Ragnar Kokk. Eesti merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja AS Kirjastus ELMATAR, 2006
Raamatus on vaatluse all periood kuni 1940.
Poodides seda ilmselt saada pole, nii et huvilised peavad vist raamatukogude poole pöörduma
Raamatud (ja soodukad)
Kui poleks muud infot, siis võtaks tõe pähe kõike kirjutatut. Nüüd sai ainult imestatud, et mida annab kokku kirjutada. Ja tavalugeja usub ka.Postitatud: 06 Mai, 2006 14:31 Teema:
--------------------------------------------------------------------------------
Ostsin Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt üllitatud raamatu "Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud", koostaja Anto Raukas. Raamatus on peatükk "Hiiglaslik Sõjaväereostus", mida lugedes tõusevad juuksed peas püsti, nii palju on seal ebatäpsusi ja lausa valesid. Kohe hakatuseks on esitatud jälle vene sõjaväelaste arvuks kaheksakümnendatel 122480. Mitte ei saa aru, kust pagana kohast Raukas selle arvu on võtnud, aga see on 3-4 korda tegelikust suurem. Ja siis hakkab tulema: soomukid asusid Männiku karjääride juures, Raudalus ja Odra tänaval, Tondil olid jälle soomusautod; Ämaris asus õhukaitse lennuväli, seal asusid keskmaapommitajad AN-12 ja transpordilennukid AN-26; Tartus olid jällegi transpordilennukid IL-16M; Tartu lennuväljal oli õhutõrje raketibaas; Sännas olid nii keskmaa- kui ka seniitraketid, Nursis seniitraketid; Rohuneemel oli rannavalve raketibaas; lk. 65 on mingi õhutõrje raketibaasi pantsir, pildi all tekst: "siin asus tuumapeaga varustatud keskmaarakett" jne. jne. Sama süüdimatult lehekülgede kaupa. Lihtsam oleks üles lugeda õiged faktid. Uskumatu, et nii soliidne kirjastus nagu Eesti Entsüklopeediakirjastus on sihukese jama üllitanud.
Sellel aastal on ilmunud M.J. Muhin`inilt raamat "Aviapromõshlennost SSSR v 1921-1941 godah". Seal on juttu tehastest, mis ehitasid lennukeid. Veidike tsaariajast kuni 1941-e aastani. On juttu sellest, kus paljud tehased asusid, mis numbrid, abitehastest, alumiinumist, litsentsidest ,ekspordist , impordist jne. Kõigest väheke.
Tunnen huvi Eesti ohvitseri ja kirjaniku Peeter Lindsaare autobiograafilise romaani "Õrn armastus" (Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel Lundis 1970. a. ilmunud) vastu. Raamatus kirjeldatakse elu ja õppetööd Sõjakoolis 1930. aastatel läbi kadeti (autori) pilgu.
Raamat muidu suuremates raamatukogudes olemas. Oleks huvitatud soetamisest, kui kellelgi peaks olema üle või seisab kasutult. Kui esineb, võib privas teada anda.
Teadaanne sobib ilmselt paremini ostu-müügi teemasse, aga siin liigub vast raamatuhuvilisi-bibliofiile rohkem.
Raamat muidu suuremates raamatukogudes olemas. Oleks huvitatud soetamisest, kui kellelgi peaks olema üle või seisab kasutult. Kui esineb, võib privas teada anda.
Teadaanne sobib ilmselt paremini ostu-müügi teemasse, aga siin liigub vast raamatuhuvilisi-bibliofiile rohkem.
W.Haupt
Nüüd siis ka vene keeles ilmunud Werner Haupt "Heeresgruppe Nord 1941- 1945", kirjastus "Eksmo" 2006.
Raamat kajastab armeegrupi Nord võitlusteed, k.a. Eesti teema.
Raamat kajastab armeegrupi Nord võitlusteed, k.a. Eesti teema.
odavmüük
Kirjastus Olion on juba paar nädalat väga odavalt müünud erinevaid raamatuid ja ka militaarajaloo teemalisi. Pole ju paha 150.- eest osta 5 teost!
Infot leiab www.olion.ee
Infot leiab www.olion.ee
Lehel ju kirjas...
Aadress: Laki 26, Tallinn
Tel: 6550 175
Faks: 6550 173
A/a: Eesti Ühispank 100 52 00 751 2005
E-post: olion@hot.ee
Kirjastuse raamatute tellimisel internetist lisandub postikulu 39 krooni.
Raamatutele võib pärast tasumist ka ise kirjastusse järele tulla, tellimust vormistades tuleb see valik siis ära märkida.
Palume tellimust vormistades kindlasti lisada oma meiliaadress, sest sellele saadetakse ettemaksuarve!
Kirjastus väljastab tellitud raamatud postiasutusele 3 päeva jooksul peale summa laekumist meie arveldusarvele Ühispangas: 100 52 00 751 2005
NB! Juriidilised isikud - soovi korral faksime või postitame Teile eelnevalt arve, arve originaali saate koos raamatutega! Kirjutage oma soovist tellimust vormistades!
Aadress: Laki 26, Tallinn
Tel: 6550 175
Faks: 6550 173
A/a: Eesti Ühispank 100 52 00 751 2005
E-post: olion@hot.ee
Kirjastuse raamatute tellimisel internetist lisandub postikulu 39 krooni.
Raamatutele võib pärast tasumist ka ise kirjastusse järele tulla, tellimust vormistades tuleb see valik siis ära märkida.
Palume tellimust vormistades kindlasti lisada oma meiliaadress, sest sellele saadetakse ettemaksuarve!
Kirjastus väljastab tellitud raamatud postiasutusele 3 päeva jooksul peale summa laekumist meie arveldusarvele Ühispangas: 100 52 00 751 2005
NB! Juriidilised isikud - soovi korral faksime või postitame Teile eelnevalt arve, arve originaali saate koos raamatutega! Kirjutage oma soovist tellimust vormistades!
Valter Allase ja Evald Loosaare mälestusraamatud
Valter Allase on sündinud 1917. aastal ja elab praegu Kanadas. Ta on pärit Kadrina kihelkonnast, kus pere pidas talurahvakauplust. Üsna varakult iseseisvalt otsuseid tegema harjunud noormees lõpetas 1935. aastal Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi, läbis sõjaväeteenistuse ja töötas kuni pankade natsionaliseerimiseni Rakvere Ühispangas, seejärel esimese Nõukogude okupatsiooni lõpuni ETKVLis.
Sõjakeeris viis ta mitmetesse paikadesse nii kodumaal kui kaugemal — alates 36. politseipataljoni retkest Stalingradi alla kuni Neveklau ohvitseride koolini sõja lõpu eel. Sõja lõppemisel õnnestus tal Tšehhi põrgu eluga läbida, ameeriklaste tsooni jõuda ja ühineda perega Augsburgi DP laagris Saksamaal. 1949. aasta kevadel emigreerus Allaste pere Austraaliasse, sealt 1954. aasta lõpul Kanadasse. Elukohaks sai Montreal, kus Valter Allase töötas pangas pensionile minekuni 1982. aasta veebruaris. Pensionieas on kirja pandud ka selle raamatu mälestused, mis algavad Valter Allase kooliajaga ja lõpevad Augsburgi DP laagriga.
http://www.phototour.ee/
Evald Loosaare (1910-1979) mälestused on ühtaegu nii usaldusväärsed kui põnevad ja ühe mehe elukäigus peegeldub paljuski kogu Eesti saatus. Seda enam, et saatus paiskas mälestuste autorit rahvakeeli öeldes läbi paksu ja vedela. Ta näeb Punaarmee sissemarssi Eestisse 1940. aastal, ebaseaduslikke valimisi sama aasta juulis, elab üle maareformi ning Eesti majanduse hävitamise, 1941.aasta küüditamise, rinde ülemineku ja punase terrori 1941.aastal, astub Omakaitsesse ning osaleb haarangutel, näeb lähedalt natslikku terrorit, töötab oma talus saksa okupatsiooni ajal, mobiliseeritakse 1944. aastal saksa sõjaväkke ja põgeneb sealt, mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saab haavata Sõrve sääre lahingutes, teenib tööpataljonis, püüab päästa hävingust kodutalu, kirjeldab metsavendade lootusetut võitlust ja uut terrorit, töötab kolhoosis, arreteeritakse ning istub pikemat aega vangis ning asumisel, pöördub tagasi kodumaale ja alustab kõike taas otsast peale.
http://www.apollo.ee/product.php/0302414
Sõjakeeris viis ta mitmetesse paikadesse nii kodumaal kui kaugemal — alates 36. politseipataljoni retkest Stalingradi alla kuni Neveklau ohvitseride koolini sõja lõpu eel. Sõja lõppemisel õnnestus tal Tšehhi põrgu eluga läbida, ameeriklaste tsooni jõuda ja ühineda perega Augsburgi DP laagris Saksamaal. 1949. aasta kevadel emigreerus Allaste pere Austraaliasse, sealt 1954. aasta lõpul Kanadasse. Elukohaks sai Montreal, kus Valter Allase töötas pangas pensionile minekuni 1982. aasta veebruaris. Pensionieas on kirja pandud ka selle raamatu mälestused, mis algavad Valter Allase kooliajaga ja lõpevad Augsburgi DP laagriga.
http://www.phototour.ee/
Evald Loosaare (1910-1979) mälestused on ühtaegu nii usaldusväärsed kui põnevad ja ühe mehe elukäigus peegeldub paljuski kogu Eesti saatus. Seda enam, et saatus paiskas mälestuste autorit rahvakeeli öeldes läbi paksu ja vedela. Ta näeb Punaarmee sissemarssi Eestisse 1940. aastal, ebaseaduslikke valimisi sama aasta juulis, elab üle maareformi ning Eesti majanduse hävitamise, 1941.aasta küüditamise, rinde ülemineku ja punase terrori 1941.aastal, astub Omakaitsesse ning osaleb haarangutel, näeb lähedalt natslikku terrorit, töötab oma talus saksa okupatsiooni ajal, mobiliseeritakse 1944. aastal saksa sõjaväkke ja põgeneb sealt, mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saab haavata Sõrve sääre lahingutes, teenib tööpataljonis, püüab päästa hävingust kodutalu, kirjeldab metsavendade lootusetut võitlust ja uut terrorit, töötab kolhoosis, arreteeritakse ning istub pikemat aega vangis ning asumisel, pöördub tagasi kodumaale ja alustab kõike taas otsast peale.
http://www.apollo.ee/product.php/0302414
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
sattus silma siis selline töö:
Ernst Stilla: Die Luftwaffe im Kampf um die Luftherrschaft
Entscheidende Einflussgrößen bei der Niederlage der Luftwaffe im Abwehrkampf im Westen und über Deutschland im Zweiten Weltkrieg unter besonderer Berücksichtigung der Faktoren „Luftrüstung“, „Forschung und Entwicklung“ und „Human Ressourcen“
http://hss.ulb.uni-bonn.de/diss_online/ ... /index.htm
Ernst Stilla: Die Luftwaffe im Kampf um die Luftherrschaft
Entscheidende Einflussgrößen bei der Niederlage der Luftwaffe im Abwehrkampf im Westen und über Deutschland im Zweiten Weltkrieg unter besonderer Berücksichtigung der Faktoren „Luftrüstung“, „Forschung und Entwicklung“ und „Human Ressourcen“
http://hss.ulb.uni-bonn.de/diss_online/ ... /index.htm
Sain e-postiga sellise teate, mille edastasin muuseas koheselt ka Jõuluvanale, järsku pakub veel kellelegi huvi.
Vello Mäss. Laevahukulood
Merearheoloogi ja uurimislaeva kapteni raamat on valdavalt Läänemere- ja Eesti-keskne jutustus huvitavamatest ja õpetlikumatest laevahukkudest siinsetel vetel, nende põhjustest ja tagajärgedest. Ülevaate saab meie meremuuseumi paljuaastasest merearheoloogilisest otsimis- ja uurimistööst, selgitatakse vrakkide uurimise ja kaitse tagamaid, tuuakse näiteid nii meie kui ka naabermere-riikide probleemidest, seaduste puudumisest ning merekultuuri olemusest. Laiemale lugejaskonnale mõeldud raamat on värvipiltidega rikkalikult illustreeritud.
Kõva köide, 272 lk., hulgihind 304 + km = 319.20
Pisut üle kilo kaaluva raamatu postikulu on 52 krooni, mis lisatakse arvele.
Hulgihind kehtib vaid asutustele. Eraisikutele on hind pisut suurem, samuti ootame ettemaksu esitatud arve alusel. Tellides palun teatada aadress, telefon ja tellija nimi. Raamat tuleb kohale ELS Ekspress postiga.
Raamatut saab osta ka kirjastusest, Madara 14 Tallinnas.
Tellimine: tel. 661 0345 või faks 680 2230 või e-kiri tellimus@ilo.ee
Vello Mäss. Laevahukulood
Merearheoloogi ja uurimislaeva kapteni raamat on valdavalt Läänemere- ja Eesti-keskne jutustus huvitavamatest ja õpetlikumatest laevahukkudest siinsetel vetel, nende põhjustest ja tagajärgedest. Ülevaate saab meie meremuuseumi paljuaastasest merearheoloogilisest otsimis- ja uurimistööst, selgitatakse vrakkide uurimise ja kaitse tagamaid, tuuakse näiteid nii meie kui ka naabermere-riikide probleemidest, seaduste puudumisest ning merekultuuri olemusest. Laiemale lugejaskonnale mõeldud raamat on värvipiltidega rikkalikult illustreeritud.
Kõva köide, 272 lk., hulgihind 304 + km = 319.20
Pisut üle kilo kaaluva raamatu postikulu on 52 krooni, mis lisatakse arvele.
Hulgihind kehtib vaid asutustele. Eraisikutele on hind pisut suurem, samuti ootame ettemaksu esitatud arve alusel. Tellides palun teatada aadress, telefon ja tellija nimi. Raamat tuleb kohale ELS Ekspress postiga.
Raamatut saab osta ka kirjastusest, Madara 14 Tallinnas.
Tellimine: tel. 661 0345 või faks 680 2230 või e-kiri tellimus@ilo.ee
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Evald Loosaare (1910-1979) mälestused on ühtaegu nii usaldusväärsed kui põnevad ja ühe mehe elukäigus peegeldub paljuski kogu Eesti saatus - kirjutab Shiim. Õige, aga veel ...
Siiski pole need täiuslikud (nagu mingid mälestused ei ole ega saagi olla). Nimelt ei kirjuta Loosaar sõnagi sellest, et tema elukohas Orava vallas ega Vivva külas võeti augustis 1941 Kalju Hanniotti juhtimisel kokku terve rühm, kes läksid edasi Tartu ja astusid ERNA üksusse. Oli ikka tollal meestel tahtmist ja teadmist!! Leitnant Kalju Hanniotti ise arreteeriti 1951 Pärnumaal Eidaperes ja sai surmanuhtluse kui metsavendade salga pealik "Elektrik".
Siiski pole need täiuslikud (nagu mingid mälestused ei ole ega saagi olla). Nimelt ei kirjuta Loosaar sõnagi sellest, et tema elukohas Orava vallas ega Vivva külas võeti augustis 1941 Kalju Hanniotti juhtimisel kokku terve rühm, kes läksid edasi Tartu ja astusid ERNA üksusse. Oli ikka tollal meestel tahtmist ja teadmist!! Leitnant Kalju Hanniotti ise arreteeriti 1951 Pärnumaal Eidaperes ja sai surmanuhtluse kui metsavendade salga pealik "Elektrik".
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline