Kliimamuutustest

[Gideonic]

Poola esimese suure tuumajaama asukoht on Berliinile lähemal kui need jaamad mida Saksamaa siin kangelaslikult 20 a. Ennem eluea lõppu turvalisuse nimel kinni paneb:

https://twitter.com/energybants/status/ ... 65477?s=21

[teeline35]

Poola esimese suure tuumajaama asukoht on Berliinile lähemal kui need jaamad mida Saksamaa siin kangelaslikult 20 a. Ennem eluea lõppu turvalisuse nimel kinni paneb:

https://twitter.com/energybants/status/ ... 65477?s=21

Eks poolakad peavad sealt jaamast Berliini ka elektrienergiaga varustama hakkama!
Ka Belgia lubab kas või veri ninast väljas aastaks 2025 oma tuumajaamad kinni panna;
https://www.err.ee/1608445109/belgia-su ... uumajaamad
Sinna on veel aega ja mõtted võivad olla muutlikud peale mõnda külma talve!

Rohepöördest loobumist ma realistlikuks ei pea.

Arvan minagi, et mõistlik oleks, aga "rohelise " mõtlemisega ideedegeneraatorite umbluu asemel peaks tegelikult plaanid läbi mõtlema vastava eriala asjatundjaid kaasates. Mis on realistlikult saavutatav ja mis mitte. Seda juttu kuidas kohe igasugu tehnoloogilised läbimurded tehakse kui ainult rohkem raha arendajatele antakse mina isiklikult ei osta

[Dr.Sci]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95479 ... stusotsuse
5 milli nagu maast leitud... Ja kuna on pilootprojekt siis see ei peagi tööle hakkama. Seda enam et rohevesinik on see mida saadakse läbi elektrolüüsi veest, madala kasuteguriga. Ilmselt on tulemas EL tasandil otsus et ka sinivesinik on väga öko, selle tulemusena elektri ja gaasi hinnad vaid kasvavad ja Tallinna (Tulika) taksod ja ühistransport teevad lisakilomeetreid et leida üles need 2 vesinikutanklat millest 1 asub tootmisüksuse territooriumil ja teine ...

Uudis ise ka siis, ilmselt on ju tasuline:

Energiakontsern Utilitas ja UG Investments (UGI) vesinikuprojekt saab Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumilt viis miljonit eurot rohevesiniku tervikahela rajamise kaasrahastuseks. Rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ja projekt peab olema valmis 2024. aasta novembri lõpuks.

Utilitase ja UGI koostööprojekt osutus edukaks Keskkonnainvesteeringute Keskuse pilootmeetmes rohevesiniku kasutuselevõtmiseks ühistranspordisektoris. Toetuse abil kavandab Utilitas koos partneri UGI-ga rajada Tallinnasse rohevesiniku tootmisüksuse ja tarnetaristu ning soetada rohevesinikku tarbiva autopargi. 2024. aasta lõpuks elluviidava projekti tulemusena väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus 1700 tonni CO2 ekvivalenti (siinkohal peaks tegema regressiivarvutuse et saada aru toodetava vesiniku energeetiline ekvivalent võimsusühikutes, Arvi Hamburgi artiklis https://arvamus.postimees.ee/7414387/ar ... iamajandus räägitakse CO2 tonni hinnaks hetkel 80€, sääst oleks 1700x80=136k€ mis on 2,7% rahast mida annab riik ja numbritega võiks edasi mängida... ) ja rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 36 tonni.

Vesiniku tootmiseks kavandab Utilitas tootmiskompleksi Utilitase koostootmisjaama läheduses, mida varustatakse elektrienergiaga otseliini kaudu. Projekt sisaldab ka kahe avaliku vesinikutankla rajamist Tallinnasse, millest üks paikneb vesiniku tootmiskompleksis. Sõidukipargi soetamise eest kannab hoolt UGI, sõidukite opereerimiseks on kavas leida aga partner.

Utilitase juhatuse esimehe Priit Koidu sõnul oli Utilitase projekti eelisteks kõrge kulutõhusus, suurim positiivne keskkonnamõju ja vesiniku kasutuselevõtmise määr. Utilitase koostootmisjaama juurde rajatav vesiniku tootmiskompleks kasutab 100-protsendiliselt taastuvelektrit ning võimaldab rakendada kõrge kasuteguriga tootmisseadmeid, ent hoiab samas vesiniku hinna kõikide tulevaste tarbijate jaoks soodsaimal võimalikul tasemel. Samuti otsitakse võimalusi kasutada vesiniku tootmisprotsessis tekkivat heitsoojust kaugküttevõrgus, mis omakorda suurendaks kogutsükli kasutegurit.

„Oleme rõõmsad võimaluse eest projekt partnerluses riigiga ellu viia. Näeme vesinikus olulist lüli taastuvenergiale täielikul üleminekul," sõnas Priit Koit. „Näeme vesiniktehnoloogial suurt potentsiaali ühistranspordis laiemalt - näiteks raudteevedude või linnaliinibusside puhul, aga ka energiasalvestuses. Tootmise rajamine ja taristu arendamine loob vesiniku laiemaks kasutuselevõtuks väga head eeldused."

UGI juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul on vesinikutehnoloogiat kasutavad sõiduautod kiires arengufaasis, mistõttu tegi ettevõte otsuse soetada vajalik sõidukipark ise. Sõidukite opereerimiseks kavatseb ettevõte teha koostööd sobiva taksooperaatoriga.

„Oleme sõidukipargi opereerimiseks alustanud läbirääkimisi Tulika Taksoga. Loodetavasti jõuame osapooli rahuldava tulemuseni, mille tulemusel saab Eesti pikima ajalooga taksofirma võimaluse olla teerajajaks uudsete sõidukite kasutusele võtmisel," ütles Laid.

Laidi kinnitusel on vesinikuvaldkonna edendamine ettevõtte investeeringute üks prioriteetidest: „Oleme võtnud sihiks olla vesinikuvaldkonnas teerajajad."

Projektis osaleb tehnilise konsultandina ka rohevesiniku lahendusi pakkuv ettevõte Stargate Hydrogen Solutions.

Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteettevõte Eestis. Ettevõte varustab soojusega 175 000 kodumajapidamist kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas ning pakub Tallinnas kaugjahutusteenust. Grupi ettevõtted käitavad kolme biokütusel töötavat koostootmisjaama, 26 katlamaja ja üheksat päikeseelektrijaama.

UG Investment on valdusettevõte, mis investeerib peamiselt kestlikesse ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse energia- ja tööstussektoris, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas.

[Dr.Sci]

Targutaja nagu olen siis eelmisele postitusele täienduseks.
1700 tonni CO2 vastab ~1700 MWh põlevkivienergiale... https://www.err.ee/957514/eesti-energia ... taielikult .... seega toodetav vesinik (mille tootmiseks me korjame kokku roheelektri) asendab praeguste põlevkivielektrijaamade toodangu max 2 tunni ulatuses ... aasta peale ehk 0,023 % ulatuses...

[logistik76]

Pilootprojekt ongi sellline, kus raha ei loeta.
Kommertsprojekti puhul võib hind kümme või ka sada korda alla tulla.
Biogaas on sarnane näide. Aastaid doteeriti esimesi projekte, täna saaks need vabalt turule.

[OLAVI]

Sõna "otseliin" tähendab antud juhul seda, et energia tuleb ilma (liinifirma) võrgutasuta tootjast tarbiale ja sõltumata börsihinnast, et ei peaks seda arvestama ja saab kulupõhise hinnaga majandada.
Ehk isegi kui börsihind elektril on madal (päike, tuul) saab kulupõhiselt haket põletades (saadav taastuvenergia tasu) põhjendada vesiniku (kõrget) hinda.

[logistik76]

Pigem kasutavad nad vanemas energiaplokis toodetud voolu, mis enam toetust ei saa.
Lisaks on neil kohapeal 950 KW päikesepark.
Avaliku võrgu mittekasutamine selliseks projektiks on elementaarne.
Minule igatahes meeldib, et asju tehakse pilootprojektina tasa ja targu.
Investeeritakse "kommiraha" ja püütakse leida tekkinud probleemidele lahendusi.
Palju hullem oleks võtta xxx miljonit eurot laenu, teha kohe suurelt ja siis tõdeda, et ikka ei toimi.
Näites päikesepaneelide areng: kosmos->strateegilised lahendused(nt majakad)->Off-grid->toodangu kohapealne tarbimine-> eraldiasetsevad päikesepargid.
Kes oleks neile esimeses etapis laialdast kasutuselevõttu prognoosinud?

[Dr.Sci]

Pigem kasutavad nad vanemas energiaplokis toodetud voolu, mis enam toetust ei saa.
Lisaks on neil kohapeal 950 KW päikesepark.
Avaliku võrgu mittekasutamine selliseks projektiks on elementaarne.
Minule igatahes meeldib, et asju tehakse pilootprojektina tasa ja targu.
Investeeritakse "kommiraha" ja püütakse leida tekkinud probleemidele lahendusi.
Palju hullem oleks võtta xxx miljonit eurot laenu, teha kohe suurelt ja siis tõdeda, et ikka ei toimi.
Näites päikesepaneelide areng: kosmos->strateegilised lahendused(nt majakad)->Off-grid->toodangu kohapealne tarbimine-> eraldiasetsevad päikesepargid.
Kes oleks neile esimeses etapis laialdast kasutuselevõttu prognoosinud?

Ma ei vaidlegi vastu et pilootprojekte pole vaja... kindlasti on. 5 miljonit on aga päris korralik raha... jah, riigi raha jagamine ongi sihtotstarbeline (kui riik tahab, KiK istub rahahunniku otsas ja peab jagama seda kindlal otstarbel, kunagi teedeehituse ja korrashoiu eesmärgil loodud kütuseaktsiis aga on nüüd 100% kaaperdatud et saaks pensione maksta)

Tegelikult, pole mul selle raha eralduse vastu siiski suurt midagi, keegi peab ju kuskil ka midagi reaalselt arendama - Tallinna Teadusülikool (TTÜ) on praktilistest projektidest inseneerias järjest kaugenemas, Tehnikakõrgkool (veel) ei vea välja. Võibolla ongi õigem et ülikoolidele antakse vähem, ja suunatakse raha kuhugi sinna kus juba reaalsed teadmised ja kogemused ees.

[parkija]

Ma veidi uurisin seda troonile upitatud vesinikuenergeetika ja vesiniku kui mootorikütuse teemat , tulemus on kuidas võtta - elektrolüüsil saadud ja siis salvestatud vesinikust elektri tootmisel on kasutegur umbes 24 % . Eelis põlevkiviga võrreldes on vaid selles et vesinik on kuulutatud roheliseks .

[Kriku]

Järeldus: vesiniku elektrolüüsimine on nii roheline, kui on selleks kasutatav energia. Kui see on põlevkivist rohelisem, on ka elektrolüüsitud vesinik põlevkivist rohelisem.

[parkija]

Tuuleenergiast UK näitel : Kui 2020 aastal kaeti UK energiavajadusest tuulest toodetud elektriga 25% , siis aastal 2021 on see tuulest toodetud elektri osa 7% , siit ka paljud hädad . Arvatakse põhjuse olema globaalses tuule rahunemises ( stilling) ja kliima muutumises .

[kana tagumik]

postimehe artikkel hiina liidri Xi juhtimisstiilist:

Mullusel ÜRO üldassambleel lubas Xi, et Hiina süsinikuheitmed tipnevad 2030. aasta paiku ning nullneto saavutatakse enne aastat 2060. Mõned kohalikud ametnikud hakkasid seepeale agaralt söekaevandusi sulgema, söehindu üles ajades ning teatud tehastele tänavu suvel ootamatult ajutisi sulgemiskorraldusi väljastades. Tehaste sulgemised ja elektrikatkestused andsid tunda globaalsetes tarneahelates. Sotsiaalmeedia täitus videotega autodest pimedail tänavail ning seiskunud liftidesse lõksu jäänud peredest. Pärast septembrikuiseid kriisikoosolekuid asus Xi hoopis söetööstuse mahu kasvatamist pooldavale seisukohale, ütlesid allikad. Mispeale kohalikud asjapulgad kannapöörde sooritasid ning kõigest väest söetootmist soodustama kukkusid.

nii et neid Xi väljaütlemisi sh ka kliimaeeesmärkide teemal ei tasu väga tõsiselt võtta, võib päevapealt muutuda.

[OLAVI]

Tuulikute pooldamisel reklaamitakse ühtset turgu, et kui meil tuult pole, siis on naabritel ja nemad kindlasti jagavad meiega oma energiat.
Tegelik elu näitab tuulevaikuse mõju laiemat ulatust regioonis ja ühtlast mõju.
Ja maakera kujust ja asukohast tulenevalt, pole meil ka naabritega olulist vahet perioodidel, kui päiksevalgust pole.

[kana tagumik]

Saksamaa vastava valdkonna minister kaitses siis tuumajaamadest loobumist silmatorkavalt demagoogilise väitega: "Kõik, kes pooldavad tuumajaamade kasutamist, peavad valmis olema tuumajäätmete hoidlate lubamiseks oma õuele" . Selliste "väidetega" oma paositsiooni kaitsele viskumine näitab, et mõistlikke argumente enam võtta pole. Samas tunnistas saksa keskkonnaminister, et "järgmise kahe aasta saksa kliimaeesmärgid jäävad saavutamata".

IRW.

[ruger]

Saksamaa paneb siis kinni aasta alguses 3 tuumajaama. Asukohad neil siis järgnevad:
a)Gundremmingen-Doonau ääres Müncheni ja Stuttgardi vahel
b)Grohnde Beielefeldi ja Hannoveri vahel Weseri jõe ääres
c)Brokdorg Elbe jõe suudmes Hamburgist loodes

Huvitav saab olema, kuidas selle voolukõikumise või kadumise suudavad nad ära stabiliseerida. Arvestama peab ka, et Saksamaa on Euroopa lääne osaga ühises elektrivõrgus. Selle vajadused on niigi piiri peal. Mitu korda on eelnevatel aastatel olnud juhtumeid, kus oleks mõnede ühise elektrivõrgu probleemide tõttu võinud tulla ahelreaktsioon, mis oleks mõjunud edasi teistesse maadesse. See oleks võinud maha võtta enamuse Lääne-Euroopa elektrivõrgust. Aga võimalik, et ka ühel hetkel hakatakse neid taas kasutusele võtma. Puuduolev elektrikogus võib olla taastuvenergia kasutamisel võimatu tagada.

Aastal 2022 tahetakse kinni panna teised 3 allesjäänud jaama. Ehk siis plaanitust 10-15 aastat enne pannakse olemasolevad tuumajaamad kinni, ilma asenduseks sarnase võimsuse olemasolekut. Võiksid kiviaega tagasi kolida.

Saksamaa tuumajaamad
https://world-nuclear.org/information-l ... rmany.aspx