Martin Herem kirjutas:Tervikuna on probeem ikka ühiskonnas mitte ainult valitsuses. Naabritel täpselt sama jama.
Just.
Probleem on nii ühiskonnas kui valitsuses samaaegselt.
Martin Herem kirjutas:Oleme loll rahvas
Loll on üks väike segment rahvast, mitte kogu rahvas. Ka naabritel.
Samas on selle väikese segmendi mõju kriisolukordades ühiskonnas proportsionaalselt kordades suurem, kui ülejäänud ühiskonnaliikmete mõju.
Sest see segment süvendab kriisi (mis on nähtavam ja otseselt tuntavam - juba kriisis olles on alati kergem ja lihtsam kriisi süvendada kui leevendada) aga mõistlikud inimesed üritavad kriisi leevendada ja vältida (mis on siis, kui kriis on juba käes, oluliselt vaevalisem, raskem ja aeganõudvam teostada).
Lollidel on teised eetika jm käitumisnormid, ning mõistlik osa ühiskonnast ei oska nendega midagi peale hakata, kuna mõistlikel on mõistlikud käitumisnormid.
Lollil ei ole mingit eetilist ega muud piirangut jalutada praeguses olukorras nt sihilikult maskita ja vaktsineerimata poodi, või vanadekodusse sisse ja pidada väljakutel massimeeleavaldusi. Eriti loll (raskem liik) ei saa üldse arugi, et mingi kriis on ja/või eitab seda, et on.
Mõistlikul aga tekib temaga kohe probleem, sest ta on mõistlik, ei saa aru mida loll teeb ja ei saa ebamõistlikult käituda ega reageerida. Mõistlikule on vastuvõetamatud lollide mängureeglid ja mõistlik inimene ei suuda hakata ka ise samade mängureeglite järgi lolliga tegelema. Mõistlik üritab ikka mõistlike vahenditega asja lahendada, aga kuna see ei toimi, siis probleem ei lahene, vaid pigem süveneb.
Nii jõuavadki mõistlikud inimesed oma mõistlike tõekspidamiste, käitumise ja mõistlike mängureeglitega olukorda, kus loll saab vabalt märatseda ning lolluseid jätkuvalt korda saata.
Hullemgi veel. Loll kes näeb, tunneb ja kogeb, et teda keegi ei takista, teeb üha lollimaid tegusid üha rohkem, üha raevukamalt ja üha enesekindlamalt. Kui see juhtub kriisiolukorras, siis on ka tagajärjed vastavad. Igapäevaselt tavaolukorras, on lollide tekitatud kahju väiksem, kergemini likvideeritav või heastatav ja seepärast me ei pööra sellele igapäevaselt nii suurt tähelepanu.
See on umbes sama, nagu demokraatlikud ja mõistlikult käituvad riigid on oma reegleid järgides hädas teiste reeglite alusel käituvate ebademokraatlike paaria- vms riikidega. Lõppfaasis need paaria jms riigid suruvad mõistlikele peale oma mängureeglid, kus mõistlikud inimesed võivad hakata viimases hädas, väljapääsmatus hädaolukorras, samuti ebamõistlikult käituma, et ennast kaitsta. See pole päris adekvaatne võrdlus selles aspektis, et mõistlike demokraatlike riikide ja ebamõistlike paariariikide vahel on vähemalt mingi füüsiline piir, mis võimaldab kummalgi osapoolel oma praktikaid praktiseerida "omas mullis" ja konflikti kuum punkt on peamiselt sellel omavahelisel piiril ja ruumiliselt piiritletud.
Parem näide oleks võib-olla kool/klass, kus valdav osa õpilastest on mõistlikud ja käituvad mõistlike käitumisreeglite järgi, ning ollakse jõuetud ja hädas mõne üksiku päti, kakleja ja koolikiusajaga, kes märatseb oma reeglite järgi teiste hulgas ilma eralduspiirideta, sest mõistlikud õpilased ei saa laskuda samale tasemele ja kasutada samu käitumisnorme...
Probleem on selles, et lollid ei saa aru ja neile ei mõju mõistlike inimeste argumendid ja mõistlik reageerimine, sest kui see oleks vastupidi, siis nad poleks lollid. Lollidele mõjuvad ainult tegevused ja käitumine, mis on kantud samadest mängureeglitest ja moraalist, mis neile endile omased on. Mõistlikud inimesed aga ei saa kasutada samu vahendeid ja suhtumist, sest nad on mõistlikud. Nokk kinni ja saba lahti.
Ja kõige olulisem on see, et selliste lollidega jauramine alles olukorra/sündmuse/inimarengu lõppfaasis, kus nende lollus hakkab juba mõjutama ka mõistlikke inimesi (ja kus nad tavaliselt esimest korda mõjuvalt esile kerkivad, nähtavaks saavad, ning oma olemasoluga mõistlikke inimesi ikka ja jälle üllatada suudavad), on tagajärgedega, mitte põhjustega tegelemine, mis ei ole üldse, või on väga vähe produktiivne ja tulemuslik.
See rumalate/lollide probleem on põhimõtteliselt kokku võetud ka Carlo M. Cipolla teoses “Inimliku rumaluse [või lolluse] alusseadused”.
Viimast muidugi tsiteerivad ja viitavad argumenteerides ka lollid ise, sest nende nägemuses on lollid hoopiski kõik teised.
Kuid nad unustavad ära (mis avaldub eriti hästi praeguses Covid kriisis), või ei pane sujuvalt ja sihilikult tähele, et
Carlo M. Cipolla kirjutas:lollid inimesed.... põhjustavad sihikindlalt kahju ja kaotusi teistele inimestele ilma saamata mingitki tulu, kas positiivset või negatiivset.
Siiski on olemas inimesed, kes vaatamata nende ilmvõimatule tegevusele mitte üksnes ei põhjusta kaotusi teistele inimestele, kuid lisaks teevad iseendale kahju. On erisort üli-lolle.....
...Peaasjalikult lollid inimesed on ohtlikud ja kahjutekitavad, kuna mõistlikud inimesed ei suuda hoomata irratsionaalset käitumist.
https://kunnark.wordpress.com/2014/10/1 ... sseadused/ 
