EV energia ja julgeolek

[wolfgang]

Energia on antud tööstuses ikka kõrvalsaadus. Tõenäoliselt jäätmete kääritamisel saadud metaani põletamine nagu Estonia Cell teeb juba aastaid. Selle elektrijaama võimsus ei tuleks eriti suur - mingi alla 100 MW justkui. Ei viitsi seda tutvustust otsida, hetkel. niiet see raiemaht kulub ikka pigem biotoodete peale ära. Ise nad arvavad, et jätkub vabalt. Jutt käib igaaastaselt eksporditavast madalaväärtuslikust puidust, mida pidi nii 5 milli tihu olema. Samas, selget vastust ei saanud, kas see 5 milli on koos Soome ja Rootsi biotoodete tehastele kuuluvate metsade väheväärtsuliku puiduga koos või mitte.

[logistik76]

Miks siis Soome lisaks tuumaenergiale väga suurelt tuulele panustab?
Mina pole tuumajaama energiasüsteemi osana halvaks pidanud, aga alustama peame kindlasti tuulest.

[Walter2]

Praegu maksame roppu raha rohepöördele ülemineku eest. See oleks pidanud ammu tehtud olema - koos juhitavate võimsustega. Kui see raha makstud ja infra valmis võiks lihtsustatult öeldes oodata nn. odava elektri tulekut.

[Kapten Trumm]

Miks siis Soome lisaks tuumaenergiale väga suurelt tuulele panustab?
Mina pole tuumajaama energiasüsteemi osana halvaks pidanud, aga alustama peame kindlasti tuulest.

Kui sa tähele paned, arendab Soome mõlemat paralleelselt. Mis tänasest seisu tundub olevat läbi mõeldud.
Meie roheröökurid aga näivad lahendust ainult tuulikutes.
Siin on suur kvaliteedi vahe.

[Kapten Trumm]

Praegu maksame roppu raha rohepöördele ülemineku eest. See oleks pidanud ammu tehtud olema - koos juhitavate võimsustega. Kui see raha makstud ja infra valmis võiks lihtsustatult öeldes oodata nn. odava elektri tulekut.

Pigem on probleem selles, et Euroopas on üritatud teha proxy energiapoliitikat.
Kaudselt, maksustame fossiilvõimsuse surnuks ja siis eeldame, et see asendub iseenesest rohelisega.
Selle vilju me täna lõikame.

Proxy tähendab - et "keegi" teeb ja meie vaid "loome võimalused".

Oma roll probleemis on kindlasti ka tuumaenergia poliitilisel demoniseerimisel (enamasti Saksamaal, aga ka mujal).

[kraal]

Miks siis Soome lisaks tuumaenergiale väga suurelt tuulele panustab?
Mina pole tuumajaama energiasüsteemi osana halvaks pidanud, aga alustama peame kindlasti tuulest.

Mitte ainult Soome vaid paljud teised riigid. Soome on natuke paha näide. Soome investeerib kõvasti tuumaenergiasse ja seda pidevalt. Üks sai elektrijaam sai valmis ja planeeritakse järgmiseid. Mida meil tehakse? Mitte midagi.
Vaatame Taanit. Väga palju tuuleelektrit aga hind on ikka kõrge. Kus see odav tuuleelekter siis on?
Soovitan ikka tutvuda nende dokumentidega millele ma viitasin.

[Kapten Trumm]

Natuke üle 20 aasta tagasi ma pidin paar aastat tegema riigitööd koostöös soomlastega ja Soomes käimisega.
Toona tundus mulle see soomlaste töötegemine "stagna" ja "pidur". Kõik võttis kaua aega ja arutati lõputult. Meil tulistati puusalt.
Nüüd, üle 20 aasta hiljem, olen aru saanud, et soomlaste töömeetod on õige ja meie oma mitte. Eriti teravalt paistabki see energeetikas välja.
Soomlased teevad rahulikult, väga läbimõeldult ega koge erilisi üllatusi. Meie teeme endiselt loosungeid ja eelistame poliitprofaanlust asjatundjatele.

[kraal]

Praegu maksame roppu raha rohepöördele ülemineku eest. See oleks pidanud ammu tehtud olema - koos juhitavate võimsustega. Kui see raha makstud ja infra valmis võiks lihtsustatult öeldes oodata nn. odava elektri tulekut.

Koos juhitavate võimsustega. Milliste? Nendega mida veel planeeritud ei ole?
Kui me tahame põlevkivi põletamisest loobuda ja panustada ainult taastuvale energiale on meil vaja roppu moodi investeerida. Peame ka kolmanda kaabli Soome ehitama ja see on päris kallis. Lisaks selle käigushoidmine ka maksab https://arileht.delfi.ee/artikkel/95672495/veskimagi-estlink-3-toob-kaasa-vorgutasude-tousu
Mis see tuulikute eluiga oli? 20 aastat?
https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf
Võtame näitena vajaduse toota aasta jooksul tuuleparkidega 25 % Eestis tarbitavast elektrist, mis viimaste aastate keskmisena on umbes 7500 GWh, seega siis Wt =1875 GWh ja aasta 8760 tunni jooksul peame süsteemist saama keskmiselt võimsust Pt = Τ1875 ∙ 1000 8760 = 214 MW
Näeme, et tuuleparkidesse ja nt. hüdroakumulaator-elektrijaamadesse tuleb ehitada seadmeid kokku võimsusega, mis 10 korda ületab tarbimisvõimsuse (mis vaadeldaval juhul on 214 MW).

See jutt on kui meil oleks tuulikuid 25% tarbitavat elektrist. Kui soovime rohkem siis tuulikuid peab ka sedavõrd rohkem olema. Paraku see kõik maksab ja mitte vähe.

[Dr.Sci]

Praegu maksame roppu raha rohepöördele ülemineku eest. See oleks pidanud ammu tehtud olema - koos juhitavate võimsustega. Kui see raha makstud ja infra valmis võiks lihtsustatult öeldes oodata nn. odava elektri tulekut.

Koos juhitavate võimsustega. Milliste? Nendega mida veel planeeritud ei ole?
Kui me tahame põlevkivi põletamisest loobuda ja panustada ainult taastuvale energiale on meil vaja roppu moodi investeerida. Peame ka kolmanda kaabli Soome ehitama ja see on päris kallis. Lisaks selle käigushoidmine ka maksab https://arileht.delfi.ee/artikkel/95672495/veskimagi-estlink-3-toob-kaasa-vorgutasude-tousu
Mis see tuulikute eluiga oli? 20 aastat?
https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf
Võtame näitena vajaduse toota aasta jooksul tuuleparkidega 25 % Eestis tarbitavast elektrist, mis viimaste aastate keskmisena on umbes 7500 GWh, seega siis Wt =1875 GWh ja aasta 8760 tunni jooksul peame süsteemist saama keskmiselt võimsust Pt = Τ1875 ∙ 1000 8760 = 214 MW
Näeme, et tuuleparkidesse ja nt. hüdroakumulaator-elektrijaamadesse tuleb ehitada seadmeid kokku võimsusega, mis 10 korda ületab tarbimisvõimsuse (mis vaadeldaval juhul on 214 MW).

See jutt on kui meil oleks tuulikuid 25% tarbitavat elektrist. Kui soovime rohkem siis tuulikuid peab ka sedavõrd rohkem olema. Paraku see kõik maksab ja mitte vähe.

Selle kõige kõrvalt, just vaatasin: elektrihinnad:
-Soome 138,7€
-Eesti/Läti/Leedu 220,03
--------------------------------
Eesti tarbimine 1291 MWh, tootmine 1224 MWh. Tuulevaikus, tuulikud seisavad (16,3MWh)
Samas toru Soomest mahutab piisavalt et puudujääk katta aga kõik see voolab edasi Venemaa kaudu Valgevenesse ja sealt edasi Leetu: Pilt ka lisatud:

Et mida see kolmas toru meile juurde annaks?
Ja kõiksugu kaablite ja jaamade käikuandmine alates poliitilistest otsustest võtab aastaid, isegi kui otsused kohe praegu ära teha, aga jama on ju praegu käes ja see vaid süveneb sest energiadefitsiit kasvab.

[kraal]

Et mida see kolmas toru meile juurde annaks?
Ja kõiksugu kaablite ja jaamade käikuandmine alates poliitilistest otsustest võtab aastaid, isegi kui otsused kohe praegu ära teha, aga jama on ju praegu käes ja see vaid süveneb sest energiadefitsiit kasvab.

Meil ongi kallim kui Soomes, sest tootmine kallim (põlevkivi), pole piisavalt tootmisvõimsuseid ning kehvad välisühendused Soome, Rootsi ja Poolaga.
Jah jama on juba praegu käes aga mitte midagi ei tehta. 10-15 aastat tagasi juba räägiti, et kisub jamaks. Mitte midagi ei ole selle aja jooksul tehtud.
Küsimus on selles, et puhume seda tuulikute ja päikese paneelide mulli ja arvame, et sellega saame õnne õuele või teeme ikkagi korralikult läbi mõeldud ja arvutatud lahendustele otsused. Kui ikkagi arvutused näitavad, et tuulikutega kaasnevad tegelikult suhteliselt suured kulud teistes süsteemi osades ja tegelikult me ikkagi maksame selle kõik kinni ja energia jääbki meil kalliks.

[Dr.Sci]

Et mida see kolmas toru meile juurde annaks?
Ja kõiksugu kaablite ja jaamade käikuandmine alates poliitilistest otsustest võtab aastaid, isegi kui otsused kohe praegu ära teha, aga jama on ju praegu käes ja see vaid süveneb sest energiadefitsiit kasvab.

Meil ongi kallim kui Soomes, sest tootmine kallim (põlevkivi), pole piisavalt tootmisvõimsuseid ning kehvad välisühendused Soome, Rootsi ja Poolaga.
Jah jama on juba praegu käes aga mitte midagi ei tehta. 10-15 aastat tagasi juba räägiti, et kisub jamaks. Mitte midagi ei ole selle aja jooksul tehtud.
Küsimus on selles, et puhume seda tuulikute ja päikese paneelide mulli ja arvame, et sellega saame õnne õuele või teeme ikkagi korralikult läbi mõeldud ja arvutatud lahendustele otsused. Kui ikkagi arvutused näitavad, et tuulikutega kaasnevad tegelikult suhteliselt suured kulud teistes süsteemi osades ja tegelikult me ikkagi maksame selle kõik kinni ja energia jääbki meil kalliks.

Meil põlevkivielektri tootmise hind arvestades ka CO2 on eri kõrva jäänud allikate kohaselt 40...70€/MWh, aga ostame 220-ga, on piisavad tootmisvõimsused (veel) ja väga hea välisühendus Soomega (ja Lätiga ja Venemaaga)

[logistik76]

Co2 tekib tonn MWH kohta.
Tonni hind praegu 90 prognoos 150.
Sellise hinna puhul peab keegi väga kõvasti peale maksma.

[kraal]

Meil põlevkivielektri tootmise hind arvestades ka CO2 on eri kõrva jäänud allikate kohaselt 40...70€/MWh, aga ostame 220-ga, on piisavad tootmisvõimsused (veel) ja väga hea välisühendus Soomega (ja Lätiga ja Venemaaga)

https://www.err.ee/1608426983/liive-korge-elektrihind-voib-tuua-turumuutused
Liive sõnul ei ole CO2 hind enam kõrge hinna põhisüüdlane. "Ta tõstab elektri hinda ja päris palju, aga kui me räägime elektri hinnast üle 600 euro megavatt-tunni eest, siis mitte ühelgi tootjal, ka meie põlevkivijaamades ühe megavatt-tunni tootmiseks ei kulu rohkem kui üks tonn CO2. See hinnakomponent ei ole suurem kui 78 eurot megavatt-tunni kohta, mis on väga suur komponent, aga kui hind on juba 600, siis on seal muud mõjurid," lausus Liive.
Kui vaatama sellest lõigust kui palju siis CO2 hind on siis selgub, et teie poolt pakutud 40...70eurot MW/h on tegelikult CO2 hind. Sinna juurde tuleb siis veel elektri tootmise hind. Kui igapäevaselt vaataksid ka Eesti elektri toodangut siis teatud hinna juures vähendataksegi elektri tootmist. Ei tasu lihtsalt ära.

Elektriühendusi peame vaatama kolme baltiriiki korraga mitte ainult Eestit. Meil on ühendused Eesti Soome 1016MW, Leedu Rootsi 700MW ja Leedu Poola, Poola Leedu 500MW.
Läti Eesti 879MW, Eesti Läti 1000MW, Läti Leedu 1234MW ja Leedu Läti 684MW. Nagu näha siis välisühendused määravad vägagi meil kohalikku elektri hinda. Praegu on kahjuks Leedu paras must auk kus ei ole tootmisvõimsust. Head ei ole meil siin miskit. Ega siis muidu elekter läbi Venemaa Lätti ja Leetu ei liigu.

Dr.Sci toimetasid vist TTÜ-s, teil seal majas asja jagavaid inimesi leidub. Mine jaluta vastavasse korpusesse ja palu teha väike tutvustus elektrisüsteemist.

[Kapten Trumm]

Et mida see kolmas toru meile juurde annaks?
Ja kõiksugu kaablite ja jaamade käikuandmine alates poliitilistest otsustest võtab aastaid, isegi kui otsused kohe praegu ära teha, aga jama on ju praegu käes ja see vaid süveneb sest energiadefitsiit kasvab.

Sa vaatad endale sobivat pilti ja teed selle põhjal pikaajalisi järeldusi.
Ma olen sealt külmemate ilmadega näinud küllalt sellist pilti, et see Estlink ja Eesti võimsused olid vaakumis lõuna suunas. Elekter oli ka kohe kallim kui Soomes. Hetkel tuleb Soomest sisse umbes samapalju kui Lätti läheb (1016 vs 941)

Kolmandat või isegi neljandat toru on vaja seepärast, et me saaks ligi Soome-Rootsi odavamale elektrile, mis täna "tänu" Lätile ja Leedule võimatu on. Nad võtavad kõik ära, mis Soomest tuleb.

Soome odav elekter? Hetkel on börsihind Soomes (kell 16.00) 13 senti, meil 21 senti. Meil on poolteist korda kallim. Õhtul käriseb vahe veel suuremaks, meil on siis 25 senti, Soomes ei tõuse.

[gooligan]

Natuke üle 20 aasta tagasi ma pidin paar aastat tegema riigitööd koostöös soomlastega ja Soomes käimisega.
Toona tundus mulle see soomlaste töötegemine "stagna" ja "pidur". Kõik võttis kaua aega ja arutati lõputult. Meil tulistati puusalt.
Nüüd, üle 20 aasta hiljem, olen aru saanud, et soomlaste töömeetod on õige ja meie oma mitte. Eriti teravalt paistabki see energeetikas välja.
Soomlased teevad rahulikult, väga läbimõeldult ega koge erilisi üllatusi. Meie teeme endiselt loosungeid ja eelistame poliitprofaanlust asjatundjatele.

Soomlastel täpselt samasugune energiadefitsiit, kui meil siin. Nende "õnn" on olla nii Rootsi odava hüdroenergia (millise eksporti rootslased üksvahe piirasid) kui ka Venema CO2-kvoodivaba elektri nuumata. Selles valguses ei tundu, et soomlased oleks suures vaimustuses Estlik III rajamisest - see tasakaalustaks Soome-Balti hinna ühtlasel tasemel, mis meile oleks tõenäoliselt madalamal aga neil hind tõuseks.

See, et meil elekter kallim, ongi paljuski meie (ja eriti Leedu) energiajulgeoleku maksumus. Kui ikka Valgevene ega Vene elekter ei sobi, ise ei tooda, siis tulemiks ongi kallis hind. Hakati enne vana kaevu kinni lükkama, kui uus valmis.
Lisaks on võetud vastu poliitiline otsus minna üle Kesk-Euroopa sagedusalasse, mis peaks laiema Venemaaga integreerumise välistama. Teisest küljest kaob koos sellega veel üks Venemaa energiapoliitiline hoob, kus sobival hetkel ülekandeliine avariiremonti pannakse jms.
Ehk täna on Venemaa käes sisuliselt võtmed, mille abil kogu meie piirkonna energeetikat destabiliseerida. Sellest lahtisaamise nimel olen nõus kallimat elektrihinda maksma küll.