Nutt ja hala

[Dr.Sci]

Pagan nende programmidega, nood toovad raha tagasi. Aga meie detsembrikuu arve elekter+gaas+ kommunaalid on 1300 eurikut ja toetuse saajateks me ei kvalifitseeru

No aga võiksid uhke olla et kvalifitseerud vähemalt keskklassi, mitte Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud vaeste nimekirja. Ma pääsesin küll mõnevõrra väiksema arvega, aga ka toetust ei saa ja tunnen tegelikult end suht vaesena... mida siis need kes veel vähem teenivad peavad tundma?

[parkija]

Ma nende uue aja elektrihindadega ja suurte arvetega seoses hakkasin elektrimüüjaid võrdlema ja :
Eesti Energia pakettide juures on kiri - paketti sõlmida ei saa .
Teised müüjad panevad erinevaid hindu välja , kui öine ja päevane tariif kokku lüüa ja pooleks jagada , no ei tule nende pakutuga ühte auku .
Kuidagi kiirelt vaadates jäi mulje et Rahva omandis olev Eesti Energia müüb Rahva omandis olevast põlevkivist ja metsast toodetud elektrit Rahvale kõige kallimalt .
See hinnagalopp viib vist rahareformini ?

[Manurhin]

See hinnagalopp viib vist rahareformini ?

Selles pole kahtlustki. Vaadakem, kui kaua mõni raha alates eelmise sajandi algusest vastu pidanud on:
1) Kuni 1917 - tsaarirubla (1. MS. ajal ka Saksa margad). Siis oli paar aastat parajat segadust, kuni
2) 1919 tuli käibele Eesti mark.
3) 1928 - Eesti kroon. Sajast endisest margast sai üks kroon.
4) 1941 - täielik üleminek Nõukogude rublale. Ühest kroonist sai 1 rbl. 25 kop.
5) Samal aastal, seoses alanud Saksa okupatsiooniga tuli idamark. 10 rublast sai 1 idamark.
6) 1944 - jälle rublad. Kolmanda Reichi marku keegi loomulikult rubladeks mitte mingisugusegi kursiga ei vahetanud.
7) 1947 - rahareform. Endine kümnekas muutus rutsiks.
8 ) 1961 - rahareform. Kurss sama, mis eelmisel korral e. 1 uus rubla=10 eelmise=100 üle-eelmisega.
9) 1992 - Eesti krooni tulek. Eesti residendid võisid vahetada sularaha kuni 1500 rubla kursiga 10 rubla = 1 kroon, summad üle selle sai vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon;
Kroonideks vahetati ka kõik Eesti pankades olnud rublaarved (kursiga 10 rubla = 1 kroon).
10) 2011 - Euro tulek. 15,6466 krooni asemel on nüüd taskus 1 euro.
Natuke pikemalt on sellest juttu siin.
Seega raha vahetus vähem kui sajandiga 10 korda. Miks nüüd peaks kuidagi teisiti olema?
Aga arvutame veel natuke. Viiekümnendate aastate lõpus maksis kõrgema klassi raadioaparaat Festival 2760 rubla. 1 euro ja 76 senti siis praeguses vääringus. Pole paha! GAZ-24 maksis Brežnevi ajal 16000 rubla. 102€ ja 26 senti seega. Võiks täitsa osta. Kui tuhatoos täis, paak tühjaks või auto sopaseks saab, siis tuleks päris mõelda, kas viitsiks vastavalt tühjendada, täita või pesta või oleks lihtsam uus auto osta . Või vaatame veel edasi. 1923. aastal maksis 5-istmeline Ford T 233 500 marka. No nii 12 praegust senti seega. Oh aegu ammuseid...

[OLAVI]

Ford T baashind USAs oli alguses 450USD.
VAZ 2101 - 5500rbl.
Tehasesse osteti 70`datel GAZ tuletõrjeauto, täisvarustuses ja selle soetusmaksumus oli 3500rbl.
1961 maksis kallis (kividega) äratuskell 700rbl.
1970´datel maksis Minox fotoka koopia Kiev-30 35rbl.
https://www.google.com/search?q=kiev+30 ... 2&dpr=1.25
Smena-8m 16rbl.
1977 aastal maksis 4 tehte taskukalkulaator 150rbl.

[Manurhin]

Ah jaa, eelmises postituses jäi mul mainimata Eesti krooni devalveerimine 35% võrra 1933. aastal, mida võib samuti sisuliselt rahareformiks lugeda.

[logistik76]

Kui meil kroon käibel oleks, siis isegi usuks devalveerimisjuttu.
Euro puhul mitte, alates euro käibeletulekust meil pole euro kurss dollari suhtes märkimisväärset muutunud.
Türgi liir on dollari suhtes kukkunud näiteks 5 korda.
Inflatsioon on iseasi, piltikult öeldes maksab eurone leivapäts ükspäev 2 eurot.
Inflatsioon toimub (suurtes piirides) sünkroonis dollari või naela või jeeniga, seega mina olulist kursimuutust eurole ei näe.

[Dr.Sci]

Täiesti uus nutt ja hala:
https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/12 ... nud-kalaga
Ka pikk artikkel, keskkooli lõpukirjandina annaks argumenteerituse ja lauseehituse eest suisa 5+, aga siis toon mõned fragmendid:

Keskkonnaminister lavastab endast foto looduses ja ilmselgelt soovib end näidata loodusesõbrana ning valib loodusest hoolimise sümboliks enda poolt tapetud looma. Minu jaoks näitab see, kui kõverpeeglis on meie ühiskonnas looduse kaitse ning üldse elusolendite austamine.

Kas trofeefoto tapetud haugiga on kuidagi eetilisem kui näiteks trofeefoto tapetud karuga? Või tapetud hirvega?

Kala on täpselt samamoodi loom, ta lihtsalt elab vees. Me oleme harjunud loomadeks nimetama ning tundevõimelisteks pidama imetajaid, aga tegelikult on loomad ka kõik linnud, kalad ja putukad. Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Selgroogseid loomi on viis klassi: imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed ja roomajad. Kalad tunnevad valu nagu kõik teisedki selgroogsed, kellel on kõrgem närvisüsteem. See tähendab, et iga kala on samamoodi isiksus, kes õpib, tajub, kardab, naudib, mängib ja tunneb rõõmu.

Seejuures on kummaline, et kalapüüki ei tunneta suur osa inimestest loomade tapmisena, kalal käiakse meelsasti koos lastega ja seda peetakse meelelahutuseks. Imetajate jaht on palju selgemalt tapatööna tunnetatav, ka karjaloomad viiakse tapamajja.

jne jnt
(mis ei tähenda et ei võiks projekteerimisteemalise bardakiga jätkata)

[Jaanus2]

Aga trofeefoto tapetud arbuusiga on eetiline?

[Walter2]

Aga trofeefoto tapetud arbuusiga on eetiline?

Lõpuks jõuame sinna et inimene on parasiit siin ilmas, kes hingab ära õhu ja sööb ära toidu, mida vajab oma eksistentsiks loomariik.

[Madis Reivik]

Välisminister hoidis nahkse rihma otsas alasti koera !

[Dr.Sci]

Luues taas provotseeriva postituse...
Siis ikkagi estaks küsimuse et kuhu umbes tõmmata leibkondade osas piirid (ehk kes on vaene, kes on rikas),leibkonna liikme põhjalt. Minu pakutud piirid esialgselt:

- väga vaesed (sissetulek liikme kohta xx.xx€)
- vaesed ... (xxx.xx€)>
- keskklass (xxx.xx€)
- rikkamad vaesed (xxx... 1xxx€) - (saavad hakkama ja elavad täisväärtuslikku elu piiastud tingimustes)
- tegelik keskklass - (1k€...2k€)
- rikkamad - leibkonna liikme kohta üle 2k€

[Madis Reivik]

Kui riiklik energiafirma saadab mulle 1500 eurise arve
Ning on valmis peale seda kui ma olen mingile ametnikule tõestanud oma ülimat vaesust, hüvitama sellest ca 300..400,- (ei ole plaanis sellele tasemele laskuda)
Siis ainuüksi km selle arve pealt on 300,-

Normaaloludes võiks arve olla 600,-

Ja kui riik oleks korraldanud piisavat elektritootmist, siis poleks ta saanud mitmekordset raha poolpiduse tootmise eest.

Siis järeldus on see et vaesuspiiri MÄÄRAB riik ja kui sa nt mõtled et 1000 per leibkonna liige on juba piisav siis arvesta et see võib üleöö kuuluda konfiskeerimisele energiaarve kaudu ja noh, oledki nivelleeritud.


Ehk siis piirid tõmbab mingi eluvõõras ametnik koos kartellipoliitikutega ja need on dünaamilised. Et sulle jääks mulje "kuidas kõik kannatavad" siis Veskimägi võib sulle valetada et ta peseb pesu öösiti, kuna muidu ei vea eelarve välja

[Fucs]

Täiesti uus nutt ja hala:

Jah.

Aga austrid, rannakarbid või viinamarjateod?
Selle teemaga on IMHO küsimus, et kustmaalt midagi on mõistusepäraselt aksepteeritav ja kustmaalt mitte. Ei maksa lolliks minna.
Kui loo autori arvates kala ei erine karust ja hirvest (või erineb ainult selle poolest, et elab vees) siis huvitav kas nt. sääsk ja kärbes erinevad tema arvates kalast? Neid ei tapeta isegi mitte söögiks, vaid lihtsalt mõnu pärast.
Kole mõelda, kui palju elusorganisme hukkub iga jalatäie all üle muru kõndides...
Või siis hiired, rotid jm kahjurid... või minu erilised lemmikud: MUTID

Minu jaoks näitab see, kui kõverpeeglis on meie ühiskonnas looduse kaitse ning üldse elusolendite austamine.

Kui 2022 aasta loomast, ehk karust rääkida, siis ka minul on "MUTI probleem" asendunud nüüd "karuprobleemiga".
Tuiab õue ümber võsas/metsas (põldudevahelises väikeses metsatukas, suuremad metsad jäävad kilomeetrite kaugusele).
Eelmine sügis üritas keset õue olevatele õunapuudele vähemalt kaks korda ligi pääseda. Õnneks jäi ta mõlemal korral oma tegevusega "vahele" ja mul õnnestus ta oma "lennult improviseeritud lärmakusega" minema peletada... aga ta loovutas ikka väga vastumeelselt õue ja õunapuud minule
Eks see aasta nüüd ole näha, kas tuleb tagasi ja mis siis edasi saab. Ses suhtes on jah kalad nagu ohutumad ja võiks rahule jätta
https://www.err.ee/1608381518/siin-me-o ... tu-ei-aita
https://www.delfi.ee/artikkel/95407113/ ... ks-pohjust

* Küla teises otsas hakkasid eelmine aasta ka hundid käima ja minu õuele pandud rajakaamerasse jäi ühel detsembriööl esimest korda ka ilves.

jne jnt
(mis ei tähenda et ei võiks projekteerimisteemalise bardakiga jätkata)

Mis puudutab projekteerimisi jms siis planeerimise (nii üld kui detail) kohta on saanud siia juba postitada ja ehitiste projekteerimises ette tulevate ERROR-ite teemal ei viitsi siia romaane koos näidetega enam kirjutama hakata. See, et peaga mõtlemist, tehnilist taiplikust ja loogilist mõtlemist on hakanud asendama igasugused AutoCAD-id, Microstationid, Solidworksid ja Bim360-ed, ei pea normaalseks. Need on siiski head abimehed ainult tarkadele inimestele.

Pagan nende programmidega, nood toovad raha tagasi. Aga meie detsembrikuu arve elekter+gaas+ kommunaalid on 1300 eurikut ja toetuse saajateks me ei kvalifitseeru

No aga võiksid uhke olla et kvalifitseerud vähemalt keskklassi, mitte Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud vaeste nimekirja. Ma pääsesin küll mõnevõrra väiksema arvega, aga ka toetust ei saa ja tunnen tegelikult end suht vaesena... mida siis need kes veel vähem teenivad peavad tundma?

Jah.
Vat SEE on tõeline "nutt ja hala" teema !
Kuna üritan siin kahte kolhoosi tegevuses ja pinnal hoida, siis on ka meil tekkinud esimesed probleemid ja küsimused.
Eelmine aasta juulis-augustis lõpetasime majade nn "täisrenoveerimise".
Soojustagastusega ventsüsteemid, mikrotootja päikeseelektrijaamad (15,4kWp per maja), uued täisautomaatsed soojasõlmed jne. Täismäng ühesõnaga.
Soojustagastusega ventsüsteemi soojuspump töötab eksole elektriga. Osa sellest elektrist saame päikesepaneelidest, osa ostame võrgust.
Talvel on see päikeseelektri tootlikus olematu. Mida rohkem lund, mida pilvisem taevas ja mida madalamalt päike käib, seda vähem sealt midagi tuleb (või ei tule üldse).
Kui paneelid ei ole lume all ja taevas ei ole täiesti pilvitu, siis toodavad päikesepaneelid mingitki elektrit ainult ca kella 10:00-st kella 14:00-ni. Seega tuleb mõni kuu osta sisse 90 või enam protsenti elektrienergiast.

Juuli tootlikus oli nt. 2,41 MWh ja juurde ei ostnud midagi.
....
Oktoobri tootlikus 554,30kWh
Novembri tootlikus 131,08kWh
Detsembri tootlikus 14,03kWh ja juurde ostsime enamus kulutatud elektrienergiast.
Jaanuar siiani NULL... paneelid on lume ja jää all, ning puhastada (jääst) neid ilma äralõhkumata enam ei saa.

Detsember oli esimene kuu, kus elektrihinnast (ja olematust elektri omatootlusest) tulenevalt oli "venttagastusega" soojuspumbaga kütta kallim, kui osta sisse kaugkütet võrgust !
Kaugkütte MWh hind oli meil 86,0 EUR/MWh (8,60 senti/kWh) ja soojuspumbaga kütte hind tuli kokkuvõttes 87,92 EUR/MWh (8,79 senti/kWh)

Seega, detsembri kuu arved on enneolematult kopsakad ja meil on nüüd oodata kolhoosipere poolset "energiakulude hüvitamise" taotluste suuremat lainet ja hüppelist kasvu... milleks tuleks ennast ette valmistada.

Siis loen "Energiakulude hüvitamise juhend korteriühistutele"

Peredele hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh) ¹
Need ühikumaksumused sisaldavad käibemaksu, võrgutasusid, aktsiise ja taastuvenergiatasu.

Edasi loen märkust [1]

¹ Kaugkütte 78 €/MWh (7,8 s/kWh), aga mitte vähem kui oli kaugkütte hind taotleja võrgupiirkonnas 2021. aasta jaanuari lõpu seisuga. Ehk kui kaugkütte hind oli 2021.a jaanuaris 90 €/MWh ja on seda ka praegu, siis kaugkütte hind tõusnud ei ole ning toetust ei maksta.

OK.
See märkus [1] hetkel (detsembris) õnneks meid ei puuduta.
Loen edasi

1) Elektrikuludest kuulub kompenseerimisele korterites tarbitud elekter, üldelektri kulu ei kompenseerita. Kui korteriomanikud ostavad elektrit ühisostu alusel (s.t et KÜ vahendab korterite tarbitud elektrit), siis peab elektrikulude osas olema arvel välja toodud elektri kulu (sisaldab aktsiisi- ja võrgutasusid ning käibemaksu) eurodes ja maht kWh-s või MWh-s. Kui arvel on toodud eraldi päevane ja öine tarbitud kogus, siis eraldi kokku liitma neid ei pea. Kui üldelektrikulu (trepikoja kütmine, välisvalgustus, lift jne) ei ole võimalik arvel eristada, siis kuuluvad need ka kompenseerimisele;
...
3) Kaugkütte osas piisab korteriühistutes, mis asuvad konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhinnaga kaugkütte piirkonnas, kui arvel on toodud kogukulu eurodes. Hüvitise kiirema menetlemise huvides on hea, kui arvel on toodud ka kaugkütet pakkuv ettevõte ja võrgupiirkonna nimetus. KÜ-l on kohustus oma elanikele infot jagada ning nende päringutele vastata, seetõttu on mõistlik soovitud info kajastada arvel või lisa infona.

4) Kaugküttega korteriühistute puhul, mis ei asu konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhinnaga kaugkütte piirkonnas, peab arvel olema toodud kogukulu eurodes ning lisaks ühe MWh-s või kWh-s hind esitatud perioodi kohta ja 2021. a jaanuari kütteperioodi kohta;

5) Kui vett [Millist vett, kas kütte- või tarbe-? - by Fucs] soojendatakse elektri, gaasi või kaugküttega, on võimalik ka vee soojendamise kulude katteks toetust saada, kui selle kohta on olemas arvel eelnevalt toodud info.

Nii.
Nüüd meil tekkis küsimus, et kombineeritud küttelahenduste puhul, nagu meil on, kuulub soojuspumbaga toodetud keskkütele kulunud elektrienergia kuhu?
Üldelektrisse ta juba loogiliselt ei saa IMHO kuuluda.
Kaugküte nagu ka ei ole, sest kaugküttevõrk on kohaliku kaugküttevõrgu haldaja oma ja sellest kaugküttevõrgust saadav energia on kaugküte.
Esitasime 06.küsimuse KOV asjapulkadele (kes tegelevad selle energiakulude kompenseerimisega), et kas oma soojuspumbaga tsentraalselt köetav osa keskküttest liigitub antud "energiakulu hüvitiste" mõistes ja mõttes kaugkütte alla või ei, aga asjapulk ei teadnud, lubas uurida ja siiani vastust ei ole.

Edasi tekkis küsimus, et juhul kui soojuspumbaga tsentraalselt köetava süsteemi energiakulu kompenseeritakse, siis kumba neist, kas soojuspumbale kulunud elektrienergia kulu (mis on üle 12 s/kWh) või soojuspumbaga toodetud keskkütte kulu (mis on üle 7,8 s/kWh)?

Või KUI soojuspumbaga tsentraalselt köetava süsteemi energiakulu korterelamus EI kompenseerita, siis miks kompenseeritakse eramu soojuspumba elektrikulu (ja üldse kogu elektrikulu, ka valgustus, võimalikud ringkäigupumbad, elektriradikad, põrandakütted jm elektriseadmed) ?

Siis tekkis meil küsimus, et kas kortermajas piisab, kui iga korteri üüriarvel on ära toodud energia maksumus m2 kohta NING arve lisana on ära toodud majas tarbitud elektri- ja soojusenergia ühikuhinnad (EURsenti/kWh), või peab igale korterile eraldi välja arvutama korteri poolt tarbitud energiakulu kWH + selle maksumus senti/kWh? Asjapulk (KOV) ütles, et "eee..eeee.... ee.e.... ikka iga korteri kohta eraldi... eee..."

Edasi küsisime siis, et kuidas ja mis vormis te seda tahate?
Meil on energiakulu kolme erinevat liiki, mis omakorda jagunevad kaheks:
1a. kaugkütte osa keskküttest
1b. soojuspumba osa keskküttest
2a. kaugkütte osa soojast tarbeveest
2b. soojuspumba osa soojast tarbeveest
3a. Sansõlme siugtorule kulunud soojusenergia osa kaugküttest
3b. Sansõlme siugtorule kulunud soojusenergia osa soojuspumbast
ja siis sellest eraldi on veel energiakulu neljas osa, mis on "üldelekter" (üldvalgustus; sundventilatsiooni seadmed; soojussõlme ringluspumbad jms mida ei kompenseerita)

Et tekib uuesti küsimus, et kombineeritud küttelahenduste puhul, nagu meil on, kuulub soojuspumbaga toodetud keskkütele, soojale tarbeveele ja sansõlmede siugtorudele ehk sansõlmede küttele kulunud elektrienergia kuhu? Kas kuulub kaugkütte alla või ei kuulu?

No näiteks 150 korteri puhul selleks, et kõik energiakulud eraldada + kõikidele välja arvestada eraldi korterile kulutatud energiaühikud koos hinnaga, kulub kolhoosi funktsionäridel oma põhitöö kõrvalt selleks ... no ma ei tea... mingi nädal aega? Kui sobiks arvelisana dokument, kus on välja toodud nt. et "kaugkütte tarbimine majas oli 36Mwh mis maksis 0,80senti kWh ; soojuspumba poolt toodetud energia tarbimine oli majas 37Mwh mis maksis 0,88senti kWh ja soojuspump tarbis 11142 kwh elektrienergiat mille hind oli 25 senti/kwh" siis saaks kõikidele korteritele esitada ühe arve lisa...

Ühesõnaga "normaalne asi" on (jälle!) välja mõeldud ja tundub, et asja välja mõelnud asjapulgad (jälle!) ise ka ei tea, kuidas või mis täpsemalt.
Kui nad nüüd mulle need vastused välja mõtlevad ja ma saan pädevad vastused (ehk, et vastatkse seda mida küsiti, mitte ei hakata ajama mingit ümmargust jama), eks siis ole vbl selgem ja võin ka siin teisi valgustada

****

Edit:
ja siis ma vaatan televiisorist kuda poliitbroilerid räägivad mulle ripsmete laksudes, kuidas taotluste menetlemine on kiire ja lihtne... me oleme välja töötanud IT LAHENDUSED.... piisab (PIISAB!), kui taotleja täidab ära taotlusvormi või läheb KOV ja esitab nõutavad dokumendid... aga KUST ja KUIDAS need "nõutavad dokumendid" ning nõutud mahus ja formaadis andmed tekitatakse ja mis alustel, sellest ei hiirepiiksugi... ja KOV asjapulgad "kaaaeitia"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..ja siis ma vaatan televiisorist kuda poliitbroilerid räägivad mulle ripsmete laksudes, kuidas taotluste menetlemine on kiire ja lihtne... me oleme välja töötanud IT LAHENDUSED.... piisab (PIISAB!), kui taotleja täidab ära taotlusvormi või läheb KOV ja esitab nõutavad dokumendid... aga KUST ja KUIDAS need "nõutavad dokumendid" ning nõutud mahus ja formaadis andmed tekitatakse ja mis alustel, sellest ei hiirepiiksugi... ja KOV asjapulgad "kaaaeitia"

Siia lisaks:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95594 ... a-vaarikas
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95587 ... e-susteemi
https://www.delfi.ee/artikkel/95594283/ ... n-absurdne

..ega kaugel pole vist aeg, kus rehvide jabura "kompensatsioonisüsteemi" tõttu nende endi reiting sinna kuhugile plintuse ligidale kukub
Hetkel on nii, et majaomanikud maksavad sadades eurodes (lambist) rohkem ja korrusmajade korteriomanikud maksavad kümnetes.. niiet keskklassi pekstakse täiega ühesõnaga

Ja kuskil terendab veel miski idiootlik eurodirektiiv ahikütjate "maksustamise" kohta

Ma ei saa täna veel ainult ühest asjast aru - et kuda rehvid üldse ellu kavatsevad jääda

[Fucs]

..ahjaa, siis on veel sellised lahedad seigad, et...

Mul siin ühes juhatuses on üks inimene (ja tutvusringkonnas on teine inimene), kes elab juba pikemat aega abikaasast lahus AGA ei ole ametlikult lahutatud.
Teisel juhul (tuttavad) elavad eraldi, üks korterelamus, teine suvekodus ehk majas, sisse on kirjutatud mõlemad korterisse ja elektriarve tuleb nii suvemaja kui korteri kohta üks ainult eraldi ridadega on välja toodud elektrikulud korteris ja majas.
Esimesel juhul (juhatuse liige) üks elab kortermajas ja teine eramus. Üks on sisse kirjutatud korterisse, teine eramusse. Arved tulevad mõlemale eraldi.

Kumbki neist ei saa elektrienergia hinna kompensatsiooni n.ö. teises tarbijapunktis/liitumispunktis tarbitud elektrienergia eest.
Teisel juhul saab ainult korteris tarbitud elektrienergia eest ja esimesel juhul peavad nad valima, kumma tarbimispunkti eest nad kompensatsiooni taotlevad.

Et siis need mõlemad ei saa aru, et miks ei kompenseerita ühe isiku nimel olevate elektrivõrgulepingute puhul elektrienergia hinda summa-summaarium olenemata tarbuimiskohast, kui need tarbimiskohad on mõlemad ühe leibkonna omad.

Mul aga tekkis hoopis teine küsimus, vbl targemad oskavad vastata, et kui mul on nt ütleme kaks või kümme erinevat korterit minu nimel ja lepingud on minu nimel ja arved tulevad koos minu nimele ja ma maksan neid kõiki oma arvelt, et kas siis ka saab kompensatsiooni taotleda ainult ühe korteri eest?

Edit:
Leidsin ise Viljandi KOV lehelt

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Abielus või vabaabielus isiku alaline või peamine elukoht on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast. Kui üksi elava isiku või perekonna alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast, peab taotlusele lisama tõendid, mis näitavad, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga. Tõendit ei pea esitama, kui vähemalt üks perekonnaliige on elukohta rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud. Kuigi isikute käsutuses võib olla mitu eluruumi, saab põhilisi elukohti perekonnal olla ainult üks.

https://www.viljandi.ee/energiakulude-k ... ise-toetus

Ühesõnaga selge.
Kellel on mitu korterit ja seal pole üürnikke siis need vutt-vutt vallalistega kellel pole põhielukohta fiktiivseid "üürilepinguid" sõlmima.
Ma peaks oma juhatuse liikmele soovitama ka nüüd, et vormistagu oma majale mingisugune "üürileping" ja siis saab "üürnik" kompensatsiooni taotleda...
Seal kohe jälle tekib küsimus, et kas ikka kompenseeritakse, kui nt abielupaari üks osapool saab kompensatsiooni põhielukoha eest aga teine tahab saada üüripinna eest....

Et kui te oma kalli abikaasaga enam läbi ei saa ja see on kolinud üüripinnale elama, siis see vaeseke seal üüripinnal ei saa muffigi...
Ja kui te olete abielus, siis ei saa teil erinevat "põhielukohta" olla, sest... sest see pole võimalik

Edit 2:
Need ministeeriumite ja muude riigiasutuste igasugused juhendid on alati kullafond!
Olen juba paarkümmend korda läbi lugend ja ikka leian veel üllatavaid asju mis küsimusi tekitavad (iseolenloll, et kohe ei tabanud ära, ma tean).

Et kui kortermajas köetakse trepikodasid kaugküttega siis see energiakulu kompenseeritakse, sest see sisaldub korteri arvetel üldises kaugküttekulus.
Kui kortermajas on aga nt. trepikodades eraldi elektriküte, siis see on üldelekter ja ei kompenseerita ?
Ja üleüldse, miks üldelektrit kortermajas ei kompenseerita? Kuhu ja kelle tarbeks see üldelektrikulu siis seal läheb, kui mitte korteriomanike?