Autotehnikateema

[vanahalb]

Autosid ehitati muidugi ümber sest polnud ju midagi võtta. Isa pani sõjasaagiks toodud (Leningradist ostis ühelt ohvitserist) Chevroletile Gaz-51 mootori Zimi plokikaanega, sinna otsa Pobeda 3 käigulise kasti. Tagasild tuli ka Zim-ilt. Jube porno ja originaal maksaks täna raha kuid sõita polnud millegagi. Auto on muide tänagi veel garaažis alles.
Naabrivanamees möllas oma Chrysleriga millele Zili kolvid peaaegu täpselt sobisid ja lõpuks sai sõitma ka.

Rehvi soovitasid tööojamehed niimoodi tasakaalustada et siselohvile süstlaga lābi ventiiliaugu 50g tosooli ning umbehea pidi saama. Vedelik läheb tsentrifugaaljõuga ise õigesse kohta.
Ei ma pole proovinud

[Lemet]

siselohvile süstlaga lābi ventiiliaugu 50g tosooli ning umbehea pidi saama. Vedelik läheb tsentrifugaaljõuga ise õigesse kohta.

Ja mis jõud küll selle tosooli sinna "õigesse kohta" peaks ajama?

[vanahalb]

Õliste ninadega meeste väitel tsentrifulaaljõud. Kui ratas pöörleb siis jaguneb vedelik nii et vibratsioon kaob ära. Kui auto seisab on kõik all ühes kohas.

Nagu öeldud, ma pole ise proovinud ja võimalik et on midagi ämbriga kompressiooni toomise sarnast.

[retti]

Õliste ninadega meeste väitel tsentrifulaaljõud. Kui ratas pöörleb siis jaguneb vedelik nii et vibratsioon kaob ära. Kui auto seisab on kõik all ühes kohas.

Nagu öeldud, ma pole ise proovinud ja võimalik et on midagi ämbriga kompressiooni toomise sarnast.

Täiesti töötab.
Aga olen kuulnud,et tubeless rehviga on ka liiva kasutatud. Tea kas traadid olid lõpuks seespool näha ?

[retti]

Autosid ehitati muidugi ümber sest polnud ju midagi võtta. Isa pani sõjasaagiks toodud (Leningradist ostis ühelt ohvitserist) Chevroletile Gaz-51 mootori Zimi plokikaanega, sinna otsa Pobeda 3 käigulise kasti. Tagasild tuli ka Zim-ilt. Jube porno ja originaal maksaks täna raha kuid sõita polnud millegagi. Auto on muide tänagi veel garaažis alles.
Naabrivanamees möllas oma Chrysleriga millele Zili kolvid peaaegu täpselt sobisid ja lõpuks sai sõitma ka.

Tartus sõitis igasugu imeriistu.
Üks paremini säilitatud välimusega oli Opel Admiral.Suur nagu vaese mehe heinaküün. Aga sellele oli mäletamist mööda GAZ 51 või AA mootor ja rattad. Seisis ühel Jaama t õuel veel 60te keskel

[Markko009]

Garaazinurgas on hetkel ka üks Uzam-331 ja kergelt näpud sügelevad selle head originaalkorda rikkuma, sest selliste "keeriskanalitega" mootor ei saa hästi töötada. See on see 412 ökoversioon, millega lubab tehas 2141 keres maanteel 90 kmh kütusekulu 6,0 liitrit sajale (06 mootoriga on 5,9 muide).

Hea koosluse saab 331 alumine ots ja 412 plokikaas.Täna just lõpetasin ühe sellise kokkulappamise ja sai 2140-le peale tõstetud.

[OLAVI]

80ndate alguses tegi Aparaaditehases luksepp esiveolisele Prantslasele uued püsikiirusliigendid. (Enne 08´te aega.)
Vanad olid roostetanud.
Kuidas masin sõitma sai, seda ma ei tea aga teadmised, pingid ja tahtmine olid inimestel olemas.
Ehitati vajalikud rakised lihvimiseks ja kasutati termikat.

[Walter2]

80ndate alguses tegi Aparaaditehases lukksepp esiveolisele Prantslasele uued püsikiirusliigendid. (Enne 08´te aega.)
Vanad olid roostetanud.
Kuidas masin sõitma sai, seda ma ei tea aga teadmised, pingid ja tahtmine olid inimestel olemas.
Ehitati vajalikud rakised lihvimiseks ja kasutati termikat.

CV-liigendi puhul on tegemist pm.-lt iseseaduva kuullaagriga, mille pöörlemine on blokeeritud. Iseasi kui tegemist oli ennesõjaaegse esiveolise autoga - neil olid ka teistsuguseid lahendusi kasutusel kui tänapäeval teada-tuntud CV-kuulliigend.
https://en.wikipedia.org/wiki/Constant-velocity_joint

[Kapten Trumm]

Täiesti juhuslikult jäi video ette ja siis tuli meelde kapteni jutt Moskvitši ümberehitamattusest.

Antud juhtumil on mossest kasutusel vaid pool keret, mis on tõstetud mingi raami peale.
Moskvitsi kui kere ümberehitusega peab ilmselt vähegi võimsama mootoriga kaasnema täispuur, mis seob omavahel kere olulisemad osad, sest
1. kere väändejäikus (eriti mingid vanad kered, mis on juba omajagu matsu saanud) on väike, suure pöördemomendiga mootoriga ei püsi klaasid ees.
2. kere paindejäikus on kehva, kuna lozeroonid lõpevad kuskil poole põhja all, tagavedrud esimesed kinnitused algavad kuskil kesk põhjaplekki. Pikad lonzekad eksisteerisid ainult kaubikutel, ralliautodel keevitati vastavad lonzeka pikendused, niiet esimesed tagavedru kinnitused olid lonzekaga ühendatud. Samal põhjusel ei taha suurte läbisõitudega mossedel tagauksed käia, kui koorem peal - sealt kere paindub.

Peale kere on kiireks sõiduks kurvides tagasilla lahendus täielik ikaldus - lisaks Volvo 240 tagasilla aretamisele tuleb põhjalikult ümber teha ka tagavedrustus ise, minna kas siis Lada tüüpi lahendusele nelja pikihoova ja panhardi vardaga või äärmisel juhul teha selline totter hoovastik nagu ralli mossedel oli, mis kinnitub tagasilla keskele.

Isiklikult pean perspektiivikamaks üleminekut spiraalvedrudele ja Lada taolise lahenduse ehitamist. Tehnilisel ülevaatusel muidugi sellise ajaga läbi ei saa.

Spetsiaalselt tehtud vedrud, stabika vardad jne on tänapäeval juba võimalik tellida raha eest, ei pea ise leiutama. Usun, et mosse esisilla teatud pehmed kohad on lahendatavad tugevduste keevitamise ning paremate puksidega, kui õnnestub kasutusele võtta mingid lääne auto omad, siis tõenäoliselt leiab ka poly puksid vms.

Mosse ralliautosid pole palju võimsama mootori puhul mõtet vaadata, seal kasvas mootori pöördemoment üsna vähe ja vähemalt ralli kontekstis püsis see värk enamvähem koos. Kui panna sinna peale mingi 300 Nm 250 hj klassi mootor, siis struktuursed probleemid on pea ette programmeeritud. Suvalise auto esisilla paigaldamisega on see värk, et roolitrapets ei tule õige, üks esiratas ei keera õige nurga alla ja see rikub juhitavust.

[Kapten Trumm]

Hea koosluse saab 331 alumine ots ja 412 plokikaas.Täna just lõpetasin ühe sellise kokkulappamise ja sai 2140-le peale tõstetud.

Olen ka seda mõelnud.
Ainult kuna see läheb 2141 peale, siis tekib probleem sisselaske kollektoriga (2141 on teise nurga all kui 412).
Ilmselt tuleb 412 omal nurka muuta, sest see 331 oma tundub veits kööbakas.

[Peeter]

"Vanasti" ütles sulle kerepleki-mees, et "kui sa tood mulle katuse ja kardaanitunneli, siis panen sulle auto uuesti kokku tagasi". Mootori puhul isegi plokk lapiti kokku tagasi. Ja siis keevitati, puuriti, hooniti, soveldati, töödeldi termiiliselt jne. Juba 20 aastat tagasi algas kampaania, et ka sentimeetri sügavuse mõlgi korral oli esimene küsimus: "a kassa uut ei toogi vä?". Uus põlvkond arvabki, et vanasti olid mehed lollid ja saamatud ja käed kasvasid meestel persest välja. Siin kümmekond aastakest tagasi oli üks suurte ATV-de ports, milledel käigukasti korpused kippusid ühe valearvestuse tagajärjel riknema. Korpuseid polnud võtta, või sai neid ebareaalse hinna ja saabumisajaga tellida. Vaja oli alumiiniumikeevitust ja seejärel võlli pesa ülefreesimist, loomulikult koos põhjustajasõlme ümber tegemisega. Tartus tegid seda mul vanad kogenud ekperimentaal-luksepad-treialid-freesijad. Tegid mitu eksemplari. Ütlesid, et näe kõrval on noor (uus põlvkond), kellel pole probleemi sulle kiiresti CNC-ga kasvõi 500 uut detaili välja lasta, aga ühte eksperimentaalset tööd ta teha ei suuda ega oska. Mina teen vastupidi sulle selle töö ära, aga massina ma temaga konkureerides seda sulle teha küll ei jõua. No vat aga vahepeal lendas üks selline kast Saaremaal, hakkasin telefoniteel juhendama, et kuidas seda asja küll lappida. Poole jutu peal ütles mees vastu, et: "Kuule meil pole saare peal enam selliseid masinaidki, kõik töökojad on vanarauaks veetud. Uued, mis kuskil üldse on, need on vist ainult minitöödeks, ei ole meil enam seda masinabaasi! Ehk ikka võtad Tartusse? Sul ju pidid need eksperimentaalid seal teadus-tööstuspargi juures olema?" Viimane kord andis see eksperimentaalfreesija oma ekstra selle jaoks tehtud freesitera mulle ja ütles, et võta see omale, saa ise hakkama, meid pannakse kinni. Kui masstööga konkureerida ei jõua, aga eksperimentaali keegi teadur enam ei vaja, siis nende töökoja lõpuks pandi mehed väärt materjalidest ( st igat masti eriterasestest, mida laos oli) kojameestele jääraudasid tegema. Sest meie teadlased neile meestele ja materialidele muud kasutust enam ei osanud leida. Innovatsioon. Tehakse ka praegu, aga oluliselt vähem, sest lihtsam on töömehel öelda "a kassa mulle uut ei toogi väää?" Ja siis noorem põlvkond arvab, et kui praegu ei tehta, ega siis varemgi ju midagi tehtud.
P.S. Olen ise sõitnud "täiesti tavalise" Vaz08-ga, millel aiste vahel 05 mootor, mis oli vist veel üle puuritud 76-st 79-ks, või läks just edasi ühe ploki puurimiseks, st 1,6. Kinnitused muudetud kohtades, poolteljed pikendatud-lühendatud, hooratas maha treitud ja peale seda koos vändaga tasakaalustatud, sportnukk jne. See kõik pandi kokku kodugaraažis, aga eraldi teema oli see, et paljude "oskajate-meest kodugaraažid" sisaldasid tööriistu-seadmeid, mida täna peetakse juba pea profitööde teostamise eeldusteks. Ja lisaks töötasid need mehed töökodades, kus olid veel laiemad võimalused tehnilise baasi näol. Ole ainult ise mees. Ka mulle soovitati 2008 kriisi ajal, et "kui ikka äri ei lähe ja asi perse kisub, siis missa-tõmbled? Mine vii tööriistad-töökoda täiega vanarauda, saad raha ja alusta puhtalt lehelt. Milles probleem? Kui vaja ostad uued."

[Kapten Trumm]

Eestis pingutavad plekksepad küllalt, ajamaks sirgeks asju, mida saksa plekksepp juba aastaid 20 liitri pahtliga lahendab.
Need suures koguses pahtlit sisaldavad saksast toodud autod pole mitte türklastest ärikate omapära, vaid sealse tööjõu kalliduse juures on mõlgi väljaajamisest odavam liiter pahtlit ja veits lihvkettaid.

[retti]

Eestis pingutavad plekksepad küllalt, ajamaks sirgeks asju, mida saksa plekksepp juba aastaid 20 liitri pahtliga lahendab.
Need suures koguses pahtlit sisaldavad saksast toodud autod pole mitte türklastest ärikate omapära, vaid sealse tööjõu kalliduse juures on mõlgi väljaajamisest odavam liiter pahtlit ja veits lihvkettaid.

Soomlased ei tee sedagi.
Kuumapuhur,puulusikas ja lihvketas - poole tunniga on plekk värvikõlbulik.
https://www.motonet.ee/et/toode/7003209 ... tt-u-250-g

[Kapten Trumm]

Tinutamine on vanadel autodel seepärast, et tollal tehnoloogia oligi selline. Ka nõuka premium autod nagu Tsaika aeti sirgeks tinaga. Kuna taolised autod olid käsitöönduslikud ja korralikku stantsimajandust polnud mõtet luua, tootmine liiga väike. Siis neid põlve otsas tehtud küljekarpe võidi sirgeks ajada 10 kg tinaga. Siiski, mingeid "kindlustuse case'i" nendega ei tehta, pahteldavad seal Soomes samamoodi.
Ise küsimus veel, et kui tervislik selline raskemetallidega mäkerdamine on, selle sulatamisel tekivad tina aurud jne.

Lisaks on veel sellised teemad, et b-varuosana tehtavad kereplekid on tänapäeval enamasti Taiwanis tehtud ja nende sobimise täpsus pehmelt öelda vilets. Tuleb teha kõvasti tööd selle nimel, et plekkide vahed oleks võrdsed ja igasugu voldid sobiks kokku. Võib olla otstarbekas ajada sirgeks vanu plekke kui hakata mingeid hiina käkke sobitama.

[retti]

Tinutamine on vanadel autodel seepärast, et tollal tehnoloogia oligi selline. Ka nõuka premium autod nagu Tsaika aeti sirgeks tinaga. Kuna taolised autod olid käsitöönduslikud ja korralikku stantsimajandust polnud mõtet luua, tootmine liiga väike. Siis neid põlve otsas tehtud küljekarpe võidi sirgeks ajada 10 kg tinaga. Siiski, mingeid "kindlustuse case'i" nendega ei tehta, pahteldavad seal Soomes samamoodi.
Ise küsimus veel, et kui tervislik selline raskemetallidega mäkerdamine on, selle sulatamisel tekivad tina aurud jne.

Lisaks on veel sellised teemad, et b-varuosana tehtavad kereplekid on tänapäeval enamasti Taiwanis tehtud ja nende sobimise täpsus pehmelt öelda vilets. Tuleb teha kõvasti tööd selle nimel, et plekkide vahed oleks võrdsed ja igasugu voldid sobiks kokku. Võib olla otstarbekas ajada sirgeks vanu plekke kui hakata mingeid hiina käkke sobitama.

Järjekordne näide sellest - et kapten kirjutab tõe pähe seda mida arvab teadvat.
Selle meetodi võtsid kasutusele just kindlustustöid teostavad töökojad.
Toode ei sisalda tina - Sn90 Zn7 Cu3