Kas igasugu feminist-tüüpi tegelased mõtlevad selliseid asju välja enda huvitavana näitamiseks?
Minuarust on Zuzu ajakirjanduses seda ka varem rääkinud ja see ei pruugi täielik väljamõeldis olla, kuna piisavalt aastate jooksul ka ise sedasorti tegelasi nähtud (näiteks ühe suure rahvusvahelise ehituskorporatsiooni ca 60 aastane soomlasest juhtkonnaliige armastas joobes peaga ca 20 aastaseid naistöötajaid ebameeldivalt käperdama hakata ala katsus kanni ja/või rinda, kui keegi haardeulatusse jäi) Aga ei vaidle vastu, et Zuzu oma juttu aja jooksul värvikirevamaks pole muutnud, sest lisandunud on asju, mis varasemas artikklis ei olnud. Kahjuks paistavad meie rohelised silma väga eluvõõraste ideedega st ettepanekud on neil sellised, nagu elaksime juba väga rikkas Lääne-Euroopa heaoluriigis. Alustades igasugu "toetustest", mida riik iialgi ei suudaks kinni taguda ja nendepoolt pakutud seadusmuudatustest, mis hammustaks valusalt just vaesema elanikkonna rahakotti.
Asi pakub ju keerukatele küsimustele "lihtsaid lahendusi"
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Noh, igale keerulisele probleemile on ju olemas geniaalselt lihtne vale lahendus
Imelik on see et ma pole päriselus näinud ühtegi probleemi mida võiks lahendada "terve mõistusega" (mis enamasti on kontekstis "väga piiratud mõistus") ja mille lahendamiseks ei sobi füüsikaline maailmapilt.
No eks siin hakkab mängima ka vaatleja seisukoht. Kui näiteks rahvas tahab endale valida uusi valitsejaid ning valitsejad endale uut rahvast, siis ühtede geniaalsed lahendused pole teistele tervemõistuslikud ning samuti vastupidi. Käib olelusvõitlus.
On see kindel, et sel viimasel superstaaril on kooliharidust piisavalt, saamaks aru, mis probleem on lihtsa ja mis keerulise lahendusega?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
klamber kirjutas:Kui erialakeelt ei valda, siis võib tõesti naval architectidest ehk (tsiviil-) laevaehitusinseneridest palju mereväega seotud isikuid tekitada (mereväe arhitekt jne). Naval ei tähenda üksnes mereväe-, vaid ka laeva- ja mere-. Naval architecture on eesti keeles laevaehituskunst ja naval architect laevaehitusinsener.
Kui nüüd Eestikeelseid sõnatähendusi täpsemaks viilida, siis: "Arhitekt" - kunstnik/disainer, kes on lõpetanud tavaliselt ainult kunstikooli ja joonistab majade või seadmete pilte. (võib osata ka üksikuid konstruktsiooni osasid kopeerida tootejuhenditest).
"Insener, konstruktor" - Omab tehnilist eriharidust (TPI), teab kuidas materjalid koos toimivad, kuidas hooned koos püsivad ja toimivad. Konstrueerib reaalsuseks arhitekti nägemuse. Piisava motivatsiooni olemasolul võib olla ka arhitekt.
Eestis näiteks on ehitusprojektil 7 staadiumit, milledest alamatega saab arhitekt küll hakkama ja omandab kunstilise autoriõiguse aga kõrgema staadiumi projektiosad tellitakse ikkagi allhanke korras eriharidusega pädevalt insenerilt.
Mingi objekti loomiseks on mõlemad vajalikud aga disainer ei asenda inseneri. Nende mõistete sisud ja tööülesanded erinevad riigiti.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Arhitekt" - kunstnik/disainer, kes on lõpetanud tavaliselt ainult kunstikooli ja joonistab majade või seadmete pilte. (võib osata ka üksikuid konstruktsiooni osasid kopeerida tootejuhenditest).
Nii ja naa...TTÜ, endise nimega TPI koolitab täna ja on läbi aegade koolitanud nimelt arhitekte...
Kusjuures need "tavaliselt ainult kunstikooli lõpetanud" peavad diplomi saamiseks kohustuslikus korras läbima...
INSENERTEHNILINE MOODUL:
kõrgem matemaatika kujutav geomeetria tugevusõpetus ehitusfüüsika ehitusmaterjalid energiatõhusus ja sisekliima ehitusökonoomika geodeesia
Muideks- Inglismaal näiteks kestab arhitekti väljaõpe diplomini kauem kui arsti oma kõigi praktikatega tükkis. Mis on ka arusaadav- arsti näpuk tähendab tavaliselt ühe ligemese otsalõppemist, arhitekt on oma näpukaga suuteline kustutama laksust sadu...
Mitte et see kuidagi Estoniaga seostuks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
OLAVI kirjutas:Kui nüüd Eestikeelseid sõnatähendusi täpsemaks viilida, siis: "Arhitekt" - kunstnik/disainer, kes on lõpetanud tavaliselt ainult kunstikooli ja joonistab majade või seadmete pilte. (võib osata ka üksikuid konstruktsiooni osasid kopeerida tootejuhenditest).
Ei ole mõtet lausekelbast kah ajada, lugupeetud X kategooria autoremondilukksepp
OLAVI kirjutas:Kui nüüd Eestikeelseid sõnatähendusi täpsemaks viilida, siis: "Arhitekt" - kunstnik/disainer, kes on lõpetanud tavaliselt ainult kunstikooli ja joonistab majade või seadmete pilte. (võib osata ka üksikuid konstruktsiooni osasid kopeerida tootejuhenditest).
Ei ole mõtet lausekelbast kah ajada, lugupeetud X kategooria autoremondilukksepp
Kui tellida hoone projekt kuskilt projektibüroost, siis teeb seda seal terve meeskond, arhitekt loob disaini ja nägemuse ja seejärel teised oma lõikude spetsialistid hakkavad seda nägemust lihtsalt realiseerima. On ääretult naiivne arvata, et arhitekt justkui üksi selle tegi. Kui arhitekt (see kunsti- ja disainimeelega inimene) seda tõesti teha suudab, siis on tegemist ikka väga võimeka inimesega. Peale seda kui visioon on paberile pandud, siis alustavad konstruktsiooni insener, küttesüsteemi insener, ventilatsiooniinsener, elektriinsener, vesivarustus-kanalisatsioon, madalpinge... Ja kui ikka midagi ei klapi, siis minnakse sammud tagasi, kui vaja ka visioonini, ja kui vaja teeb arhitekt oma visiooni ümber, sest nt visiooni ei ole võimalik insenertehniliselt ellu viia, või on see nii kallis, et tellija pole selle rahaga nõus. Nii palju, kui mina olen viimasel ajal projektidega tegelenud, siis pole veel trehvand "arhitekt-disainerit" kes kõigis neis osades pädev oleks. Omab heal juhul pinnapealseid teadmisi mõnes olulisemas valdkonnas antud lõigu spetsialistidelt, et koostada visioon nii, et see ei läheks kohe vastuollu allprojektide vajaduste/nõuetega. Mida tahta arhitektilt veetorudest, kui isegi allprojekti, vesivarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koostaja oskab veetoru ja kanalka toru panna 3D mõistes ühest ja samast kohast risti läbi minema. Tuli projekti osa oluliselt ümber teha nii nagu ma ütlesin, sest antud kohas polnud ruumi seda asja niimoodi lahendada, et see tellija soovide järgi oleks. See oli koht, mis ajas mind suisa eriliselt leili. Vaidlesin noortega, et projekt on vigane, nemad vastu: kuidas sa saad nii öelda? Ta on ju ikkagi 7.taseme projekteerija? Ta ju peab teadma. Ja läks ikka tõsiseks kempluseks toas meil põlvkondade vahel. Et kuidas küll üks üle-50 aastane vanamees (kellel pole pabereidki) saab öelda uue-noore-eduka 7.taseme projekteerija (nende eakaaslane ja tuttav) töö kohta et see on valesti. Siis selgub, et nt sillust sellisel kujul pole võimalik teha ja nii nagu tehniliselt on lubatud, siis tuleks lagi alla jne, kokkuvõtteks vaja selles lõigus suisa visiooni (arhitektuuri) muutmist jne. Allprojektid on üksteisega vastuolus niimoodi, et kanalka vendi toru on projekteeritud loogilisse kohta, ainult, et vahetult selle koha taga istub küttekollektor mida poleks võimalik (või on ülisitt) koostada kui toru ees oleks. Ja siis pean mina selgitama projekteerijale miks see toru tuleb mujale tõsta, konkreetsesse teise kohta. Et ta omakorda elektriosadele probleeme ei tekitaks. Tohohh? Mingi (paberiteta)tont tuleb talle, välja õppinud 7. tasemega spetsialistile seletama, et toru on vales kohas. Ja mitte lihtsalt, et vales kohas, ja siis projekteerija leiab sellele torule uue koha, vaid see tont näitab hoopis ise projekteerijale kus toru tegelikult asuma peaks. jne. Mina kui niiöelda tellija nõunik (isa) nõuan seadmete spetsifikatsioone (nii elektriprojekti koostamiseks, kui ka ise veendumiseks, et antud kastid tõesti mahuvad koos reaalse teenindusalaga arhitekti ja projekteerijate poolt neile eraldatud alasse (usalda, aga kontrolli!). Projekteerija (arhitekti pole üldse sellise jutuga mõtet painata) vastuseid ei tea, ta pole vaatanud-otsinudki, ütleb, et vaata ise, eriti puudutab see ampreid.... Vendi(töö)mehed objektil teevad asju mitut puhku ringi, sest asjaolud selguvad ja projekt (nii kontseptsioon, paiknemine kui ka seadmed) seoses sellega muutub ja täieneb. Täpselt samamoodi olin sunnitud ise ümber- või uuesti objektis projekteerima ja teostama vesivarustuse jaotused, muutma küttemagistraalide asendeid, elektriga tulen eraldi peale/koos vendiga järele. Ja seda kõike selle pärast, et allprojektid on koostatud küll kenasti, aga mõningaid lõike on neis kõigis tehtud kopipeistina ja siis avaldubki see nende üksteisega mittehaakumine. T.ramaeivõi ja siis tuleb keegi tont siin teiste jutule vaheleseletama oma pidevas teiste mahategemise vaimus, et aritektide ja projekteerimisega kõik on meil okei.... Kurat, kas sa sellist sõna tead nagu "kobarkäkk"? (Sealse jama kohta öeldi kohe alguses kõva häälega välja, et projekt on koostatud pädevate, 8. tasemega spetsialistide poolt .... Ja see on märksõna temaatikale, mitte ainujuhtum.
Peeter kirjutas:... Vaidlesin noortega, et projekt on vigane, nemad vastu: kuidas sa saad nii öelda? Ta on ju ikkagi 7.taseme projekteerija? Ta ju peab teadma. ...
SEE ("ma olen ilgelt äge tegija ja järelikult vigu ei tee") ei ole mitte kunagi argument. Pigem demagoogiavõte (pööratud argumentum ad hominem). Kodanik, kes selliseid argumente kasutab ei ole tegelikult professionaal. Vähemalt mitte oma suhtumises töösse.
... Vaidlesin noortega, et projekt on vigane, nemad vastu: kuidas sa saad nii öelda? Ta on ju ikkagi 7.taseme projekteerija? Ta ju peab teadma. ...
Sellepärast on kasulik teha asjad BIM projekteerimisega ning sellega nõuda, et kõik ristumised peavad olema lahendatud. Palju oleneb ka, mis projekt töösse läks, kas põhiprojekt või tööprojekt. Põhiprojekti kohapealt tavaliselt ongi projekteerijal kergem õlgu kehitada, kuid tööprojektis staadiumis tal nii lihtne lolli mängida ei tohiks olla.
Peeter kirjutas:Täpselt samamoodi olin sunnitud ise ümber- või uuesti objektis projekteerima ja teostama vesivarustuse jaotused, muutma küttemagistraalide asendeid, elektriga tulen eraldi peale/koos vendiga järele. Ja seda kõike selle pärast, et allprojektid on koostatud küll kenasti, aga mõningaid lõike on neis kõigis tehtud kopipeistina ja siis avaldubki see nende üksteisega mittehaakumine
See töö, mille Peeter ise ära tegi, nimi on põhimõtteliselt BIM koordineerimine. Väga harva töötavad arhitekt, konstruktor, elektrik (vahel ka nõrkvoolu omad on eraldi) ja toruprojekteerija (vahel nii veevärgi kui sisekliima omad on eraldi töövõtjad) ühes büroos. Nemad on igaüks oma kontoris, neil igaühel on ees täiesti puhas arhitektuurne plaan ja nemad panevadki omad torud, kaablid, sillused, talad, suitsuluugid kõik täpselt sinna, kus see nende arust kõige paremini sobib või vajalik on. Aa alailma tuleb välja, et inimeseloomale vajalik õhk, vesi, valgus, koht kus karu eest kaitstult häda teha ja midagi veel on kõik just ja samas ühes kohas hädavalikuks osutunud. No ja siis ongi kõik kommunaalid kenasti üksteisega läbilõigatud, sest kes seda ikka osaks ette aimata, mida täpselt ja kui kõrgele põrandast teine mees sinna midagi ette nägi. Nüüd tulebki see rägastik korrektseks koordineerida. Enamasti teeb seda platsil ehitaja, vahel peatöövõtja ja vahel projekteerijad. Südametunnistusega projekteerijad sagedamini ja kui tellitakse hoone ehituslik mudel, siis on jama eriti vähe.
Olen nõus Kilo Tango. Nii nagu sellised killud hakkavad tulema, siis muutun kohe ettevaatlikuks. Kogemused on õpetanud. Ja lisaksin siia veel märkuse, et arhitekt ei pea ega pruugigi seda kõike põhjalikult teada ja sellega tegeleda, ta delegeerib selle antud alalõigu pädevale isikule lihtsalt. Aga vat nende alalõigu pädevate isikute vead on pigem tingitud pealiskaudsest ja hoolimatust suhtumisest oma töölõiku ja selle sobimisest-haakumisest tervikprojektiga ja teiste alllõikude projektidega. Ju siis läheb liiga hästi, kui saab niiviisi oma töö tulemusse suhtuda. Kui toimub mass-arendus, siis jookstakse ja logistiseeritakse asi paari majaga käima ja järgmised lähevad juba libeda(ma)lt. Aga üksikelamu püstitamisel tellija soovidele visioneeritud projekti esmaehitusena pead ikka ise "tellija vastutava nõunikuna" ja vajadusel "oluliste sõlmede igapäevast tööd tagava vastutava insenerina" ikka ise väga täpselt üle vaatama, et koostatud allprojektid oleksid üksteist arvestavad. Toon siia kohe ka näite: veesisendi ja esmase vesijaotuse koostamiseks olid projektis koguni kahe kantoora projektid. Veesõlme koostamiseks oli projekt nii välitöödelt (trassiehitus), kui ka hoonesisese lahenduse koostajailt. Neile mõlemile oli edastatud Tartu Veevärgi projekteerimistingimused. Nagu tavaliselt. Rääkimata sellest, et nad peavad unepealt teadma, et Tartu Veevärgi kodulehel on eraldi lehena olemas tingimused veesõlme koostamiseks. Projektid on üldjoontes samalaadsed ja üldjoontes samalaadsete asjadega, aga ometi on konkreetsed joonised, mille järgi pidanuks veesõlme koostama on üksteisele vastukäivad, aga mis veel hullem: mõlemal projektjoonisel on sees erinev(!) oluline puudus/vastuolu , mis vajab kõige minimaalsemalt projekti "ülekooskõlastamist", sest kubki neist erinevast kõrvalekaldest võib anda aluse Tartu Veevärgile veemõõdusõlme vastuvõtmisest keelduda ja nõuda veemõõdusõlme kehtestatud nõetele vastavusse viimist. Jälle küsimus "tellijale": kumma projekti alusel me siis nüüd teeme? Või teeme hoopis nii nagu projekteerimistingimustes on Veevärgi poolt ette nähtud? Aga mul lapsed olid ju nende jooniste eest ju juba maksnud! Pädevatele tegijatele. Eraldi teema on veel see, et ka põlvkondadel on juba erinevad nägemused asjadest. Teine näide: oli jutuks üks arendus ja selle maaüksuse ettevalmistamisest elamurajoonikese rajamiseks. Mingi künklik koht. Vaja luua kanalisatsioon. Noh noored mehed tegid tellijale projekti ära nigutsniuhti. Siuh-säuh ja valmis. Kolme pumplaga. Tellijale tehti selgeks, et kuule kolm pumplat püsihoolduse ja -kuluna jne on ikka jama. Tellija võttis asja südamesse (mitte, et müün-maha-pole-minu-asi) ja küsis siis, et kas teisiti ei saa kuidagi? Ei saavat, kõik vastab kehtestatud nõetele ja on õige ja nii peabki ja nii tehakse, ja vaata ise milline küngastik jne tuli vastus. No tellijale tegid vanemad inimesed selgeks, et ei ole ikka päris nii. No otsiti siis üks vanem mees välja, see uuris-puuris ja koostas projekti: tulemuseks üks pumpla ja justkui tunduvalt loogilisem projekt nii hoolduse kui püsikulude seisukohast. Ja noored ei tahtnud kuidagi mõista, miks nende kolme eri kohtades asuva pumpla ja tunduvalt suuremate kasutuskuludega projekt kehvem on...
Viimati muutis Peeter, 07 Jaan, 2022 11:29, muudetud 1 kord kokku.
