Propelleriga väikelennukid tänapäeva lahingutandril

[Kapten Trumm]

Olen sellest vist kuksil kirjutanud - Vietnamis lennanud F-4 piloodi räägitu, kus madallennul vilksas selline aparaat vastu, uks oli lahti, ukse peale oli monteeritud DshK kuulipilduja ja selle taga olnud kili silmad olnud avanevast vaatepildist sama suured kui An-2 illuminaatorid. Kuna kohtumine oli ootamatu, siis kumbki pool ei teinud muud kui teise poole jõllitamine

[Laiakas]

Raketikesi törtsutavate AN´ste pilt on Väga Lahe Selline mulje on, et panevad düüsidest omaenese moosiriiuli põlema

[Kapten Trumm]

Demokraatia ekspordiks oli mõni aeg tagasi USAF-is eksperimentaalne turbopropelleriga Tuccanode eskadrill, mis suutis ka juhitavaid pomme kanda.
Nende algne otstarve oli ANA-le kinkimine, ei tea kas kingiti kah?



Nende lennutund peaks küll ju imeodav olema?

[marek.strandberg]

Väiksemad aga hea varustusega (avioonika, senosrid ja relvad) propellerlennukid on mitmel pool kasutuses. Super Tucano ka patrullis Afganistanis vist. Näited neist siin:
https://en.wikipedia.org/wiki/Embraer_E ... per_Tucano
ja teine AT 208
https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Tractor_AT-802
Kas sellistes võiks Ukraina sõjas olla abi: kiiremad kui droonid, odavamad kui reaktiivlennukid, odavam lennata ilmselt ka.
Lennukitega õhulahingut ei peaks aga kopteritea ehk küll.
Huvitav, milline on selliste kasutuskogemus? Mõtlen tegelikes lahingutes.

[nimetu]

Päris konfliktis võrdse või tugevama vastasega ja kompetentse õhutõrjega on taoliste masinate eluiga lühike. Ameeriklaste kogemus A-10-tega (tiba paremal tasemel ründelennukid) Iraagi sõjast oli üsna kehv. Samuti tundub Ukraina sõja näitel, et Su-25 taolised ründelennukeid tuuakse suurema sagedusega alla kui hävitajaid. Terrorismitõrjeoperatsioonides, kus pole karta õhutõrjet, on sellised kerged ja lihtsad lennukid rahuldava otstarbekusega, kuid igal pool muljal paistab nende arhailisus tugevalt välja. Lisaks on sellistel masinatel pilootide väljaõpetamine ja tasemel hoidmine tõenäoliselt keerukam ja ressursimahukam kui droonidel. Sisuliselt ongi droonid taolised masinad sõjatandrilt välja söönud. Kopteritel on pisikeseks eeliseks võimekus madalatel kõrgustel tegutseda - taolised lennukid nii ei saaks teha. Karabahhi konfliktis kasutati ümberehitatud An-2 lennukeid (nagu meie metsavahid) õhutõrjesüsteemide välja peilimiseks ja hävitamiseks. Lennukid olid kaugjuhitavad ja täidetud lõhkeainetega. Kui alla ei võetud, siis lennati mingile sihtmärgile sisse.

[Roamless]

Lisaks on sellistel masinatel pilootide väljaõpetamine ja tasemel hoidmine tõenäoliselt keerukam ja ressursimahukam kui droonidel.

Jätsid välja kõige olulisema, kui droon alla lastakse, siis veeretatakse piloodile angaarist välja uus droon, kui selline lennuk alla lastakse, tuleb välja koolitada tõenäoliselt uus piloot ehk droonide piloodid ei hukku ja kogenud tegelased saavad rahulikult jätkata tegutsemist.

[Poti soldat]

Propellerlennukil puuduvad drooni peamised eelised, milledeks on piloodi puudumine ja väiksus mis raskendab avastamist. Samuti pole need geriljade vastaseks võitluseks disainitud lennukid nii vastupidavad õhutõrjele nagu A-10 või Su-25 tüüpi ründelennukid.

[Pirr]

Päris konfliktis võrdse või tugevama vastasega ja kompetentse õhutõrjega on taoliste masinate eluiga lühike. Ameeriklaste kogemus A-10-tega (tiba paremal tasemel ründelennukid) Iraagi sõjast oli üsna kehv. Samuti tundub Ukraina sõja näitel, et Su-25 taolised ründelennukeid tuuakse suurema sagedusega alla kui hävitajaid. Terrorismitõrjeoperatsioonides, kus pole karta õhutõrjet, on sellised kerged ja lihtsad lennukid rahuldava otstarbekusega, kuid igal pool muljal paistab nende arhailisus tugevalt välja. Lisaks on sellistel masinatel pilootide väljaõpetamine ja tasemel hoidmine tõenäoliselt keerukam ja ressursimahukam kui droonidel. Sisuliselt ongi droonid taolised masinad sõjatandrilt välja söönud. Kopteritel on pisikeseks eeliseks võimekus madalatel kõrgustel tegutseda - taolised lennukid nii ei saaks teha.

Oma aeglase lennukiiruse tõttu on kopterit veelgi lihtsam all lasta kui sellist väiksemat kerget ründelennukit. Sellele saab ju külge riputada ka lähimaa ÕT rakette, millega saab alla lasta vaenlase koptereid kui ka droone. Droonid on ka mõeldud põhiliselt ainult maismaasihtmärkide vastu.
Kerge nn. ründelennukina saaks põhimõtteliselt kasutada ka L-159 vmt, mille ekspluatatsioonikulud on ka kordades odavamad kui F-16`l vmt. Seda eeldusel, et vaenlase hävituslennukeid liigselt õhus ei tiirle.

[nimetu]

Oma aeglase lennukiiruse tõttu on kopterit veelgi lihtsam all lasta kui sellist väiksemat kerget ründelennukit.

Kopter saab sisuliselt latvade kohal lennata ja varjuda. Lennukitega on see palju keerulisem, eriti kui on soov neid ründes kasutada. Loomulikult on ka helikopterid sellises keskkonnas äärmiselt kerged sihtmärgid, millest annavad tunnistust vene kaotuste arvud. Asi on lihtne - kui sul puudub täielik kontroll õhu üle, siis ei maksa selliste masinatega lahingusse ronida. Mingid ekspluatatsioonikulud jms on täiesti teisejärgulised siinkohal, sest nende praktiline väärtus lahinguväljal on äärmiselt väike. Ega lääneriigid ilmaasjata investeeri tohutuid summasid uuema põlvkonna hävitate arendamisse. Need on ainukesed lennuvahendid, millel on veel mingit lootust võrdväärse vastase puhul midagi ära teha. Ülejäänud vahendid saavad toimetada alles siis, kui õhk on puhtaks tehtud.

[asjaajaja]

Ega see teine väide ka kõige kaljukindlam pole, meenutagem, et umbes nädal tagasi ei suutnud vattide õhutõrje maha võtta umbes mobiilimasti kõrgusel lendavat An-2-te.

[Peeter]

Ega see teine väide ka kõige kaljukindlam pole, meenutagem, et umbes nädal tagasi ei suutnud vattide õhutõrje maha võtta umbes mobiilimasti kõrgusel lendavat An-2-te.

Mingit ühte kuulipritsi (nt zsu-23) nüüd kohe ZRK-laadse ÕT-ga kõrvutada pole kah mõtet.

[olavsu1]

Ega see teine väide ka kõige kaljukindlam pole, meenutagem, et umbes nädal tagasi ei suutnud vattide õhutõrje maha võtta umbes mobiilimasti kõrgusel lendavat An-2-te.

Mingit ühte kuulipritsi (nt zsu-23) nüüd kohe ZRK-laadse ÕT-ga kõrvutada pole kah mõtet.

samas on An-2 sarnaseid biplaane jahipüssiga alla võetud. üks pauk luigehaavlitega - vali robin ja lennukist vaid sõrestik järel, see enam õhus püsida ei tahtnud. selline loba liikus külavahel... ilmselt üks salakütt oli metsavahi pihta põrutanud...

[Kilo Tango]

...

samas on An-2 sarnaseid biplaane jahipüssiga alla võetud. üks pauk luigehaavlitega - vali robin ja lennukist vaid sõrestik järel, see enam õhus püsida ei tahtnud. selline loba liikus külavahel... ilmselt üks salakütt oli metsavahi pihta põrutanud...

No kui sa vähegi mõtled, siis see on absoluutne jama. Need luigehaavlid lähevad perkaalist kenasti läbi, servad jäävad natuke narmendama ja midagi muud ei juhtu. Piloodid ei pruugi seda märgatagi enne, kui maa peal.

[mart2]

... samas on An-2 sarnaseid biplaane jahipüssiga alla võetud. üks pauk luigehaavlitega - vali robin ja lennukist vaid sõrestik järel, see enam õhus püsida ei tahtnud. selline loba liikus külavahel... ilmselt üks salakütt oli metsavahi pihta põrutanud...

Kes võttis ja millal? Mis asjad on luigehaavlid?
Üldjuhul on haavlid suuruse järgi nummerdatud ning haavlite lennukaugus on suurematel alla 500m. Seda ideaaljuhul ning selleks hetkeks on purustav jõud minimaalne. Edasi on juba kartetš kuid ega ka nendega tabamine lihtne pole ning laengusse mahub näpuotsaga.
Mäletan vanast ajast, kui ise sai hanejahil käidud, et lasin tagant suunast ja mitte kaugemalt kui 30-40 meetrit. Küljelt vöi eest lastes oli kuulda haavli robinat vastu sulgi ning lind pani edasi...
Tulevad sageli õrnemadki lennukid suurte aukudega lennuväljale tagasi, kuid nendega võrreldes on "moosiriiul" suht lollikindel.
Lisan lingi An-2 sõrestikust ja huvitav kuidas sa seda peotäie haavlitega purustad?
https://en.defence-ua.com/media/content ... 4a7a04.jpg

[maksipoiss]

See salakütt võis ju selle an-i pardal olla tulistamise ajal