Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud; [koostaja Tiit Einberg; eessõna: Peeter Ivask]
[Tartu]: Elmatar : Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, c2006
149 lk.: ill.
*
Sisukord
Saateks 7
Koostajalt 9
Sissejuhatuseks 11
I Ettevalmistused allveelaevade tellimiseks 13
II Kavatsused allveelaevade mehitamiseks 32
III Allveelaevade ohvitserkonna kujunemine 39
IV Allveelaevade meeskondade formeerimine 46
V Allveelaevade ehitamine, vettelaskmine ja üleandmine Eesti Vabariigile 59
VI Kodutee ja saabumine Tallinna 92
VII Rahuaastad kodustel vetel 101
IX Sõda Euroopas ja okupatsiooni algus Eestis 124
X «Kalev» ja «Lembit» teiste allveelaevade seas 137
XI Mis sai allveelaevadest edasi? 144
Kasutatud allikad ja kirjandus 148
****
Koostajalt
KÄESOLEVA RAAMATU AUTOR RAGNAR KOKK alustas ainese kogumist ja talletamist Eesti allveelaevadest 1993. a. Paraku ei näinud ta selle uuurimistöö ilmumist raamatuna. Ometi on tehtud töö väärikaks panuseks Eesti Mereväe ajaloo jäädvustamisel. Eriti tuleb alla kriipsutada autori isiklikku suhestumist teemaga, mis avas talle nii mõnegi ukse, mis vaid arhiivimaterjalidega töötades võinuks suletuks jääda. Hindamatu on eriti see panus, mida R. Kokk suutis anda, suheldes endiste allveelaevnike perede ja järeltulijatega, koondades neid ning ühisel jõul jäädvustades ajaloo jaoks fakte, sündmusi, detaile ja hinnanguidki, mille olulisus saab meile arusaadavaks võibolla hiljem.
Ragnar Kokk sündis 8. juulil 1933 Tallinnas mereväeohvitser Richard Kokka perekonnas. Ragnari lapsepõlveaastail oli isa komandeeritud meie allveelaevade ehituse juurde Inglismaal, teenis allveelaeva «Lembit» komandöri abina ja 1940. aasta algusest laeva komandörina. Koolihariduse omandas Ragnar Nõmmel Hiiu Algkoolis ja Nõmme Gümnaasiumis, tollases Tallinna 10. Keskkoolis. 1952-1957 õppis Ragnar Kokk Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorralduse erialal insener-maakorraldajaks. Valitud erialal töötas Ragnar Kokk pensionile jäämiseni 1997. aastal. 1964. aastast juhtis ta RPI «Eesti Põllumajandusprojekt» mullastiku uurimise osakonda. Tema ja koostöös kollegidega kirjutatud teaduslikke artikleid on ilmunud erialastes väljaannetes ligi poolsada.
Harrastusajaloolasena hakkas Ragnar tegutsema 1990. aastate algul. Keskendus eelkõige Eesti allveelaevade ja nende meeskondadega seonduvale, samuti isa õpingu- ja teenistuskaaslastest mereväeohvitseride saatuste uurimisele. Tema erilise tähelepanu osaliseks jäi aga allveelaeva «Lembit» ajalugu ning käekäik, millest ta, lisaks oma kirjatöödele, kõneles ka nii raadios kui televisioonis. Oma mereajalooliste uuringute kohta pidas R. Kokk aastatel 1994-2005 päevikuid. Ühes neist kirjutas ta kokkuvõtte «Minu kirjatükid, mis keerlevad mereväe ja mereväelaste ümber» - kokku on ta neid loetlenud 20. Ragnar Kokk oli aktiivselt tegev Eesti Mereväelaste Kogus ja andis suure panuse Mereväe ajaloo jäädvustamisele Meremuuseumis. Olles ka ise olnud enam kui kümme aastat seotud «Lembitu» ajaloo talletamise ja laeva säilitamise küsimustega, täitnud ajuti lühiajaliselt ka komandöri kohuseid, arvan, et Ragnar Kokka pühendumine ning abi Meremuuseumile just selles töös on olnud hindamatu väärtusega. Eriti just «Lembitu» restaureerimise juures on R. Kokka talletatu olnud möödapääsmatu.
Ragnar Kokk suri 28. mail 2005. aastal.
Käesoleva raamatu materjal on kogutud enam kui kümneaastase töö tulemusel. Paraku jäi autoril käsikiri lõpetamata, mistõttu lugejani jõudev raamat võib mõnevõrra erineda autori nägemusest. Arvan siiski, et Ragnar Kokk oleks seda käes hoides õnnelik - meie allveelaevade ja allveelaevnike lugu on jõudnud kaante vahele. Ärgu see heidutagu tulevasi uuriaid, sest ka antud teema puhul on hulgaliselt uurimata tahke, ning «Lembitugi» sõja- ja pärastsõjajärgne lugu on lahti kirjutamata. Igatahes on väärikas algus tehtud.
Siinkohal tahaks tänada kõiki, kes on kaasa aidanud raamatu ilmumisele. Suurimad tänud kuuluvad kindlasti Ragnar Kokka perekonnale: abikaasa Helgi Kokk, vend Ivar Kokk ja vennatütar Katrin Kokk, kellest viimane on paljuski olnud selle mootoriks. Eraldi tahaks tänada allveelaeva «Lembit» kauaaegset komandöri Vladimir Kopelmanni, samuti pr. Reet Naberit Eesti Mereväest, kapten Peedu Sammalsood Veeteede ametist, Roman Matkiewiczit Meremuuseumist. Tänusõnad loomulikult ka Eesti Mereväele, kellele ei ole «Lembit» vaid maailma vanimaks siiani vees olev allveelaevaks, vaid kandes siiani Mereväe lippu, järjepidevuse kandjaks tänase ja okupatsioonieelse mereväe vahel. 1936. aasta 7. juulil lasti vette allveelaevad «Lembit» ja «Kalev». 2006. aasta 7. juulil on allveelaev «Lembit» veel «teenistuses».
TIIT EINBERG
Lipnik
KL Meredivisjoni pealiku asetäitja
Eesti Meremuuseumi Lennusadama kuraator
***
Raamat müüki ei lähe. Kui nüüd küsida, kuidas saab, siis minu tee oli: tel 742 7976 KVÜÕA Väljaõppevahendite keskus, füüsilisel kujul praegu end. Taru hotellis Tartus, major Meelis Säre.