Merevägi ja rannakaitse

[London Bridge]

Kuna decoy saab luua väga edukalt ka ilma tsivilistide taha varjumata, siis tuleb seda teha. Kõik ei saa vaadata taktikalisest vaatevinklist - lõppeks tekib küse, et kui sa peidad ennast tsivilistide selja taha, siis kes sa ise selline oled?

See jätab justkui sellise mulje, et kui konteiner roheliselises digikämos ei ole, siis on kohe sõjakuritegu.

[Poti soldat]

See et vastase droonikaamera pildist ei ole kohe aru saada kas tegu on tsiviil või militaar veokiga ei tähenda et tegemist oleks tsiviilide taha varjumisega.

Muidu rakett ise tundub suht asjaliku valikuna.

[Xender]

Minu meelest on nende rakettide, peale rannakaitse ülesannete isegi suurem tähtsust see, et nad annavad võimaluse ka maasihtmärke tabada. Nagu sillad, väga suure tähtsusega juhtimiskeskused jne.

Ehk siis peale laevade vastase ohu, annavad venelastele veel ühe probleemi lahendamiseks.

[smr]

Väikese nägemisulatusega radar tähendab, et meil on neid vaja arvuliselt rohkem.
Soovitaks mõelda selles suunas, kuidas tõsta mobiilse radari antenn näiteks 50 m kõrgusele.

10 m kõrgusel asuva antenniga radari horisont 10 m kõrguse laeva vastu (esimene avastamisvõimalus) on ca 26 km
50 m kõrgusel asuva antenniga on sama asi 42 km.
Lisaks antenni kõrgemale tõstmisega paranevad oluliselt madalalt lendavate sihtmärkide avastamise võimalused (kui on 3D-ga tegemist).

Madallennul Soome lahte ületav Mattias Rust avastati suht kiiresti - kuna toona asusid mereäärsetel positsioonidel madalate kõrguste radarid.

Paar tükki asusid otse Lasnamäe eelsel paekaldal, põhimõtteliselt Maarjamäe kompleksi kohal...Maaameti kõrgusandmete järgi seal maapinna kõrgusmärk ~40...43m... Täpset varemete asukohta ei viitsi otsida aga põhimõtteliselt Lasnamäe pank. Küllap need kuhugi järgnevasse koosseisu kuulusid:
https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu ... 4ed_Eestis

Kas selle Lasnamäe paekaldal asunud P-35 kohta on veel mingit infot? Kelle alla kuulus? Fotosid? Satifotode järgi pandi püsti 1959 - 1965 vahel.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu meelest on nende rakettide, peale rannakaitse ülesannete isegi suurem tähtsust see, et nad annavad võimaluse ka maasihtmärke tabada. Nagu sillad, väga suure tähtsusega juhtimiskeskused jne.

Nii oli (nagu) kuulda jahh

Siit aga kohe relevantne küsimus - mix too uus loodav "raketiüksus" peaks üldse a priori meie mikromereväe "alla" minema - ennem võiks teda ju hoopis põhiväeliigi suurtükiväeinspektor menetleda
Ning vbolla on nüüd üldse aeg küps KVPS rüpes Joint Fires struktuurilüli moodustamisex

Küsimus oli kahele foorumis oma nime all esinevale kindralile.....

[nimetu]

Saan aru, et küsimus on teistele suunatud, kuid vastan ikkagi.

mix too uus loodav "raketiüksus" peaks üldse a priori meie mikromereväe "alla" minema

Ilmselt on küsimus selles samas merepildi loomises, mis taolise relvasüsteemi jaoks on vajalik. Laskeseadmed võib ükskõik kelle kätte anda, kuid sihtmärgi pihta laskmiseks on vaja olukorrateadlikkust, mille loomisega tegeleb MeV (ja teatud määral PPA). Tõenäoliselt samamoodi tegeleks keskmaaõhutõrjega õhuvägi, sest neil on vastavad radarid ja olukorrapilt. Teoreetiliselt saaks muidugi kõik väeliigid kaotada ja luua üks suur "armee", kuid sisuliselt tuleks ikka samamoodi nende ülesannete jaotusega tegeleda.

[Kapten Trumm]

Selle asja põhisuund on ikka pealveetõrje merel ja nende rakettide tükihind on piisavalt krõbe, et neid igale sillale või juhtimispunktile lihtsalt ei jagu.
Umbes nagu ei jagu meil Javeline selleks, et igat kuulipildujapesa või snaiprit nendega hävitada, nagu rikkamad liitlased soojal maal tegid.

[URR]

Printsiibina küsin ma sinult URR: mida sa näinud oled väljaspool väeliiki. Näinud, mitte kuulnud, lugenud vms. Näinud ikka.

Läheb teemast välja, aga vastan ära: seda, mida on näidatud ja mis on KVAs/BDCOLis silma jäänud. Nii palju mahti ei ole, et ise kõigega tutvuda.

[URR]

Siit aga kohe relevantne küsimus - mix too uus loodav "raketiüksus" peaks üldse a priori meie mikromereväe "alla" minema - ennem võiks teda ju hoopis põhiväeliigi suurtükiväeinspektor menetleda

Sest sihtmärgi tuvastamiseks on vaja mõista merekeskkonda ja edukaks tegutsemiseks on vaja teha koostööd liitlastega merel. Kes sellega hakkama saab, on mereväelane, ükskõik, milline inspektor ta ülem on. Mis puutub koostöösse, siis sellega saavad ühesugused väeliigid paremini hakkama, sest organisatsioonikultuur, mõiste- ja taustsüsteem on sarnased.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Küsisin tsipa eespool foorumis kahe oma nime esineva kindrali arvamust, et kas ja/või mix loodav multifunktsionaalne kaugmaa "pind-pind" rakettide üksus üldse peaks meil kuuluma mikromereväe "alla".
Seostasin seda küsimust ka võimaliku Joint Fires staabivõimekuse vajadusega KVPSis.

Kindralitel pole seni aega olnud, muud vastusekatsetused siin on etteennustatult nõrgad ja/või pole mu kahest küsimusest arugi saadud

Et mereväe "all" on parem, sest mereväel on lihtsam "tuvastada" - huvitav mida/kuda see meie mikromerevägi tuvastab seal sadade kilomeetrite kaugusel? Või kavatsetaksegi üübervõimekat kaugmaaraketti kuskil tuletornis istuva ja/või rannajoonel hulpiva väikealuse madruse binokli abil kusagile mõne kilomeetri peale "suunata"?
Et on vaja "mõista merekeskkonda ja teha koostööd liitlastega merel" - niikrõbeda klassi relva "koostööjooksutamiseks" on(gi) vajalik väeliikide/relvaliikideülene Joint Fires - kus kohaliku mikromereväe staabikene enam ei kvalifitseeru.
Kõik vastusekatsed ongi vaabse kinni jäänud sõnasse "laevatõrje" ja vaikivad (kangelaslikult) maha antud kaugmaa täppisrelva n-ö maismaatõrje võimekuse.

Niiet pädevaid vastuseid seni pole - aga küllap HEREM ka miski aeg levisse tuleb - sest küse on ju huvitav, mõnes mõttes revolutsiooniline ja kaugele vaatav

[ElrikThunderson]

Narva sildade kohta tekkinud lõim liikus teemavälisena siia: viewtopic.php?f=54&t=35564&start=2115

[Ott Laanemets]

See, et siin seoses laevatõrjerakettidega tuli esile sõnapaar ’joint fires’, on tervitatav. Lihtsalt lisan, et oleme selle ’jointness’iga hiljaks jäämas, sest meie suur liitlane räägib ja rakendab juba mõnda aega multidomeeni operatsioonide kontsepti. Aga, parem hilja kui mitte kunagi.

Sõnadel on siiski tähendus. Rääkida ühes lauses mikro- ja pseudoväeliikidest ning teises öelda ’joint fires’ on veider – kust see 'joint' siis tuleb? 'Joint' ehk ühend tuleb mitme osa liitmisest/ühendamisest/liidendamisest vms, mis on rohkem kui koordineerimine. Täna neid osasid Eestis veel pole, aga viimaste hangetega on selles suunas samm astutud. Ehk et kui enam ei saa targutada pseudo- ja mikroväeliikidest, tekib võimalus ka millegi ühendoperatsiooni sarnase läbiviimiseks.

[nimetu]

Naljakal kombel on antud ost jõudnud isegi Forbes-i kajastustesse:
https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2 ... 67efb53dbe

Vene lehtedel tavaline halamine, et milleks Eestile üldse selliseid relvi vaja ning teise suupoolega, et kui vaja siis venelased lasevad kõik õhku.

[alari]

https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2021/10/12/estonias-getting-a-powerful-cruise-missile-now-it-needs-some-way-to-find-targets/
Teine artikkel ka Forbes-is - räägitakse veidi kuidas sihtmärke leida - piirivalvelt plaanitakse laenata droon-helikopterit või maaväelt droone

Saska said his first move was to sign a deal with the Estonian border agency. While Saska didn’t specify which capabilities the border force might lend to the navy, but at least one is obvious. The Estonian border guard has borrowed at least one Camcopter S-100—a 10-foot-long robot helicopter with a 100-mile range and an underslung camera gimbal—from the European Maritime Safety Agency.

The army operates catapult-launched Stream C drones that can range farther than 60 miles. The ground-combat branch recently lent those drones to the border guard. It’s not hard to imagine the army letting the navy use the Stream Cs, too.

[Some]

Stream C suudab kuni 10 tundi õhus olla. Too 150km maksimum kaugus on puhtalt sidepidamise taga - teoorias võiks mingite vahejaamadega seda sidepidamist laiendada, äkki õnnestuks siis terve Soome laht paari drooniga ära katta?