EV energia ja julgeolek

[kraal]

Eelmine aasta oli uudis https://www.err.ee/1608285405/sorve-meretuulepargi-arendaja-soovib-senisest-marksa-suuremat-parki
Nende kodulehelt https://www.swe.ee/ leiame sellise info:
Eesmärgiks on rajada kuni 100 elektrituulikuga meretuulepark võimsusega kuni 1400 MW. Projekt sisaldab ka ülekandesüsteemi ehitamist kuni liitumiseni üldise elektrisüsteemiga.
Huvitav kuhu nad sellise võimsusega tahavad liituda.
Kui me vaatame võrgu kaarti https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart siis lähim koht kuhu nad liituda saaksid oleks ju Harku-Lihula-Singi kõrgepingeliin. Seal kaks liini samadel postidel 330kV ja 110kV. Saartele jõuavad kohale ainult 110kV Liinid.
330kV liini edastatav näivvõimsus on umbes 1320 MVA
110kV liini edastatav näivvõimsus on umbes 440 MVA
Kui põhivõrgu kaarti vaadata peavad nad kas 330KV liini ehitama läbi saarema ja muhumaa manrdile või siis merekaablitega tooma Sõrve tagant liinid otse mandrile ja rajama mandrile 330kV alajaama, et saaks ühenduda olemasolevale liinile. Päris suur investeering. Elektrienergi salvestamisest ei ole kuskil juttu.
Variant on ka, et osaliselt ühenduvad Läti võrku.

Lääne-Eesti elektrivõrguga liitub ka veel vastik tarbija Rail Balticu näol mis koormab võrku.
https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Elektriraudtee_ja_selle_mojud_elektrisusteemi_talitlusele_1.pdf

Elektrivõrgust tuleb teha päris palju investeeringuid, et ideelised tuulepargid (Saaremaa ja Hiiumaa) võrku lülitada.

Palju lihtsam oleks ju tegelikult olemasolevate elektrijaamade või suurte võrgusõlmede juurde ehitada tuumajaamad. Jääb ära suur võrkude ümberehitus.

[Walter2]

Huvitav kuhu nad sellise võimsusega tahavad liituda.

Vahest üldse Läti võrguga? Kuidas sääl Kuramaal jämedate traatidega lood on?

[Kapten Trumm]

Palju lihtsam oleks ju tegelikult olemasolevate elektrijaamade või suurte võrgusõlmede juurde ehitada tuumajaamad. Jääb ära suur võrkude ümberehitus.

Antud teemal pani ka mind üllatama idee ehitada tuumajaam Pakri piirkonda. See on ju "suure maaga" ühendatud ühe NSVL ajal rajatud kõrgepingeliiniga.
Sinna tuleb Kiisalt kaks 110 kV liini. Kas sellest piisab tuumajaama jaoks? Näiteks Ida-Virus on neid 330 kV liine niiet tapab.

Sellele Sõrve tuulepargile pole Saaremaal suurt midagi pakkuda. Kõige lähem koht on 300 kV Kilingi-Nõmmes.

[kraal]

Vahest üldse Läti võrguga? Kuidas sääl Kuramaal jämedate traatidega lood on?

Kuramaale oleks palju ligemale vedada. Oleneb muidugi mis olekus Läti põhivõrk on.

[Kriku]

Tähelepanuväärne kompromiss:

Euroopa Komisjon otsustas täna liigitada tuumaenergia ja maagaasi jätkusuutlike energiaallikate alla. Selle vastu sõdis Saksamaa, kes soovib tänavu oma viimased tuumajaamad sulgeda ning viitab, et ikka ja jälle on probleeme tuumajäätmetega.

Kui algses variandis pidid gaasielektrijaamad rohemärgisest ilma jääma, siis nüüd on ka nemad osa rohepöördest. Maagaas on iseenesest fossiilne ja taastumatu maavara.

https://investor.postimees.ee/7444641/i ... -rohelised

Diskussioonist:

Plaanile on liikmesriikidest kõige tugevamalt vastu seisnud Austria ja Luksemburg, kes on ähvardanud komisjoni kohtusse kaevata, kui see tuumaenergia jätkusuutlikuks liigitab. Samuti on vastu Taani, Hispaania ja Iirimaa, kelle arvates peaks komisjon Euroopas tõkestama kõiki investeeringuid fossiilsetesse kütustesse, sh fossiilgaasi, ja arendama rohkem hoopis taastuvenergiat, mis moodustab praegu kogu Euroopa energiavarustusest 16%.

Ka rahvusvaheline energiaagentuur on teatanud, et maailm peab lõpetama kõik investeeringud uutesse gaasi- ja naftaprojektidesse alates 2021. aastast, kui soovime jõuda kliimaneutraalsuseni sajandi keskpaigaks.

Keskkonnaühendustele teeb enim muret metaan (CH4), mis kasvuhoonegaasidest soodustab süsihappegaasi (CO2) kõrval enim globaalse keskmise temperatuuri tõusu. Nad rõhutavad, et fossiilgaas on lekete tõttu kliimale väga kahjulik: piisab gaasitaristust vaid 3,2% metaani lekkimisest, et selle heidete mõju oleks võrreldav kivisöe omaga.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/9 ... e-tulemuse

[kraal]

Me teame, et põlevkivi põletamisel ei ole enam perspektiivi. CO2 hind on ränk ja jaamade eluiga saab läbi. Uut põlevkivi elektrijaama ei hakka keegi enam ehitama. Auvere elektrijaam maksis ka oma 610 miljonit eurot. Selle teadmisega peame otsustama kas hakkame vajaminevat elektrit tootma taastuvatest allikatest, rajame juhitavaid tootmisi kas nt kaasi või tuumajaama näol või siis näeme tulevikku tuumajaamades ja hobikorras tulle ja päikese energias.

Huvitav kui palju võiks maksta kui rajada vajalikus mahus tuule ja päikese elektrijaamu ning elektrienergia salvesteid, investeeringud kogu Eesti elektrivõrku, uus ühendus Soome ja võimalik kahju loodusele ja inimesele, kulu maapinna kasutusest välja jäämisel (ei saa kasvata metsa ega harida põldu nt päikesepaneelide korral, tuulikutel ka maismaal piirangud) ning nt 20 aasta kõrgenenud võrgutasu kulu.

Teise äärmusena kui palju võiks maksta kui planeerime tuleviku tuumaelektrile.
Fermi energia arvates on 300MVe elektrivõimsusega ja 870MWth BWRX-300 moodulreatori hind hinnanguliselt esimese reatori puhul 1 miljard. järgmine oleks juba odavam.
Pahasti on muidugi see, et seda toodet veel sisuliselt ei ole olemas aga lootused on kõrgel. Pealegi arendajaid on mitmeid ja kui tekib suur turg siis hakkab ka hind langema.
Minu ideeliselt võiks olla Eestis, Lätis ja Leedus mitmeid. Nende tööd saaks koos koordineerida ja hoolduspause planeerida.
Nende tuumajaamade pluss on ka soojuse ära kasutamine mida tuulikute ja päikesepaneelidega ei teki. Saab kütta asulaid, rajada kasvuhooneid nagu luunjas. Auru saaks kasutada vesiniku tootmiseks ja muuks tööstuseks jne.

Huvitav mis tuleks sellise lahenduse hind. Kui elektrivõrkudes ei tuleks eriti investeeringuid teha võrreldes ebastabiilsete tootjatega, jääb ära vajadus elektrienergia salvestamiseks, tuumajaamad hõivavad märkatavalt vähem maapinda, võrgutasu ei tõuseks nii palju kui ebastabiilsete tootjate korral, võimalik kahju loodusele ja inimesele.
Tuleb ka arvestada, et annab võimaluse tulu teenimiseks ja ekspordiks muudes segmentides. Näiteks vesiniku tootmine, kokkuhoid gaasi kasutamisel küttes, jääks ära puidu põletamine sooju ja elektri saamiseks ja sellest puidust saaks nt toota kasvõi ligniini mis on tuleviku materjal. jne.

Ma julgen arvata, et perspektiivis +40 aastat oleksid tuumajaamad palju palju kasumlikud kogu ühiskonnale ja annaksid hea tõuke rohepöördeks ning vesiniku kasutamiseks nt transpordis. Tuumajaamast järgmine etapp oleks juba siis termotuumajaamad. Kahjuks kumbagi veel ei ole. Tuumajaama võimalik olemasolu Eestis tekib vast alles 10 aasta pärast ja termotuumajaama võimalikkus mitte ennem kui 40 aastat.

[wolfgang]

Eks võrke tuleb enivei rekkima hakata. Alla 50 aasta vanu liine väga ei kohta. Lisaks lisanduv surve elektriautode poolt kesk- ja madalpinge võrkudele. Kui nüüd rohehungveipingide käkerdamise tõttu majanduskasv seisma ei jää siis ka see suurendab tarbimist. Muutunud on ka tarbimiskohad. Niiet võrkude ümberehitamisest me ei pääse, kui ei taha 10 aasta pärast järjekordselt kukalt kratsida, et kuidas siis nii. Veids selgusetu ongi mida nende võrgutasudega seni on tehtud. Ja, kui võrke ümber ehitada siis võib olla otstarbekas ka koridore muuta. Niiet tuleb ikka Pakrile see tuumajaam .

[teeline35]

Head tuugenite propageerijad , äkki keegi võtab vaevaks mulle seletada - miks on "odav" taastuvenergia elektri arvel kallim kui "räpane" põlevkivielekter ?

Sellepärast,et roheenergia sildiga saab elektri eest rohkem raha küsida. Kriku poolt edastatud viimaste uudiste valguses tuumajaamade roheliseks tunnistamisel tuleks lõpetada igasugused toetuskeemid tuulegeneraatoritele ja päikeseparkidele ning keskenduda tuumajaama rajamisele. Kohene selle suunas liikumine vähendaks pikas perpektiivis kindlasti kulusid ja annaks lootust, et kui 10-15 aasta pärast vanad põlevkivijaamad amortiseerumise tõttu sulgeme, siis vast hakkavad tuumareaktorid valmima.
Kahjuks meie praegusel poliitikute komplotil selleks mõistust ei jätku!

[Dr.Sci]

https://majandus.postimees.ee/7444715/a ... aidlustada
Pilt ka "rohelisest" tuumaenergiast...

[kraal]

Pilt ka "rohelisest" tuumaenergiast...

Just just. Kaader Bondi filmist ilmestab tuumaenergiat igati täpselt.

[AMvA]

Allpool viidatud teksti autor on arst, ortopeed küll, aga meditsiinidoktor sellegi poolest.
https://saartehaal.postimees.ee/7443939/uleskiidetud-tuulepargid-teevad-meid-haigeks

Selle tohtri kirjutistesse võiks teatava reservatsiooniga suhtuda. Varem on ta ka sellise üllitisega hakkama saanud: https://objektiiv.ee/dr-anti-kukkela-aeg-on-lopetada-koroonapiirangud/ ning selline https://uueduudised.ee/arvamus/arst-ravi-ei-tohi-olla-hullem-kui-haigus/

[teeline35]

Lätist selline pirn;
https://www.err.ee/1608486887/lati-plaa ... ini-skp-st
Siia teemasse puutuvalt,

...Energiaturvalisuse tõstmiseks soovitab kaitseministeerium arendada tuumaenergiat ja ...

Lätis vähemalt kaitse debatis on jõutud energiajulgeolekust rääkides tuumaenergeetika aruteluni poliitikute tasemel. Meil selle koha pealt kõik parteid vait nagu kuldid rukkis.

Me teame, et põlevkivi põletamisel ei ole enam perspektiivi. CO2 hind on ränk ja jaamade eluiga saab läbi. Uut põlevkivi elektrijaama ei hakka keegi enam ehitama. Auvere elektrijaam maksis ka oma 610 miljonit eurot. Selle teadmisega peame otsustama kas hakkame vajaminevat elektrit tootma taastuvatest allikatest, rajame juhitavaid tootmisi kas nt kaasi või tuumajaama näol või siis näeme tulevikku tuumajaamades ja hobikorras tulle ja päikese energias.

Huvitav kui palju võiks maksta kui rajada vajalikus mahus tuule ja päikese elektrijaamu ning elektrienergia salvesteid, investeeringud kogu Eesti elektrivõrku, uus ühendus Soome ja võimalik kahju loodusele ja inimesele, kulu maapinna kasutusest välja jäämisel (ei saa kasvata metsa ega harida põldu nt päikesepaneelide korral, tuulikutel ka maismaal piirangud) ning nt 20 aasta kõrgenenud võrgutasu kulu.

Teise äärmusena kui palju võiks maksta kui planeerime tuleviku tuumaelektrile.
Fermi energia arvates on 300MVe elektrivõimsusega ja 870MWth BWRX-300 moodulreatori hind hinnanguliselt esimese reatori puhul 1 miljard. järgmine oleks juba odavam.
Pahasti on muidugi see, et seda toodet veel sisuliselt ei ole olemas aga lootused on kõrgel. Pealegi arendajaid on mitmeid ja kui tekib suur turg siis hakkab ka hind langema.
Minu ideeliselt võiks olla Eestis, Lätis ja Leedus mitmeid. Nende tööd saaks koos koordineerida ja hoolduspause planeerida.
Nende tuumajaamade pluss on ka soojuse ära kasutamine mida tuulikute ja päikesepaneelidega ei teki. Saab kütta asulaid, rajada kasvuhooneid nagu luunjas. Auru saaks kasutada vesiniku tootmiseks ja muuks tööstuseks jne.

Huvitav mis tuleks sellise lahenduse hind. Kui elektrivõrkudes ei tuleks eriti investeeringuid teha võrreldes ebastabiilsete tootjatega, jääb ära vajadus elektrienergia salvestamiseks, tuumajaamad hõivavad märkatavalt vähem maapinda, võrgutasu ei tõuseks nii palju kui ebastabiilsete tootjate korral, võimalik kahju loodusele ja inimesele.
Tuleb ka arvestada, et annab võimaluse tulu teenimiseks ja ekspordiks muudes segmentides. Näiteks vesiniku tootmine, kokkuhoid gaasi kasutamisel küttes, jääks ära puidu põletamine sooju ja elektri saamiseks ja sellest puidust saaks nt toota kasvõi ligniini mis on tuleviku materjal. jne.

Ma julgen arvata, et perspektiivis +40 aastat oleksid tuumajaamad palju palju kasumlikud kogu ühiskonnale ja annaksid hea tõuke rohepöördeks ning vesiniku kasutamiseks nt transpordis. Tuumajaamast järgmine etapp oleks juba siis termotuumajaamad. Kahjuks kumbagi veel ei ole. Tuumajaama võimalik olemasolu Eestis tekib vast alles 10 aasta pärast ja termotuumajaama võimalikkus mitte ennem kui 40 aastat.

Akf Kraali kirjapandu peaks olema meie poliitikute hulgas peamiseks aruteluteemaks, mitte vaidlus, kellele ja kui palju lühinägelikust energeetika poliitikast põhjustatud energia hinna hüppeid hüvitada. Lisaks veel mantra kuidas plaanitavad tuulegeneraatoripargid kõik energeetika probleemid lahendavad!

[parkija]

Ma ikka ei jaga ära seda tuuleelektri suurtes mastaapides tootmise headust - kui tuult on , siis toodab odavalt ja sõna otseses mõttes nussib tuumajaama , kui tuult pole , siis ei tooda ja ei vastuta elektrivoolu olemasolu eest ja riik peab siis mingi fakiir olema ja võrku stabiliseerima ja elektrivarustuse tagama ?
Tuuleelekter ja päikeseelekter hobi korras kas oma majapidamisse , kodutänavasse - nii palju kui süda lustib , või kui suure mastaabiga sadadesse või tuhandetesse MW/h küündivate võimsustega tuuleelektri tootjad , siis kindel garanteeritud kogus olgu olla olenemata tuulest ja fikseeritud hinnaga , toodangut ei tule , ostku või valgevenest , lepingud peavad olema Eleringi ja Elektrilevi poolt arukalt koostatud ehk lõpptarbijat kaitsvad .

[Gideonic]

ERR-s selline pauk läti poolt;
https://www.err.ee/1608486887/lati-plaa ... ini-skp-st

Mulle jäi silma veel see lõik:

äti on Euroopa Liidus väga jõuliselt nõudnud, et migratsioonipoliitika peaks vastama muutunud oludele. Energiaturvalisuse tõstmiseks soovitab kaitseministeerium arendada tuumaenergiat ja leiab, et Balti riikide kaitsejõud peaks olema paremini valmis ohu korral üksteist aitama.

Initsatiiv üle Balti-Riikide oleks selles osas väga hea

[teeline35]

Arvestades eelmist Balti riikide ühise tuumajaama ehitamise katset. Leedu tuleks välja jätta! Oleks võib-olla teostatavam.