Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[kaugeltuuriv]

Huvitav pisiasi jah,et juba toidukaubad on turvakarpi pandud,ju siis on varastamine tänu hindade tõusule nii suureks läinud.Rahvas lihtsalt ei ole suuteline ostma.pealegi näiteks selle odavama võipaki juures ei ole ma kindel,kas see kä täielikult on tehtud koorest.Olen enamgi kindel,et palmiõli on juurde pandud.
Aga hakkasin hinda vaatama.Panin kursiks 79 ruublikut taala eest ja sain paki hinnaks 2,1 USD.
Kalkuleerisin siis selle ümber Norra kroonideks,võttes sellise kirvekursi 1 USD-10 Krooni(tegelikkuses on kurss vähem natuke).Mis teeb paki hinnaks 20 NOK.
Kiwi poes maksab Ekte Smør 29.90,karbi kaal on 250 grammi(sama kaal peaks sellel Vene võil olema).See teeb Norra või 1/3 võrra kallimaks,ca.1 Norra krooni ehk siis 0.99 USA sendi võrra.
OK,hakkasin vaatama siis elukallidust.
Võtan aluseks sellise summa nagu 30000.00 Norra krooni,mida peetakse selliseks töötasuks,mida makstakse näiteks haridus või madalama astme meditsiini töötajatela.Selline keskmine,mis võib kõikuda aga tuleb enam vähem puhtalt ka kätte.See teeks USD taalades 3000 rohelist siis kalkuleerides kursiga 1 USD-10 NOK.Tasuda selle palga eest või karbi eest 29.90 pole nagu suurem probleem.Vaatame Venemaad.Kui nüüd võtta minu poolt mainitud summast 1/3 maha saame USD-ides 2000 taala(võipakk on 1/3) odavam seal.Aga ei ole ju see Venemaa isegi kogukesmine palk selline.Vaid rikkamad piirkonnad on vahemikus 800-1200 taala,Googli andmetel 2021 aprillis oli Venemaa enda keskmine palk kuskil 50100 ruubliku kandis kuus,mis teeb summaks kuskil 650 taala.Seega on seal elukallidus võrreldes palga suhtega ikka oi oi.Norra alama astme meditsiinitöötaja saab osta palga eest 1003 võipakki,siis keskmise palga eest Venemaal saab venelane osta vaid 214 võipakki.
Olen ise sellist asja oma silmaga näinud,Stavangeris,kalaturul kuhu saabusid Venemaa turistid.Parkisid nad selle karavanibussi teisele poole teed ja nagu venelased ikka kukkusid kõva häälega omavahel seletama.seega pöörasid paraja tähelepanu endale,kõva hääl sisaldas ka igasugu joppe ja matte,kui nii õelda.
Värske tursafilee leti juures kukuti hinda kalkuleerima ja siis läks ostmiseks,hea oli kõrvalt kuulata,kuidas imestati,et tegelikkuses on kala hind võrreldes nende keskmisega ikka odavam ja tuleb osta navalom.Bussis olevat süvakülmiku taoline asjandus.Mind pani asi ikka kõvasti kukalt kratsima.
Seega võipaki analoogi kasutades on tegelik elukallidus võrreldes Norraga ca.2,5 korda suurem.

[Lemet]

Venemaal on keskmise palga numbrid suuresti oblastis kinni. Ja kui Leningradi oblastis oli see 2019 aastal ca 43 000 rubla, siis Pihkva oblastis kuskil 32 000 rubla. Euro ja rubla suhe peaks täna olema aga 1:86- 1:87 kandis. Mediaan ilmselt paöju madalam, minimaalne aga 12 000-13 000 kanti. Jutt, et sealpool piiri on toiduained huippu odavad, ei päde juba ammu- hinnad on samad mis meil või kõrgemad.

[maksipoiss]

Elukaaslane käis kuskil 10 aastat tagasi oma vanemate peretuttavatel külas Belgorodi kandis. Juba siis olid poes müüdavad toiduained meite hindadega võrreldes rõvedalt kallid , sestap üritas iga tegelane, kellel võimalik, kõik mis võimalik ise kasvatada.

[trs]

Tegemist on parimal juhul siiski 180g võipakiga. Küsimus on lisaks regioonidele ka väga suures majanduslikus ebavõrdsuses ühiskonnakihiti ehk miinimumpalk on 180 taala. Samas on võrreldes läänega kõigile ühiskonnakihtidele omane suurem loomingulisus. Mugav elu seda enamuse puhul pärsib, aga raskused ühendavad ja on motivaatoriks. Samas on kääbikud ammu aru saanud, et ühendab üldine ja ühelaadne viletsus. Ümberkaudsete oluliselt kõrgem(võibolla ainult näiliselt) heaolu demotiveerib. Rasked ajad ja viletsus on ka viljakas pinnas kapitalistide propagandale ja selle siseriiklikele levitajatele, kes rahuolematust üritavad külvata.

[Mudakoon]

Eestis on mõneeurone viinapudel "kaelusega" ja külapoes pelmeenid lukustatud kapis.....

[taara]

See on vist nii väiksemates poodides, kus puuduvad turvameed, sest tatikad ja bomšikud kipuvad viina varastama. Loll võrdlus, et meil on nii või naa.

[trs]

Mõne euri eest ei saa pudelit viina ja kaelused on suuremates toidupoodides ikka 10+ eurise hinnaga pudelitel. Kindlasti on aga meilgi siin must turg varastatud alkoholile(ja kõigele muule), sest kingitakse vahest mõni karbis pudel, kus alles võru küljes Raske uskuda, et koos selle võruga poest legaalselt välja jalutati. Alkohol on aga toidupoes (ilmselt ka sealpool) üks enimvarastatud tooteid, sest maht/kaal vs hind on optimaalne ja sellele on pärast turgu.

[richard]

Wikipedias on selline huvitav koht nagu List of "European countries by average wage". https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_E ... erage_wage

Netopalgad.

Korrigeeritud elamiskuludega (ostujõud)

[Jura]

Kui täna oleks venelaste jaoks SWIFT OFF, siis tegelik asjade seis on selline, et raha liigutamine Vene ja ülejäänud maailma pankade kontode vahel saaks praeguse seisuga olema ikka üsnagi tüütu, keeruline ja arvatavasti ka kallis. Kogu Vene pangandus oleks muust maailmast ära lõigatud. Sisuliselt on alates 2014 välja arendatud Vene pankade vaheline süsteem, mis ülejäänud maailma ei huvita. On olemas küll seos Hiina analoogse süsteemiga ja üks Hiina pank isegi kasutab venelaste süsteemi, aga see on ka kõik.

https://www.finanz.ru/novosti/aktsii/rossiyskiy-analog-swift-priznali-pustyshkoy-1031162831

[Mudakoon]

See on vist nii väiksemates poodides, kus puuduvad turvameed, sest tatikad ja bomšikud kipuvad viina varastama. Loll võrdlus, et meil on nii või naa.

Vähemalt argumenteeritud vastus....
Jah , ei vaidle , ise pole mitu kümmet aastat Venemaale saanud. Seepärast ei saa ma ka väita isiklikest kogemustest , kui sitt või hea on seal elada (küll aga Eestimaistes maapoodides käin). Võib olla tõesti on Venemaal kõikides kauplustes ka tikutopsid turvapakkides , sest Venemaa elanikkonnal võtab nälg silmanägemist ära

[taara]

Ise kinnitasid seda, mida ma ütlesin. Äkki oled näinud, et ka meil igasugust muud kraami (või, nutella jms.) sedasi turvatakse?

See, et väiksemates poodides pannakse võrud ümber viinale, on igati loogiline. Nagu juba öeldi, siis see on üks varastatuim kaubaartikkel.

[vanahalb]

Eestis on mõneeurone viinapudel "kaelusega" ja külapoes pelmeenid lukustatud kapis.....

Kuskohal need niisugused külapoed on et viina saab oma käega võtta Niisugused asjad on tavaliselt müüja selja taga letis.

Võipaki pildi koha pealt et euro on täna 87 rubla, võipakid on 180 g ja 82,5 % või - see mida Euroopas ka võiks mitte võilaadseks tooteks nimetatakse. Kõige äärmine, kollane pakk on Valgevene Batka toodang ja üldiselt seal igasugust kalarasva või nime all ei pakendata. Mõnest Venemaa tehasest tulnud kauba sees võib olla.
Seda muidugi ei tea millal need fotod tehtud on.

Mu Venemaal käimised lõppesid koos koroonaga nagu noaga lõigatult sest seal hakati mingeid imetõendeid tahtma ja ma ei kavatsegi neid teha. Las mäed tulevad ise Muhamedi juurde kui vaja on. Seepärast kõige uuemaid uudiseid poeleti äärest pole. Aga enne seda oli sama kui Eesti pärast taasiseseisvumist. Kõike oli kui raha on. Ainuke kord kui olid Itaalia juustu letid ja muu taoline tühjad oli peale Krimmi sõda Pulkovo lennujaama tax-free poes. Päris kähku hakati skeemitama ja läbi kolmandate riikide tooma et Putini enda kehtestatud sankntsioonidest kõrvale hiilida.

Teine küsimus on et kes osta jaksab. Peterburis ja Moskvas ostujõudu ikka on. Mitte küll kõigil ja nemad siis ostavad siissarnaselt 1990-2000 a Eestile jahu, sügavkülmutatud liha, katrulit jne ja teevad toidu valmis algusest peale ise. Ühtlasi pole sellistel asjadel eriti oluline "parim enne" märge. Täiesti võimalik et mõnele maaletoojale on on USA-s peale makstud kui ta biojäätmeteks tunnistatud kanakoivad riigist minema viis. Nüüd müüb Venemaal külapoes kopikate eest ja kasum on muljetavaldav. 1990-ndate alguse Eestis oli samamoodi kui keskmine kuupalk oli nii 30 EUR.
Niisuguseid poolfabrikaate nagu Eestis või Soomes et eelmarineeritud liha,"parim enne" peal ja viska ainult ahju ma tavapoodides ei näinudki ja meid ei pidavat keegi osta jõudma. Ja et üleüldiselt polevat tarviski - kui vene tüdruk ei oska süüa teha on ta invaliid

Kui ma sinna läksin siis telliti alati punast kala, juustu , koorevõid ka võib-olla. Liha nagu ei mäletaks... Kohvi võtsin eraldi enda jaoks kaasa sest venelased nimetavad kohviks mingit ilget lahustuvat sodi. Eestisse ma viisin ka muidugi võid, 2019 a võikriisi ajal sest Soomes oli see tollal odav nagu vesi. Vaheltkasu ei võtnud, sain ühest väiksemast pagaritöökojast servast natuke kõrbema läinud pirukaid. Soomlased pärast töö juures kohvilauas sõid ja kiitsid.

Venemaalt siiapoole tagasi tuua ei osanud suurt midagi. Kanalihamassist viinereid ja muud lääne mõistes odavat kraami ei tahtnud ja need läänes ka müüdavad asjad - kasvõi see pildil olev Nutella kreem olid pea sendipealt sama hinnaga. Niisuguseid asju arvutasin poes tihtipeale ja viskasin riiulisse tagasi. Viina ka mitte - venelastel on loll komme panna viina hulka sidrunhapet et see kangem tunduks. EL reeglite järgi ei pea viinapudelil olema märgitud koostist aga Venemaal peab ja ongi. Siis tasub alati pilk peale visata ja see algab nii et: joogivesi, toidupiiritus "Lux" ja sealt tuleb edasi juba igasugust keemiat. Vastupidi oli - viina paluti ka alati võimalusel Venemaale kaasa tuua. Ma võtsin tavaliselt eesti Moe vabriku viina ja nii head ei pidavat nendekandis olemagi.
Sügisepoole kannatas võib-olla arbuuse kaasa tuua. Astrahani arbuusid on europlönnidest palju paremad. Kommi võtsin ka alguses kuni ükskord avastasin et Maximas müüakse lahtisest pappkastist täpselt samasid ja enam-vähem sama hinnaga.

Venelaste ostujõudu kompenseerivad muidugi madalad energiahinnad. Autokütus oli poole odavam kui Eestis. Elektri kohta küsisin, sest elektripliitide asemel oli väga palju gaasipliite. Elekter olevat ilgelt kallis ja kui täpsustasin et kui kallis - siis otsiti tükk aega mingeid vanu tsekke ja leiti et nii 1 eurosent/KW. Gaas seevastu peaaegu muidu käes ja maksti abonenttasu - nii et mõõdikut ei olnudki. Oli mingine kindel kuumaks 3.12 ja kuluta palju tahad. See oli eratarbijal Leningradi oblastis.

[Fucs]

pealegi näiteks selle odavama võipaki juures ei ole ma kindel,kas see kä täielikult on tehtud koorest.Olen enamgi kindel,et palmiõli on juurde pandud. Aga hakkasin hinda vaatama.Panin kursiks 79 ruublikut taala eest ja sain paki hinnaks 2,1 USD.
Kalkuleerisin siis selle ümber Norra kroonideks,võttes sellise kirvekursi 1 USD-10 Krooni(tegelikkuses on kurss vähem natuke).Mis teeb paki hinnaks 20 NOK.
Kiwi poes maksab Ekte Smør 29.90,karbi kaal on 250 grammi(sama kaal peaks sellel Vene võil olema).

Tegemist on parimal juhul siiski 180g võipakiga.

Praegu pakutakse lahkesti 1 RBL eest 0.01153 EUR

Pildil olevad koorevõid:

169.90 RBL (1.96 € / 10.89 € kg)
Брест-Литовск Масло сладко-сливочное несоленое 82.5%, 180 г (Valgevene toode)
https://www.ozon.ru/product/brest-litov ... 145923184/

179.90 RBL (2.07 € / 11.50 € kg)
Масло Новая Деревня 82.5% сладко-сливочное 180 г (VF toode)
https://sbermarket.ru/products/1121545- ... -g-1121545

239.90 RBL (2.77 € / 15.39 € kg)
Масло Золото пущи Сливочное 82,5% 180 г (Valgevene toode)
https://skidka-ekb.ru/tovar/8493396_.html

VF TOP 10 paremad/kvaliteetsemad võid 2022
1. «Брест-Литовск» (10.89 € kg)
2. «Из Вологды» (10.54 € kg)
3. «Экомилк» (4.59 € kg) on ka 10.88 € kg
4. «Рузское масло» (17.06 € kg)
5. Valio (8.32 € kg)
6. Jalo Kerma (10.90 € kg)
7. «Простоквашино» (6.28 € kg)
8. «Коровка из Кореновки» (8.34 € kg)
9. «Радость вкуса» (8.33 € kg)
10. «Свитлогорье» (8.90 € kg)


VS meil nt, Rimi E-poes

Või Eesti Rimi 82% 6,95 € /kg
Või Eximo 82% 7,95 € /kg
Või Rimi Basic 82% 9,06 € /kg
Või Tere 82% 9,95 € /kg
Või Eesti Epiim 82% 9,96 € /kg
Või soolata Valio 9,98 € /kg
Või MO Saaremaa 82% 11,25 € /kg
Või laktoosivaba Tere 82% 12,45 € /kg
Taluvõi Eesti 82% 13,27 € /kg
Või Baltais Öko 82% 14,80 € /kg
Või President 82% 16,45 € /kg
https://www.rimi.ee/epood/ee/otsing?que ... 5%2C+200+g


*********

...Nutella 350g

342.90 RBL 350g/ 11.30 € /kg

Rimis:
8,83 € /kg

[Kriku]

Kadri Liik:

Mis on see, millest Eestis praegu teie hinnangul Euroopa julgeoleku küsimustes hästi aru ei saada?

Eestis ei ole lõpuni aru saadud, kui täielikult on kadunud see mõtteviis, mida Euroopas kohtas kuni 2012. aastani: eeldus, et Venemaa ikkagi demokratiseerub ja hakkab peatselt olema üks meie hulgast. Putini naasmine Kremlisse surmas ja Krimmi annekteerimine mattis selle ootuse.

Enne 2012. aastat oli Euroopa tõesti lõhestatud ka analüütiliselt: Venemaa poliitilist trajektoori mõisteti väga erinevalt. Mõned riigid leidsid, et Venemaa ikkagi demokratiseerub, kuigi jah, kõrvalepõigetega ja igasuguste veidrate juhtumistega tee peal. Ja siis olid teised, kes ütlesid, et kuulge, olge nüüd, vaadake – seal on ju autoritaarne režiim ennast konsolideerimas. Meie olime nende viimaste hulgas. Meil oli õigus. 2014. aastal said kõik viimaks aru, et meil oli õigus – ja siis me jäime rahulolevalt loorberitele puhkama.

Meile jätkuvalt tundub, et Venemaa-küsimuse «lahendamiseks» on lihtsalt vaja näidata, kuidas Venemaa ei vasta demokraatia standarditele. Tegelikult on see kõigile ammu selge – see debatt lõppes minu meelest ära juba 2011. aasta septembris, kui Putin teatas, et tuleb Kremlisse tagasi. Sellest hetkest peale ei uskunud mitte keegi enam mingisugust Venemaa demokratiseerimist, vähemalt mitte Ida-Euroopa trajektoori mööda; ning küsimus on nüüd selles, mida teha selle Venemaaga, mis meil on – aga sellesse debatti Baltimaad sisuliselt ei panusta.

Mulle tundub, et Eestis sageli ei mõisteta, et näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekud dialoogiks Venemaaga, kui need aeg-ajalt tulevad, võrsuvad alati juba sellelt uuelt, Krimmi-järgselt pinnaselt. Eestis tõlgendatakse neid tagasiminekuna, kõige andeksandmisena, naasmisena vanadesse aegadesse, kus Venemaa oli sõber.

Meie eeldame, et dialoog tähendab, et Venemaaga räägitakse kui sõbraga, aga ta ju ei ole sõber. Sestap meid see ärritab, sestap me nõuame, et Venemaa peab täitma tingimused dialoogiks. Aga teised ei näe seda nii. Venemaaga räägitakse kui problemaatilise naabriga.

Keegi ei lähe kusagile tagasi, kõik lähevad tegelikult – või vähemalt püüavad minna – edasi ning luua mingit suhtlemismudelit Venemaaga, mis ei ole demokraatia ega sõber. See ühtlasi tähendab, et Venemaale ei pakuta enam selliseid koostööformaate, mis olid talle kättesaadavad varem: kõik strateegilised partnerlused ja nende taga olnud ootused on kadunud.

Elame uues reaalsuses, aga Eesti kipub võitlema vana võitlust.

https://arvamus.postimees.ee/7436771/ka ... a-voitlust

[nimetu]

Minu arust on Eestis alati mõista antud, et olukorda ei lahenda dialoog, vaid jõulised sammud Venemaa mõju ja ambitsioonide vähendamiseks. See tähendab, sanktsioonid neile vene juhtkonnas, kellele see päriselt valu teeb ning tugevamad meetmed Euroopa rahu rikkumise eest. Praegu lastakse oma linnades mõrvasid korraldada, oma infrastruktuuri vastu rünnakuid teha ning samal ajal kokku röövitud raha puhtaks pesta. Probleem pole selles, et Eesti (ja teised Balti riigid) võitlevad mingit vana võitlust, vaid selles, et siiani ei mõisteta Euroopas tõeliselt valusate meetmete vajalikkust. Põhja-Koread tegelikult ei koti dialoog, miks peaks see siis Venemaad kottima?