EV energia ja julgeolek

[teeline35]

või kui suure mastaabiga sadadesse või tuhandetesse MW/h küündivate võimsustega tuuleelektri tootjad , siis kindel garanteeritud kogus olgu olla olenemata tuulest ja fikseeritud hinnaga , toodangut ei tule , ostku või valgevenest , lepingud peavad olema Eleringi ja Elektrilevi poolt arukalt koostatud ehk lõpptarbijat kaitsvad .

Sellisel juhul ei ehitaks keegi neid tuule- ja päikeseparke. Omal ajal Marek Strandbergi juhitud roheliste mõjul loodigi heldete toetuste süsteem innustamaks investoreid neid rajama. Eks sinna paketti kuulus ka energiavarustuskindluse mitte nõudmine. Tuule ja päikeseelektri odava omahinna taga ongi asjaolu, et elektrivõrgus elektri olemasolu iga ilmaga tagamise kulud on jäetud teiste kanda. Meie tingimustes Eleringi kaela, kes järjest suurenevate võrgutasudena neid kulusi meilt endilt (tarbijatelt) sisse kasseerib!

[Runkel]

Teise äärmusena kui palju võiks maksta kui planeerime tuleviku tuumaelektrile.
Fermi energia arvates on 300MVe elektrivõimsusega ja 870MWth BWRX-300 moodulreatori hind hinnanguliselt esimese reatori puhul 1 miljard. järgmine oleks juba odavam.
Pahasti on muidugi see, et seda toodet veel sisuliselt ei ole olemas aga lootused on kõrgel. Pealegi arendajaid on mitmeid ja kui tekib suur turg siis hakkab ka hind langema.

Ups, see, et seda toodet veel pole on tõesti nats kehvasti. Aga muidu pole mõttel viga midagi, kui see saab olema, siis millalgi tulevad tehnoloogia hinnad alla.

Huvitav mis tuleks sellise lahenduse hind. Kui elektrivõrkudes ei tuleks eriti investeeringuid teha võrreldes ebastabiilsete tootjatega, jääb ära vajadus elektrienergia salvestamiseks, tuumajaamad hõivavad märkatavalt vähem maapinda, võrgutasu ei tõuseks nii palju kui ebastabiilsete tootjate korral, võimalik kahju loodusele ja inimesele.

Palju sa kavatsed juhitavatelt, ent rikkis jaamadelt "stabiliseerimistasu" küsida? Auvere on pea poole ajast remondis või hoolduses.

[Runkel]

Tuuleelekter ja päikeseelekter hobi korras kas oma majapidamisse , kodutänavasse - nii palju kui süda lustib , või kui suure mastaabiga sadadesse või tuhandetesse MW/h küündivate võimsustega tuuleelektri tootjad , siis kindel garanteeritud kogus olgu olla olenemata tuulest ja fikseeritud hinnaga , toodangut ei tule , ostku või valgevenest , lepingud peavad olema Eleringi ja Elektrilevi poolt arukalt koostatud ehk lõpptarbijat kaitsvad .

Kiika Valgevene teemasse, mida arvatakse Luka režiimiga äri tegemisest.

[teeline35]

Palju sa kavatsed juhitavatelt, ent rikkis jaamadelt "stabiliseerimistasu" küsida? Auvere on pea poole ajast remondis või hoolduses.

Fui Runkel. Auvere ei seisa suurema osa ajast mitte rikete pärast vaid CO kvoodi tasu suuruse pärast. Kui päike paistab ja tuult on, siis CO tonni hind muudab põlevkivi jaamadest tuleva elektri niipalju kallimaks, et pole mõtet neid jaamu üldse töös hoida. Sisuliselt on põlevkivi jaamad meil elektridefitsiidi tingimustes tagavaraks. Probleemid tekivad siis kui pikalt seisnud seade tuleb uuesti tööle panna. Üldiselt soovitan viimased paarkümmend või isegi rohkem lehekülge siin teemas läbi lugeda. Kõiki sinu postitustes tõstatatud küsimusi on siin eelnevalt juba mitu korda nämmutatud.

[Gideonic]

Ups, see, et seda toodet veel pole on tõesti nats kehvasti. Aga muidu pole mõttel viga midagi, kui see saab olema, siis millalgi tulevad tehnoloogia hinnad alla.

Tõsi ta on, samas tegu on ühe kõige lihtsama moodulreaktori disainiga mis üldse hetkel valmimisel. Sisuliselt olemasolevate süsteemide vähendatud versioon kus 90% komponentidest on juba jaamades kasutusel:

The answers are easier for GE Hitachi’s BWRX-300 because 90 percent of the components are already in use in the industry. That includes the fuel, the material in the control rods (which are positioned to regulate the power of the nuclear reaction) and the parts that move the control rods. The reactor vessel is smaller, but made of proven materials.

Palju sa kavatsed juhitavatelt, ent rikkis jaamadelt "stabiliseerimistasu" küsida? Auvere on pea poole ajast remondis või hoolduses.

Seepärast ei tohigi olla üks jaam või üks reaktor. 4-6 300MW reaktorit (ideaalis vähemalt kahte tüüoi) üldiselt ei lähe korraga ootamatult rivist välja. Samas nõus et Auvere stiilis "pool aega audis" olevalt tootjalt võiks kompensatsiooni küsida küll.

[Runkel]

Palju sa kavatsed juhitavatelt, ent rikkis jaamadelt "stabiliseerimistasu" küsida? Auvere on pea poole ajast remondis või hoolduses.

Auvere ei seisa suurema osa ajast mitte rikete pärast vaid CO kvoodi tasu suuruse pärast.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95389337/uhke-auvere-elektrijaam-on-liibanud-aastaid-uhest-hadast-teise-hiljuti-tabas-jaama-tosine-avarii

[Runkel]

Palju sa kavatsed juhitavatelt, ent rikkis jaamadelt "stabiliseerimistasu" küsida? Auvere on pea poole ajast remondis või hoolduses.

Seepärast ei tohigi olla üks jaam või üks reaktor. 4-6 300MW reaktorit (ideaalis vähemalt kahte tüüoi) üldiselt ei lähe korraga ootamatult rivist välja. Samas nõus et Auvere stiilis "pool aega audis" olevalt tootjalt võiks kompensatsiooni küsida küll.

Lihtne ja loogiline selgitus. Mittejuhitaval on samuti "massiefekt", öelgu nende vastased pealegi, et kui tuul puhub, siis igal pool ja kui ei puhu, siis ei kuskil...

Väike pööre minu poolt. Põlevkivi kui Eesti rikkus. Siin võiks mõelda n-ö "kestliku kahanemise" strateegiale. Valdkonnas on olemas teadmised, teadusarendus jne. Vaatamata perspektiivile, tuleks rahastamist tugevalt jätkata, pigem suurendadagi (TTÜ, TA, kuigi ega teagi ausalt, mis tänapäev TA endast kujutab, ma mõtlen instituutide juhtimise mõttes). Tuumaga oleks reaalne edasi minna 3+ põlvkonna jaama(de)ga, sest see on teada tehnoloogia ja jaama saaks kõige kabedamalt üles, kuid min. aastakümme läheb ikkagi. Järelikult, vaatame oma vana kaevu, kas saame veel midagi ära teha: rohkem korstnatest filtritega saasta kinni püüda, jäätmeid taaskasutuse upitada (tee-ehitusmaterjal nt), moodsalt öeldakse vist ringmajandus. Ma hoian sellele seltskonnale igatahes pöialt, kes sellega tegelevad, aga neile tuleks stabiilne rahastuse tugi luua, olgugi, et energia võib minna kinni ja põlevkivikeemia kui perspektiivikam osa ei saa suurt kaalu.

[Troll]

Me teame, et põlevkivi põletamisel ei ole enam perspektiivi. CO2 hind on ränk ja jaamade eluiga saab läbi. Uut põlevkivi elektrijaama ei hakka keegi enam ehitama.

Vaieldav väide!
Professor Alar Konist: Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma tootmisvõimsusest
https://arvamus.postimees.ee/7430841/al ... voimsusest

"Ilmaaegu oleme oma kodumaise kütuse, põlevkivi, võimaliku lahendusvõimalusena kõrvale tõrjunud. Selle hind pole seotud maailmaturu kütusehindadega, samuti kaasneb põlevkiviga ringmajanduse kontekstis lisahüvesid, näiteks tuhk, mida saab kasutada tsemendi tootmiseks. Tsemenditootmise globaalsed CO2 heitmed on maailmas kolmandal kohal söe ja maagaasi kasutamisel tekkivate CO2 heitmete järel. Selline lähenemine aitab vähendada globaalseid CO2 heitmeid.

Kokkuvõtlikult saame põlevkivist nii energiat kui ka tsemendi sisendkomponenti. Järele jääv CO2 on võimalik süsiniku püüdmise tehnoloogiatega enne korstnast väljumist kinni püüda ja sellest näiteks metanooli toota või kui rakendust vajalikus mahus ei leidu, siis on võimalik seda CO2 ka ladustada. Nii on võimalik saavutada peaaegu null või isegi teatud tingimustel negatiivne CO2 emissioon. Tänaseks on selline lahendus nii tehnoloogiliselt teostatav kui ka majanduslikult mõistlikum võrreldes CO2 tasu maksmisega. Pika jutu lühike kokkuvõte: ei tasu arvata, et naabri aias on õunad magusamad ja porgandid pikemad. Hindame seda, mis meil endal olemas, ja kasutame seda kõige mõistlikumal viisil

Lühemas plaanis oleks selleks vaja valitsuse otsust, et Eesti Energia säilitaks ka 2023. aastast edasi Narva jaamades 1000 MW tootmisvõimsuse. Lisaks tuleb kiiremas korras teha tehnoloogia muutus ja vanad tolmpõletusplokid asendada uute kaasaegsete 4 x 300 MW keevkihttehnoloogial töötavate energiaplokkidega. Nende CO2 emissioon võiks jääda suurusjärku 0,8 tonni toodetud MWh elektrienergia kohta (tCO2/MWh) võrrelduna tänaste tolmpõletusplokkidega, kus see näitaja on 1,3 tCO2/MWh. Koos süsinikdioksiidi kinnipüüdmisega oleks CO2emissioon 0.15 t CO2/MWh ja kui rääkida tuha kasutusest või koos biomassiga põletamisest, siis räägime juba negatiivsetest heitmetest. Seda ei saavuta ei tuumaenergiajaamade ega ka gaasiturbiinidega."

Lugege ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuringuprojekti ClimMIT „Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate"
https://taltech.ee/climmit
Soovitan seal klikkida põhiaruande peale.

Seejuures oli arvestuse aluseks CO2 kvoodi hind 25 EUR/t, mis nüüdseks on tõusnud 80 peale ja jätkab tõusmist.

P.S. Minu kui diletandi arusaama järgi on uute põlevkivijaamade kiire rajamine ainuke reaalne lahendus Eesti energiajulgeoleku tagamiseks, milleks on olema kõik vajalik: kohalik tooraine, tehnoloogia, spetsialistid jne. Vaja on ainult komplekslahendust CO2 püüdmiseks ja edasiseks ärakasutamiseks. See ei tähenda muidugi, et mul oleks midagi uute tuuleparkide rajamise vastu. Laske aga käia, aga need ei taga vajalikku reguleeritavat võimsust. Tuumajaama rajamine võtab aga vähemalt paarkümmend aastat aega.

[Kriku]

P.S. Minu kui diletandi arusaama järgi on uute põlevkivijaamade kiire rajamine ainuke reaalne lahendus Eesti energiajulgeoleku tagamiseks

Mis võiks selle maksumus olla võrreldes tuumajaamaga, CO2 maksustamist esialgu arvestamata?

[Kapten Trumm]

Kas need Auvere remondid pole tingitud puidu põletamisest, puidu põletamise tuhk/tahm on natuke ebameeldivam asi kõrvaldada kui on põlevkivil. Antud katlad lihtsalt ei arvesta sellega. Mida rohelisem biomass, seda madalam on tuha sulamistemperatuur.

Näiteks heinapallide põletamise kateldes tuleb enamvähem iga tsükli järel jahutada see maha, võtta lahti ja kraapida puhtaks. Kui jätad paar korda vahele, ei saa seda sulanud ollust enam katla sisemuse (keraamika) küljest kätte.

[wolfgang]

Auvere 1W ~ 1 EUR, Olkiluoto 1W~6,25 EUR. Ehituskulud. Tuumajaama elektrihinnast moodustab ehitushind ca 85%, a SEJ moodustab enamuse elektrihinnast kütuse hind. Kas ka mingi 80%. Enam peast ei mäleta.

[wolfgang]

Auvere lähteülesanne oli lisaks põlevkivilie ka biomassi põletada. https://et.wikipedia.org/wiki/Auvere_elektrijaam Pigem ei saand GE mehed põlevkivi tehnoloogiat paika, kuna sellist kraami maailmas üldjuhul ei põletata - orgaanikavaene ja sellest suur tuhasus. Oletus muidugi.

[kraal]

Seepärast ei tohigi olla üks jaam või üks reaktor. 4-6 300MW reaktorit (ideaalis vähemalt kahte tüüoi) üldiselt ei lähe korraga ootamatult rivist välja. Samas nõus et Auvere stiilis "pool aega audis" olevalt tootjalt võiks kompensatsiooni küsida küll.

Tegelikult me peame vaatama suuremat pilti. Me oleme Läti ja Leeduga Nordpoolis ühes hinnatsoonis pluss veel ühendused soome, Rootsi ja Poola. Poola ehitatakse tugevat ühendust. Praegu see väga nõrguke seal.
Ehitaja on Auvere jaama eest maksnud trahvi ja päris korralikult. Auvere häda on olnud see, et ehitajal polnud kogemust sellise jaama ehitamisega. Õigemini mitte kellegi pole maailmas. Tänu sellele tekivad igasugused hädad mida ei osata ette näha ja hädad mis tekivad täna suurusele. Laboris või väikesel katseseadmel ei ole aga suurel jaamal tekib.
Sama seis ka sellel kõige uuemal õlitehasel. See sisuliselt prototüüp. Seal ka päris palju ümber tehtud ja uue jaama juures mida praegu ehitatakse on seda kõike arvestatud.
Kunagi kui Balti Elektrijaam valmis sai hakati ka kohe ümber tegema. Läks pikalt aega kuni stabiilselt tööle hakkas.

[kraal]

Väike pööre minu poolt. Põlevkivi kui Eesti rikkus. Siin võiks mõelda n-ö "kestliku kahanemise" strateegiale. Valdkonnas on olemas teadmised, teadusarendus jne. Vaatamata perspektiivile, tuleks rahastamist tugevalt jätkata, pigem suurendadagi (TTÜ, TA, kuigi ega teagi ausalt, mis tänapäev TA endast kujutab, ma mõtlen instituutide juhtimise mõttes). Tuumaga oleks reaalne edasi minna 3+ põlvkonna jaama(de)ga, sest see on teada tehnoloogia ja jaama saaks kõige kabedamalt üles, kuid min. aastakümme läheb ikkagi. Järelikult, vaatame oma vana kaevu, kas saame veel midagi ära teha: rohkem korstnatest filtritega saasta kinni püüda, jäätmeid taaskasutuse upitada (tee-ehitusmaterjal nt), moodsalt öeldakse vist ringmajandus. Ma hoian sellele seltskonnale igatahes pöialt, kes sellega tegelevad, aga neile tuleks stabiilne rahastuse tugi luua, olgugi, et energia võib minna kinni ja põlevkivikeemia kui perspektiivikam osa ei saa suurt kaalu.

Põlevkivi tuleb muidugi igati uurida ja seda ka tehakse. Õlitehasest plaan vanad rehvid läbi lasta kui just seda juba ei tehata. Praegu uuritakse ka agaralt, et saaks sealt ka vana kile ümber töödelda. Pikem plaan on, et õlitehases oleks põlevkivi katalüsaator ja kuni 60-70% oleks muud kraam.
3+ jaamase häda on see, et need liiga võimsad. Ei mahu meile ära.
Minu arvamus on, et lõpetada lihtsalt põlevkivi põletamine ja kasutada seda hoopis toorainena keemiatööstuses.

[kraal]

Auvere 1W ~ 1 EUR, Olkiluoto 1W~6,25 EUR. Ehituskulud. Tuumajaama elektrihinnast moodustab ehitushind ca 85%, a SEJ moodustab enamuse elektrihinnast kütuse hind. Kas ka mingi 80%. Enam peast ei mäleta.

Ajakirjandusest on läbi käinud, et Auvere jaam maksis 610 miljonit. Selle võimsus on 300MW. Tuleb siis 1W~2 EUR.