatud protsess jne. Väide, et ühed autod on tehtud paremast plekist kui teised, on asjatundmatu.

[davidsoniharald]

Ja on suhteliselt vähetõenäoline, et Mercedes ei olnud kompositsiooni muudatustest teadlik, sest kõik materjalid tulevad testraportiga, kus on kõik omadused kirjas. Sellepärast on Olavi jutt endiselt jama.

Kui piisavalt niklit või kroomi sisse uhada saab niisuguse materjali mis ei roostetagi

Väike lisamärkus, et tavamõistes jah ei roosteta, kuid korrodeerub erinevatel viisidel väga edukalt.

Mis kompositsioonist on jutt? Mingist ikebaanast räägime siin või?

Autotehased ei sulata ise midagi vaid ostavad oma materjali tootjatelt ja kahtlemata kontrollivad suured autotootjad materjali vastavust spetsifikatsioonile. Nii et roosteprobleemides süüdistage tootjate liigset optimeerimist, mitte türgi metallitööstust.

[vanahalb]

See roostevaba teras , seda on ka mitut sorti , on karastuv ( magnet võtab) , sellest tehtud elektriboilerid ja tean ka üht vaz tüüpi auto põhja , kõik need pragunesid keevituse kõrvalt ... see mittekarastuv , magnet ei võta ,

Rusikareegel järgi on see roostevaba mida magnet võtab ja millest pesumasina trumlid, veeboilerid jms tehtud, kroomteras. Raud ja kroom. Palju odavam sellest mida magnet ei võta ehk nikliga tehtud roostevabast. Kusjuures mingist nikliprotsendist ülespoole hakkab magnet ka nikliga tehtud roostevaba võtma ja see on happekindel sulam. Puhast niklit võtab magnet samamoodi nagu rauda.

Nikkel on vasest ka kallim ja olid ajad kus pesumasina trummel tehti niklisulamist. Nüüd on kõik odav kroomipask ja ei kõlba mujale kui Türgi ahju.

[nimetu]

Mis kompositsioonist on jutt? Mingist ikebaanast räägime siin või?

Arvestades, et materjaliteadus on omaette kunst, siis väga kaugel see ikebaanast pole.

Aga silmas pidasin ikka seda, et teras sisaldab hästi palju erinevaid aineid (esimese hooga lugesin testraportilt 14 kokku), mille sisaldusi kontrollitakse sajandik protsentides. Iga pisike muudatus toob mingi omaduse esile. Tõenäosus, et autotööstuses taolisi erinevusi ei märgata on väga väike.

[Illike]

Ostes iganädalaselt, igakuiselt sisse rv terast ja ostes seda tonnides, siis võin väita, et vähemalt rv terase kvaliteet on alla käinud.
Serdi peal on kõik õige ja korras, kuid erineva partii materjal käitub samades tingimustes erinevalt. Kohati tundub, et säästu huvides on lisaainete kogused viidud miinimumi lähedale ja mõningates toodetes on paigutunud ebaühtlaselt. Peab vaatama missuguse tehase materjali ostad ja ka siis võib saada vastu pükse. Probleem selles, et ostetakse sisse odavama tehase toodang ja müüakse enda oma pähe maha.
Ümarterase tolerantsist ei räägigi. Vahepeal oli täiesti lootusetu olukord. Nüüd olen saanud ühe tehase materjali mis on vastuvõetav, st ei saa osta kõige odavamat materjali.
Materjaliteadus ei ole lihtne.

[mart2]

Jah, keskmoodulile öeldakse, et kui käru taga, siis on tagumised parkimisandurid välja lülitatud, muidu nad tagurdades piniseks kogu aeg. Osadel autodel on see omadus juba default sees.
Kaamera küll ei saa lolliks minna, näitab mida näitab.

Vabandan, et kohe ei saanud vastata.
Outbackil on taga nn. tagumise ristlsuunalise liikluse hoiatussüsteem, mis ei ole täpselt sama parkimisanduritega. Tagurpidi käigu sisselülitamisel avaneb ekraanil automaatselt tagakaamara pilt ja sellega integreeritud eelpool nimetatud süsteemi näidud. Käru on süsteemi aktiveeriv "takistus".
Ilmselt siis nende omapära ...

[AMvA]

Jah, keskmoodulile öeldakse, et kui käru taga, siis on tagumised parkimisandurid välja lülitatud, muidu nad tagurdades piniseks kogu aeg. Osadel autodel on see omadus juba default sees.
Kaamera küll ei saa lolliks minna, näitab mida näitab.

Vabandan, et kohe ei saanud vastata.
Outbackil on taga nn. tagumise ristlsuunalise liikluse hoiatussüsteem, mis ei ole täpselt sama parkimisanduritega. Tagurpidi käigu sisselülitamisel avaneb ekraanil automaatselt tagakaamara pilt ja sellega integreeritud eelpool nimetatud süsteemi näidud. Käru on süsteemi aktiveeriv "takistus".
Ilmselt siis nende omapära ...

Ok, see tuli jah vist koos faceliftiga, minu omal seda veel ei olnud.

[Kapten Trumm]

"Türgi teras" on selline mõiste mis tuleneb asjaolust et kogu Euroopa rämpsvanaraud saadetakse Türki ja sealsete ilmasõjaaegse tehnoloogiaga martäänahjude jaoks kõlbab kõik.
Niimoodi sulatatud terases võib terve Mendelejevi tabel sees olla ja sellepärast ei peeta sellist terast kvaliteetseks. Enamasti läheb ehitusteraseks - armatuurraua tegemiseks või midagi sarnast.
Kvaliteetset terast sulatatakse üldjuhul elektriahjudes. Seda sellepärast et mõned kõrge sulamistemperatuuriga komponendid mida legeerimiseks kasutatakse kipuvad "türgi ahjus" klimpi jääma
Terase tugevus ja roostekindlus sõltuvadki neist lisanditest. Kui piisavalt niklit või kroomi sisse uhada saab niisuguse materjali mis ei roostetagi ja seda tuntakse roostevaba terase nime all. Autokere tegemiseks on liiga kallis.
Puhas raud mis otse rauamaagist tuleb roostetab isuga on ainult natuke kõvem kui kolm nädalat kapi otsas seisnud saiapäts.
Kui jumal nüüd mälu annab siis võin nädala lõpus, uue alguses, võtta keemilise koostise analüüsid Rootsis ja Belgias tehtud Volvodest (pāris igivana Volvo 343 ei julge lubada), mingist suvalisest armatuurijupist, laevaterasest millest Kariibi mere jaoks kruiisilaevu tehakse ja enda MB Sprinterist
Need algavad Fe %, C% jne.

Ma olen tähele ise pannud, et saksa kvaliteetautode (ka tsinkimata) plekk (nt 80ndate keskpaiga BMW on selline kindlasti) ei ole päris see, mida sulle Bermeti laost tahvli kaupa antakse (kuigi nimetatakse ka külmvaltsplekiks). Juba keevitatavuses on oluline vahe. Originaal kereplekki on poolautomaadiga (sh Agamix gaasiga) keevitada ikka kaunis niru, seevastu suva külmvalitsi keevitab see nagu juustu. Seal tsinkimata kereplekis on sees "midagi", mis muudab keevitamise raskemaks, kaarleek pole ühtlane ja katkeb. Seda ka siis, kui kettaga enne fosfaadikihi maha lased.

Mersu rooste "saladus" võib muidugi olla ka selles, et raamatupidajad käisid projekti üle ja seal asendati kallim plekk odavamaga. Näiteks sama Türgist tulevaga.

[Kapten Trumm]

Mõni käsitööna valmistatud auto võib tõesti olla tehtud üleni kallitest materjalidest aga masstootmise hall-diisel-metallik on valmistatud nii odavalt kui võimalik ja nii kvaliteetselt kui peab. Siiski on toote korrosiooni kindlus lisaks materjalile sõltuv veel väga paljudest teistest teguritest. Näiteks kas sõidetakse kruusateid, kas talvel soolatakse teid, kas omanik peseb autot tihemini kui korra aastas, milline oli toote valmistamisel kasutatud protsess jne. Väide, et ühed autod on tehtud paremast plekist kui teised, on asjatundmatu.

Põhiline sõiduauto roostetamise koht on küljekarpide alaservad ja uste alaservad. Need on kohad, kus on tõenäoliselt pleki galvaanilist katet rikutud, samas korrosioonitõrje (nt uksevaltside kaitse vahaga ukse seest) pole piisav.

Autoukse alaserv on valtsliide, kus valtsimise teel on liidetud ukse välisplekk ning sisemine "kauss" (mis annab uksele mahu), sinna liite sisse pannakse mingit silikooni laadset asja (nõuka autodele ilmus see minuarust alles Samaraga).

See on koht, mis sõiduautodel mädanema kipub, peale mersude ka näiteks 2000ndate alguse Ford Mondeotel. Küljekarpide alaserv minuarust on kerega ühendatud kontaktkeevituse abil. Seal kindlasti kaob galvaanika keevituskohtadest (sulab ära), muidu pole pidav keevitusliide võimalik.

[AMvA]

See on koht, mis sõiduautodel mädanema kipub, peale mersude ka näiteks 2000ndate alguse Ford Mondeotel. Küljekarpide alaserv minuarust on kerega ühendatud kontaktkeevituse abil. Seal kindlasti kaob galvaanika keevituskohtadest (sulab ära), muidu pole pidav keevitusliide võimalik.

Autokere keevitatakse kokku haljast terasplekist. Galvaanika toimub alles peale kere koostamist.

Edit: nii ja naa, osa paneele galvaniseeritud teras, osa mitte

[Kapten Trumm]

Seda ma mõtlengi, et kui nad terve kere korraga vanni topivad, siis jäävad need valtside vahed jne galvaanikaga katmata.
Tsinkimisel kasutatav keemia on piisavalt kange, et ära süüa näiteks isekontreeruvate mutrite kapronist rõngad ja muu plastmassi, tänapäeval pannakse näiteks autode luuke kokku juba liimimise teel, et selline asi ei saa galvaanikavanni minna, vaid peab olema tsingitud juba enne stantsimist.

[davidsoniharald]

Mis kompositsioonist on jutt? Mingist ikebaanast räägime siin või?

Arvestades, et materjaliteadus on omaette kunst, siis väga kaugel see ikebaanast pole.

Aga silmas pidasin ikka seda, et teras sisaldab hästi palju erinevaid aineid (esimese hooga lugesin testraportilt 14 kokku), mille sisaldusi kontrollitakse sajandik protsentides. Iga pisike muudatus toob mingi omaduse esile. Tõenäosus, et autotööstuses taolisi erinevusi ei märgata on väga väike.

Ma sain väga hästi aru, mis "kompositsiooni" sa mõtlesid. Lihtsalt see "kompositsioon" on järjekordne toortõlge inglise keelest. Eesti keeles räägitakse ikka terase koostisest.

[OLAVI]

Kas kiirusega 160km/h liikuv 4,5 tonni kaaluv kuulikindel (eeldatavalt kuulikindlate rehvidega ja eeldatavalt seadusekohaste ABS piduritega varustatud) auto suudab selliseid jälgi jättes, külglibisemises sellise nurga all vasakule pöörata ja nii lapikuks muutuda?

Või tuleks ruttu hauarahu välja kuulutada ja teelõik betooniga katta?
https://www.delfi.ee/artikkel/94765179/ ... TIQZ38kZK8

[Walter2]

Eeldatavalt oli tegu Audiga millel eeldatavalt piduritule pirn läks eeldatavalt läbi...