EV energia ja julgeolek

[Kriku]

*Kui tuulepargi rajaks Eesti riik, kes kasutaks sealt tulevat elektrivoolu meie hüvanguks,
oleks kohalike suhtumise tõenäoliselt teine. Praegu rajavad erainvestorid plaaniga saada
võimalikult suurt tulu börsil, mitte odavdada energiahinda Eestis.

Sotsialisminostalgia ei kuhtu veel niipea

[Smith]

Meretuulepargi suur eelis on see, et see töötab märksa enamatel päevadel aastast, kuna merel on tuuliku alumisest limiidist suuremat tuult oluliselt rohkem, kui maismaal.

Oleg Sõnajala sõnul on merre tuuliku rajamine umbes 50% kallim kui maismaale.
Maismaal on lihtsalt oluliselt keerulisem leida kohta, kus kohalikud seda põhja ei laseks.
Vaadake eilset UV faktorit, kus näidata Eesti kaitsealade ja ehituspiidangute kaarti -
neid kohti kuhu tuulikut maismaal rajada on ikka väga vähe.

[Smith]

Sotsialisminostalgia ei kuhtu veel niipea

Taastuvenergiaettevõtte Enefit Green aktsiate esmases avalikus pakkumises (IPO) osales 60 335 jaeinvestorit, mis ületab senist börsirekordit kordades ning teeb Enefit Greenist tõelise rahvaaktsia.

Eelistan isegi Kapitalismi sotsialismi kastmes puhtale,
“Hardcore kapitalismile” nagu Ameerika Ühendriikides.

[Benjy]

Sotsialisminostalgia ei kuhtu veel niipea

Taastuvenergiaettevõtte Enefit Green aktsiate esmases avalikus pakkumises (IPO) osales 60 335 jaeinvestorit, mis ületab senist börsirekordit kordades ning teeb Enefit Greenist tõelise rahvaaktsia.

Eelistan isegi Kapitalismi sotsialismi kastmes puhtale,
“Hardcore kapitalismile” nagu Ameerika Ühendriikides.

Ühendriigid on osariigiti väga erinevad ja midagi hardcoret ei ole seal enam kusagil. Vaata et sama ülereguleeritud nagu EU.

[gooligan]

kui bensiini müüdaks rahvale ilma käibemaksu ja aktsiisita, maksaks ta ka vaid loetud sendid...

Pole mõtet sugereerida "odava" põlevkivienergia tootmise teemadel, kui me külmalt eemaldame ühe suurima hinnakomponendi (CO2 saastemaks) ja selle abil "tõestame", et antud lahendus on soodsam kui tuuleenergia. Riik on võtnud terve rida rahvusvahelisi kohustusi, et vähendamaks meie CO2 jalajälge.
CO2-kvoodisüsteemist väljaastumine tähendab enda lahtisidumist ka rahvusvahelisest õigusruumist. See küll ei tähenda, et CO2 kvoodisüsteemi ei oleks mõistlik reformida ning tuua allapoole maksimaalsed hinnalaed.
CO2-kvootide mõte oligi anda riikidele tõuge üle minna rohelisemale energia tootmisele läbi saastavamate tootmiste lisamaksustamise. CO2 kvootidest laekuvat raha peakski kasutama sihtotstarbeliselt kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Kui me toodaksime Ida-Virus ilma kvootideta põlevkivielektrit edasi, siis ei oleks ühelgi alternatiivsel tootmisvõimsusel võimalik meie turule siseneda (s.h tuumaenergeetikal).

Põlevkivienergeetikat võib minugi poolest kasutada, aga siis kui vähegi mõistlikud taastuvad allikad on ammendunud. Viimased 10 a on toodetud vaid suust väljuvat sooja auru, ühtegi uut rohelisemat tõsiseltvõetavat tootmisvõimsust Eestis lisandunud ei ole.

Ka ei maksa riigile etteheiteid teha, et pole mõeldud kuidas tagada baasvõimsus. Just tänu riigi otsustele oli meil detsembris elekter stepslist saadaval - ootele pandud vanimad põlevkivireaktorid käivitati ning selle abil hoiti ära kõige hullem stsenaarium (siseringi kuuluvate sõnul oldi sellele üsna lähedal).

[kraal]

Meretuulepargist.
Läänemeres on tuuleparkide korrigeeritud võimsustihedus 5,5 MW/km2 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/capacity-densities-european-offshore-wind-farms
Esitame küsimuse, kui palju võiks olla Eestis toodetud tuuleenergiat ja kui palju see võiks võtta mereala ning mis kahju see loodusele kaasa toob. Ja kui palju see võiks maksta ühiskonnale.
Praeguse seisuga tuulikute paigaldajad püstitavad lihtsalt tuulikud ja müüvad energia võrku kui see vastab teatud parameetritele. Nad ei pea muretsema sellepärast mis saab siis kui tuult ei ole või toodang on liiga suur. See häda on lükatud eleringi ja elektrilevi kaela. Nemad peavad vastutama selle eest et võrk oleks sobilik ja leidma ka elektri kui tuulikud ei tooda. Tarbija maksab selle kõik kinni läbi võrgutasude.

Kui me vaatame dokumenti millele eelnevalt olen viidanud https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf siis sealt leiab nii mõndagi
huvitavat.
Slaididelt
1. Kuni aastani 2007 toimunud erikulu kahanemine on otseselt seotud vananenud plokkide demonteerimisega Narva elektrijaamades ja töös olevates plokkides tolmpõletamise asendamisega keevkihtpõletamisega.
2. Erikulu suurenemine alates 2007. aastast on oluliselt suurendanud kasutatud põlevkivi koguseid.
3. Kui oleks säilitatud aastal 2007 saavutatud vähim kütuse erikulu 1,125 kg/kWh, oleks 2017. aasta lõpuks suudetud säästa kokku ligi 15 miljonit tonni põlevkivi ja vältida lisakulutusi umbes 200 miljonit eurot. Õhku oleks jäänud paiskamata üle 15 miljoni tonni CO2
4. Säästetud põlevkivi koguse kasutamisel elektri tootmiseks 2017. aasta tehnoloogia tasemel oleks võinud saada lisatulu kuni 850 miljonit eurot
5. Varasemad uurimistööd on üheselt näidanud põlevkivi erikulu kasvu seost oostöös juhuslikult muutuva võimsusega elektritootjatega. Praegu kasutatavatest tehnoloogiatest kuuluvad selliste tootjate hulka tuuleenergeetika ja päikese-energeetika seadmed.
6. Suurepärase tõestuse mainitud seose kohta annavad aastad 2013 kuni 2017, s.o aastad, millal tuuleparke juurde ei rajatud. Selgub, et tuulevaesel aastal on põlevkivi erikulu väiksem ja see kasvab uuesti tuulisemal aastal, kui elektrituulikud annavad rohkem toodangut.
7. Järeldus saab olla üks – praegu tuuleparke juurde ehitada ei ole lihtsalt otstarbekas, kuna kasvab põlevkivi ebaotstarbekas kulu ja CO2 emissioon.

Nagu näha siis tehakse head nägu aga kõik selle on maksnud ja maksab edasi kinni tarbija. Meil ei ole kahjuks peale põlevkivi muud juhitavat elektri tootmist ja tulevikus hakkame ühe rohkem põlevkivi elektri eest maksma. Lisaks veel CO2 maks.

Et sellist probleemi ei tekiks leiame slaididelt järgnevat:
1. Olukorra parandamiseks tuleb luua energiaallikate ja salvestite komplekssüsteem ja loobuda ühepoolsetest ainult elektrituulikute ehitamise kavadest.
2. Kasutada saab elektritoodangu vahepealset osalist või terves ulatuses salvestamist. Neist kahest on soodsam kindlasti esimene, sest võimaldab vähendada salvestite võimsust ja mahutavust. Samuti vähenevad salvestamisega kaasnevad toodetud elektrienergia kaod.
3. Elektrituulikutest ja salvestitest süsteem toimiks parimal viisil siis, kui sellelt saaks elektrienergiat vastavalt elektrisüsteemi vajadusele – süsteem peaks olema autonoomne.
4. Ülekandevõrgu parimal viisil toimimiseks peaksid tuulepargid ja salvestid asuma lähestikku ja nad peaksid omavahel olema seotud muu elektrivõrguga sidumata süsteemisisese võrguga. Taolise vajaduse seab tingimus Pt << Palm < Pipm
5. Tingimuse täitmisel kaob kõrgepingelise ülekandevõrgu kuluka tugevdamise vajadus.
6. Peaks olema selge, et elektrivarustuse julgeolekut mingi lihtsa skeemiga lahendada pole võimalik.

Toodangu salvestamisest:
Võtame näitena vajaduse toota aasta jooksul tuuleparkidega 25 % Eestis tarbitavast elektrist, mis viimaste aastate keskmisena on umbes 7500 GWh, seega siis Wt =1875 GWh ja aasta 8760 tunni jooksul peame süsteemist saama keskmiselt võimsust Pt = Τ1875x1000/8760 = 214 MW
Kui cp = 0,23, eeta = 0,8 ja Kcf = 0,9, siis suurimad nõutavad väärtused on Palm = 895 MW ja Pipm = 1230 MW
Salvestamisel läheb osa energiat veel ülekandekadudeks.
Näeme, et tuuleparkidesse ja nt. hüdroakumulaator-elektrijaamadesse tuleb ehitada seadmeid kokku võimsusega, mis 10 korda ületab tarbimisvõimsuse (mis vaadeldaval juhul on 214 MW).

Kui me soovime saada see 214MW meretuuleparkidega siis vajame mereala vähemalt 390 km2.

Nagu näha siis on võimalus olemas, et tarbija ei peaks maksma ei märgatavalt kõrgenevate võrgutasude ja põlevkivi ülekulu eest. Selleks tuleb tuuleparkide rajajatel ka rajada elektrienergia salvestuse võimalus et müüa elektrit 24/7 ja 365 päeva ning konkureerima börsil võrdsetel alustel teiste elektrimüüjatega. Pole nagu kuulda olnud, et meretuuleparkide arendajad sooviksid rajada elektrienergia salvestusvõimalust.

Rein Oidram on teinud ka huvitavad arvutused pumpelektrijaama suuruse kohta. https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/2019/Salvestamine_luhidalt.pdf

Lisaks tuleb teha ka vastavad uuringud meretuuleparkide mõjust kaladele ja kalandusele (elektriväli ja müra. eelnevalt on uuringutele viiteid olnud), hüljeste populatsioonile, lindudele (saarte ala on põhilisi rändlindude koridore) ja muule floorale ning faunale.
Samas on ka vaja teha vajalikke uuringuid mõjust inimestele. Ei tasu siinjuures võrdsustada mobiililevi ja madalsagedusliku heli. Mobiililevi mõju on korduvalt ja pikaaegselt uuritud.
Tuulikute müra kohta on muidugi väiteid nii ühelt poolt kui teiselt poolt. https://online.le.ee/2021/02/17/juri-lavrentjev-uuringud-ei-kinnita-tuulikute-moju-tervisele/ ja https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf

Kokkuvõtteks:
Tuli pikk üllitis aga 10-15 aastat on ainult tegeletud molutamisega. Tuleb läbi viia korralikud uuringud ja rehkendused kogu kogu Eesti elektrisüsteemist ja selle perspektiivist. Kui suur osa võiks olla reguleerimatutel tootjatel ja kui suur osa reguleeritavatel tootjatel. Mis see kõik maksab nii kahju loodusele ja inimesele ning kui suureks võiks elektri hind koos kõigi maksudega kujuneda. Põlevkivi põletamisel mõtet ei ole ja see tuleks ära lõpetada. Pigem toota sellest põlevkivist õli ja muid aineid. Mis oleksid võimalikud alternatiivid. aatomienergia? gaasi põletamine? termotuumaenergia? (mida veel ei ole aga äkki tuleb) või hoopis midagi muud.

[kraal]

Kust sa seda võtad? Miks need investorid siis meretuuleparke arendavad (ma mõtlen eelkõige mujal maailmas), kui maismaal nii tore on?

Meretuulepargi suur eelis on see, et see töötab märksa enamatel päevadel aastast, kuna merel on tuuliku alumisest limiidist suuremat tuult oluliselt rohkem, kui maismaal. Ja vahemikus Viimsist Vaidani on üks kõike lollim koht üldse Eestis, kuhu tuuleparki rajada, sest maapinna konarus on seal päris suur (S.h. Tallinn ja mitmed metsad, mis jäävad tuule põhisuunale ette). Sellel oleks pointi, kui seal oleks mingi kõrgendik, aga no ei ole ju. Lisaks on see maa seal suuresti põllumaana kasutusel, mille peab siis eraomanikelt kokku ostma ja nende kasutusotstarvet muutma. See ajab kõik selle asja märksa kallimaks, kui nimetet meretuulepark.

Eeldus, et investorid on rumalad osutub enamasti ekslikuks. Spekulantide puhul on see tihti tõene

Tuuleparkide investorite eelis on see, et nad ei vastuta toodangu hulga eest. Müüvad kui müüa on ja kui ei ole siis nad ei vastuta selle eest. Kogu selle jama aga maksab kinni tarbija.
Vaata minu pikka kommentaari ja mõtle kaasa.

[Kilo Tango]

...

Tuuleparkide investorite eelis on see, et nad ei vastuta toodangu hulga eest. Müüvad kui müüa on ja kui ei ole siis nad ei vastuta selle eest. Kogu selle jama aga maksab kinni tarbija.
Vaata minu pikka kommentaari ja mõtle kaasa.

Sa nüüd trügid lahtisest uksest sisse. Loomulikult on see nii. Investor võtab majanduskeskkonnast seda, mis sealt võtta on. Riigi ülesanne on luua keskkond, mis arvestab võrgu vajadustega. See ei tähenda, et tuuleparkide loojatele peaks looma lisakohustusi. Küll tähendab see, et riik peab looma tingimused, mis tagavad, et stabiilne tootmine ja varundamine on atraktiivsed äriiideed. Praegu ei ole.

[kana tagumik]

...

Tuuleparkide investorite eelis on see, et nad ei vastuta toodangu hulga eest. Müüvad kui müüa on ja kui ei ole siis nad ei vastuta selle eest. Kogu selle jama aga maksab kinni tarbija.
Vaata minu pikka kommentaari ja mõtle kaasa.

Sa nüüd trügid lahtisest uksest sisse. Loomulikult on see nii. Investor võtab majanduskeskkonnast seda, mis sealt võtta on. Riigi ülesanne on luua keskkond, mis arvestab võrgu vajadustega. See ei tähenda, et tuuleparkide loojatele peaks looma lisakohustusi. Küll tähendab see, et riik peab looma tingimused, mis tagavad, et stabiilne tootmine ja varundamine on atraktiivsed äriiideed. Praegu ei ole.

Ja kust kübarast riik need lahendused võtma peab, kui maksusüsteemi kaudu stabiilne tootmine ja varundamine on brüsseli ukaasidega on siinkandis sisuliselt põlu all. Kübarast nipsuga ei tõmba isegi heaoluriigid uusi tuumajaamu välja. Ma ei tea, kas järgmisel talvel enam riik suudab röögatuid arveid kinni taguda, kasvõi osaliselt nagu praegu tehakse.

[Kilo Tango]

...

Ja kust kübarast riik need lahendused võtma peab, kui maksusüsteemi kaudu stabiilne tootmine ja varundamine on brüsseli ukaasidega on siinkandis sisuliselt põlu all ?
...

On ikka või? Riik saab täiesti julgelt osta võrgu stabiliseerimise teenust või baasenergia tootmise teenust. Mida iganes see viimane tähendab.

Sama nagu lennundusega. Riik saab teha hankeid ja osta mida iganes talle vaja on. Ükski Brüsseli ametnik ei köhi selle peale. Mis on keelatud, on riigi monopolide pidamine ja nende soosimine.

[kraal]

Küll tähendab see, et riik peab looma tingimused, mis tagavad, et stabiilne tootmine ja varundamine on atraktiivsed äriiideed. Praegu ei ole.

Nojust riik peab võimaldama kõigile ühesugused turu tingimused.
Tuuleenergeetikud kas müüvad stabiilset elektrit või maksavad kinni kulud mida teised kulutavad. See ei ole õige kui tuuliku omanikud lükkavad raha taskusse aga sellevõrra peavad põlevkivi elektrijaamad rohkem kütust kulutama ning elering peab nahast välja pugema, et seda soppa siluda.
sellise olukorra kestmisel ei tulegi tulevikus muid elektritootjaid (nt tuumaenergia) turule, sest lisaks oma kulude kandmisele peavad ka teistele peale maksma.
Paraku sellises olukorras tarbija jääb järjest vaesemaks ning kaob üks majanduse tugisambaid, milleks on stabiilne ja odav energia.
variant on ka, et loodame et teised teevad Soome ja Läti nt. ja ostame sealt elektrit. Ütleme, et meil on kõik ilus ja tore CO2 ei teki enam ja olema väga väga rohelised. Lõppkokkuvõtteks ajame nina püsti et oleme rohelised aga istume ilma püksata mättal.

[kana tagumik]

Tuuleenergeetikud kas müüvad stabiilset elektrit või maksavad kinni kulud mida teised kulutavad. See ei ole õige kui tuuliku omanikud lükkavad raha taskusse aga sellevõrra peavad põlevkivi elektrijaamad rohkem kütust kulutama ning elering peab nahast välja pugema, et seda soppa siluda.

Eriti irooniline on muidugi eesti kontekstis, et "investeeringukeskkonna" eest peab hoolitsema põlatud söeelekter, seda ka muuseas saksamaal ja mujal (nagu ma olen kirjutanud, saksamnaal igasuguseid söeelektri kinnipanemisi hakatakse sujuvalt edasi lükkama ilmselt).

[Kriku]

Nojust riik peab võimaldama kõigile ühesugused turu tingimused.

Ma usun, et sellega on siin kõik nõus.

Aitäh pika ja sisuka selgituse eest!

[OLAVI]

...

Ja kust kübarast riik need lahendused võtma peab, kui maksusüsteemi kaudu stabiilne tootmine ja varundamine on brüsseli ukaasidega on siinkandis sisuliselt põlu all ?
...

On ikka või? Riik saab täiesti julgelt osta võrgu stabiliseerimise teenust või baasenergia tootmise teenust. Mida iganes see viimane tähendab.

Sama nagu lennundusega. Riik saab teha hankeid ja osta mida iganes talle vaja on. Ükski Brüsseli ametnik ei köhi selle peale. Mis on keelatud, on riigi monopolide pidamine ja nende soosimine.

Huvitav oleks näha maakaardilt seda riiki millelt hetkel või lähimas tulevikus, saaks meie riik osta stabiliseerimisteenust?
Osta saab seda kaupa, mis on hetkel olemas.
Kui 1000km raadiuses antud vajalikku kaupa pole olemas, siis olenemata hinnast olematut kaupa reaalselt osta ei saa. Ka riik ei saa reaalselt osta olematut kaupa.
Elektrienergia on selline asi, mida saab toota ainult tarbimise olemasolul (ka energiasalvesti laadimine on elektritootja jaoks tarbija).
Elektritootja võib kuitahes kõrgele tootmisel pinge kruvida aga kui vool on "0" siis elektrienergia (W) on ikkagi Null.

[Kilo Tango]

...
On ikka või? Riik saab täiesti julgelt osta võrgu stabiliseerimise teenust või baasenergia tootmise teenust. Mida iganes see viimane tähendab.

Sama nagu lennundusega. Riik saab teha hankeid ja osta mida iganes talle vaja on. Ükski Brüsseli ametnik ei köhi selle peale. Mis on keelatud, on riigi monopolide pidamine ja nende soosimine.

Huvitav oleks näha maakaardilt seda riiki millelt hetkel või lähimas tulevikus, saaks meie riik osta stabiliseerimisteenust?
....

Elektrivõrgu planeerimine ei käi homse peale mõeldes. Ja mitte keegi ei ole rääkinud teistelt riikidelt ostmisest, vaid investoritele tingimuste loomisest.