Vene-Ukraina sõda I osa

[goga66]

Hersoni kandis siis mingid arengud. UKR liigub peale

“Kherson is being prepared for surrender [by orcs]. Not a lot of people know about this, and this doesn’t mean it will happen tomorrow. But in Mykolaiv region there is no more enemy. All battles are now in Kherson region”

https://twitter.com/juliaskripkaser/sta ... A5C_MZ0iuw

https://twitter.com/SergijOleksandr/sta ... yWDy3Hr_wg

[mart2]

SEPKA.
On teatatud, et ukrainlased on mitu TOS-1A-d ja laadimismasinaid saanud.
Väidetavalt anti esimest korda ka orkidele nende enda "ravimit" tunda!
https://twitter.com/nexta_tv/status/151 ... wsrc%5Etfw

[an2]

https://www.youtube.com/watch?v=8FrYM7CxYsU
Üks pikem värske video stugna kasutamisest. Päris pardilaskmine see kolonni varitsus ka pole. Esimene lask läheb käest ära teisega tabatake midagi.

Esimene metsa, sest keegi puutus statiivi aga teine ja kolmas tabasid kahte Buratiinot. Teine Päikesepõletaja läks mõnusalt põlema. Esimese kohta oli pilt, kus see oli maha jäetud.

[AndrusP]

Bushmastereid näitas tegevuses mingi asula (oli vist Irpen) puhastamisel juba paar päeva tagasi.

Ukrainlaste omatoodang KrAZ-Shrek ja KrAZ-Fiona

https://www.wikiwand.com/uk/KrAZ_Shrek_One
https://spetstechnoexport.com/product/kraz-fiona

Omadusi pildilt ei hinda, aga visuaalselt näevad ülbed välja.

[eestlane356]

https://www.rferl.org/a/russia-ukraine- ... 87269.html

Artikkel Gleb Pavlovskiga, kunagise putleri/kremlini nõunikuga.

[morsevend]

Kunagi nägin tuubis päris head pooletunnist saadet mingilt venelaste propakanalilt, äkki Zvezda või midagi, mille sisuks oli ešeloni koostamine ja laadimine lähte- ning mahalaadimine sihtpunktis 3000 km kaugemal. Ei osanud seda enam leida, seal olid lisaks prussinaelutamisele kaadrid traadipingutamisest.[/quote]

Olen ise mitukümmend aastat tagasi autot rongi platvormile traadiga ja kangiga kinnittanud.

[MM]

Kas jälle Kinzhal lendas kuhugi?
Igatahes umbes 1,5 tundi tagasid kuulsid Venemaal sama piirkonna elanikud sarnaseid pauke mida nad kuulsid 18. märtsi varahommikul.
Siis ametlik teade oli, et midagi ei olnud ja midagi pole juhtunud. Interneti gruppides arutati, et tegu oli paukudega mis tekivad kui lennukid ületavad helikiirust. Samal päeval tuli ka teade, et Venemaa kasutas Kinzhali.
Inimesed arvasid, et sellel oli mingi seos nende paukudega.
Praegune ametlik teade on ka, et midagi pole juhtunud.

[Chupacabra]

Sihuke uudis oli kohe sõja alguses
https://www.armyrecognition.com/defense ... raine.html

[Peeter]

https://twitter.com/UAWeapons/status/1511385807046782977?s=20&t=9wQxZUD_uouk0EbdPA7ldw
Ukrainlaste OSA-10 tegevuses

Tegemist on 9K33M3, zrk Ossaa-AKM, lääne kood SA-8. M seal lõpus tähendab suutlikust tegeleda madalalt lendavate objektidega. Kasvõi ainult korraks 15 kildi raadiuses 15 meetri peale tõusnud helikopteritega näiteks. Antud videos on näha kuidas monitoriga kontrollitakse tabamist. Nähtavus (optika zoom) lubatud sellel kuni 15 km selge ilmaga. Niimoodi on võimalik ilma radareid sisse lülitamata sihitaja info abil saada märk "televiisori ekraanile" ja siis loetud sekunditega lülitada end sisse, fikseerida märk ja saata välja rakett. Peale seda "võssookoje" välja ja kohe minema sellest kohast. Märksõnaks mobiilsus.
Ise olen niimoodi käsitsijälgimisega "biitinud" Simferoopol-Moskva liinilennukit.

[Ukraina]

Väike tähelepanek veel. U piirile oli v koondanud üldse kokku 1100 tanki 670 juba lännu seega üle poolte mis peaks kõvasti pärsima kogu rünnde võimet.

[isakene]

Kui moded leiavad, et olen ajakirjanduse avaldamise reegleid rikkunud, siis kustutage ära. Aga huvitav lugu ikkagi, eriti see megakolonni saatus.
Eesti Ekspressi sõjapäevik https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9634 ... -enne-soda


SÕJAPÄEVIKU LISALUGU | Miks Vene armee Kiievi lahingu häbiväärselt kaotas?

Vene väed on Kiievi ümbrusest ja Põhja-Ukrainast põgenenud. Põhjuseks oli selge kaotus lahingus Kiievi pärast. Miks see nii läks? Kas Ukraina ülekaal oli nii ilmne?

Nüüdseks on pilt selgem ja tagantjärele on võimalik eristada olulist infot igapäevasest sõjamürast.

Jätame kõrvale, et Vene plaan Ukraina vallutamiseks oli vilets - liiga palju liiga laial rindel võeti ette liiga väikese ja otsekontaktiks ette valmistamata väega ehk loodeti Ukraina kohest alistumist. Keskendume just Kiievi vallutamisele ja põhjustele, miks see nurjus.

Selgeks on saanud, et Putini plaan A oli Kiiev ära võtta mõne tunniga ööl vastu 24. veebruari. Selleks pidi Hostomeli ehk Antonovi lennuväljal maanduma 1000-meheline dessantüksus (helikopteritega) ja selle kiirelt vallutama.

Seejärel pidid seal maanduma IL-76 transpordilennukid (mõnedel andmetel 10) koos soomustehnika ja 7000 võitlejaga. Need 8000 eliitüksuslast pidid samal ööl üle võtma 25 km kaugusel oleva Kiievi valitsuskvartali, kukutama seadusliku võimu, võtma kontrolli alla meedia.

Antonovi lennuväljal kohtasid nad aga ukrainlaste väga visa vastupanu, mille selgituseks on toodud, et lääneriikide luure andis ukrainlastele detailse eelhoiatuse - rünnak tuleb just sealt.

Mitmed dessantvägede helikopterid lasti alla, visa võitlusega tehti võimatuks kõigi IL-76 lennukite maandumine, need katkestasid oma lähenemise lennujaamale viimasel hetkel ning pöördusid Valgevenesse Gomelisse. Ukrainlaste väitel lasti 2 hiidtranspordilennukit koos meestega ka alla. Sellele ei ole seni siiski kinnitust.

Võitlus lennujaama pärast käis mitu päeva, see käis käest kätte. Väga ettenägelik oli Ukraina otsus esimesel võimalusel hävitada ise oma lennurada. Nii ei saanud seda dessandiks enam ka edaspidi kasutada. Plaan A oli läbi kukkunud.

Jäi üle Putini plaan B. See oli riskivabam. Ning julmem. Selle eeskujuks oli Groznõi vallutamine teises Tšetšeenia sõjas. Põhjast (Valgevenest) ja kirdest peale tungivad väed pidid Kiievi sisse piirama 3 päevaga. Seejärel oleks linn piiramise ja pommitamise ja pealetungidega vallutatud.

Kõik läkski esimesel päeval plaani järgi.

See oli hetk, kui Lääne luure ennustas Kiievi kohest langemist ja president Volodõmõr Zelenskõile pakuti evakueerimist. Zelenskõi vastas mäletatavasti: “Ma vajan laskemoona, mitte küüti.”

Plaani õnnestumiseks oli hädavajalik, et 7000 soomusmasinat, mis jõudsid ühe tankimisega piirilt Kiievi alla, saaks uuesti tangitud ja ligi 70 000 sõdurit varustatud. Nad jäidki kokkulepitud kohta tankimist ootama. See pidi kohe juhtuma. Pidi. Algul lükati seda edasi tunni võrra. Siis veel mõne tunni. Siis lasti sõdurid puhkama, et hoopis järgmisel päeval tankida.

Kütuse- ja varustuseautod olid kogu selle aja ühe tunni autosõidu kaugusel, aga nad olid seal kinni. Esimesed purustati ja teised kogunesid kitsal teel troppi. Parasjagu moodustus kurikuulus 60-kilomeetrine seisev kolonn.

Oleks Vene väejuhid aimanud, et seda ei saada liikvele kaks nädalat, oleks mujalt uus kütusekolonn saadetud ja Kiiev ilmselt pärast väikest “komistust” plaanipäraselt sisse piiratud.

Paljud küsisid tollal: miks ometi ukrainlased seda seisvat kolonni sodiks ei lase. Tuleb välja, et see oli Kiievi lahingu võidu võtmeotsus. Ukrainlased hoidsid elus vene väejuhtide lootust, et kohe-kohe saab kolonni liikvele. Nad kahjustasid seda parasjagu, et see ikka paigal oleks. Sedasi mängiti venelastega kassi ja hiirt lausa 2 nädalat. Alles siis said Vene väejuhid lõplikult aru, et see kolonn ei jõua kunagi kohale.

Kolonni pidas kinni väike ukraina üksus, mis ATVde ja droonidega varustatult vaenlasi eri lõikudes ründas ja paanikat külvas. Peamiselt öösiti. Väidetavalt tegeles sellega vaid 30 mehest koosnev rühm.

Samal ajal käis võitlusvõimeliste Vene üksuste ja ukrainlaste vahel verine võitlus Kiievi äärelinnas Irpinis ja selle lähedal. See kestis nädalaid ning Irpinit ei õnnestunudki venelastel vallutada.

Mujal Kiievi äärelinnades kasutati seda lisaaega, et pealinna kindlustada ja kaitsepositsioonid ette valmistada. Kui asenduskolonnid kütusega lõpuks kohale jõudsid, ei suutnud Vene väed enam kuskil edu saavutada. Kui kuu hiljem, 31. märtsil, Valgevene poole putku pisteti, oli alles ca pool elavkoosseisust, neist hinnanguliselt pooled omakorda vigastatud.

Kiievi lahing oli häbiväärselt kaotatud.

[KategorieC]

Ukrainian forces shoot down Russian helicopter with Stugna-P anti-tank missile.
https://www.youtube.com/watch?v=H058SPI ... lHarekatTv

Kui seda videot vaadata, siis on näha et peale lasu sooritamist ei hoia TT raketisüsteemi sihtur kopterit otse sihikul. Seega ta ei suuna laserit otse sihtmärgile, mis ei anna ka venelasele aimu sellest et ta on sihikul. Alles viimasel hetkel viib sihtur sihiku risti kopterile ja siis ei jõua kopteri piloot enam reageerida, isegi kui süsteemid teada annavad et keegi teda laserseadmega sihib.
Evakueerimine on täiesti võimalik. Kuskilt on meelde jäänud et Afganistanis evakueeriti üks briti haavatu briti Apache kopteriga.

[Kriku]

Selleks et info oleks 28.03 UKR Op ülevaates, pidi see hiljemalt 27.03 juba luurel olemas olema - st vene poolel pidid sildade hävitamise ülesande andjad veelgi varem teadma... Seega ca 25.03 hakati juba taandumiseks valmistuma?

Sul on muidugi õigus, et ma ei ole seda teinud ja ma hetkel ei suuda ka. Kas see guugelmäpsi kaart üldse võimaldab vaadata seisu päevade kaupa?

Teisest küljest ka praegune taganemine polnud seotud ühegi konkreetse sündmusega rindel, vaid otsustati väga strateegilistel alustel, et põhjarinne pannakse kinni, sest seob perspektiivitult suuri jõude ja Valgevene sõttaastumist ei tule. See otsus ei sõltunud sellest, mis parajasti Butšas või Irpinis või Slavutitšis või kus tahes toimus. Mäletatavasti veel paar päeva enne taandumise algust üritas Vene armee Tšernigovit lõunast blokeerida ja saavutas ka mõningast edu.

Ma oletan sildade kohta kaht asja. Esiteks võis esialgne plaan olla tõmbuda mitte päris välja, vaid jõgede taha. Teiseks oli taandumise otsus nii kõrgel tasemel tehtud, et kohapealsed ülemused võisid sellest siis teada saada, kui tuli konkreetselt käsk minema kaapida. Mõlema teooriaga haakuks võimalus, et varem kästi sillad ära lasta - muidugi jälle koha peale teatamata, milleks.

Aga ma olen nõus, et kõik see on spekulatsioon.

[kana tagumik]

Ei maksa keeruliseks asja ajada. Tehakse tüüpilises II ms traditsioonis - aetakse hull kogu rauda kokku ja hakatakse ühest kohas massiga suruma ja eks siis 9. maiks näeb, kuhu on jõutud ja serveeritakse kodumail mingi eduloona.

Igasugused kaartidega tegelejate mõtted, kuidas siit peaks vene tegema tiibmanöövri ja sealt ja siis kuskil X kohas pealöögi andma - selleks ei ole ei aega (9.mai), ei väljaõpet ega koostööd ega ka ilmselt kahuriliha.

Ei tasu unustada, et Ukraina pool näeb väga hästi, paljuski sõbraliku silma abiga, kuhu vene vägesid koondatakse ja milliseid ja kui palju ja kuhu neil minna on.

[Peeter]

Ukrainian forces shoot down Russian helicopter with Stugna-P anti-tank missile.
https://www.youtube.com/watch?v=H058SPI ... lHarekatTv

Kui seda videot vaadata, siis on näha et peale lasu sooritamist ei hoia TT raketisüsteemi sihtur kopterit otse sihikul. Seega ta ei suuna laserit otse sihtmärgile, mis ei anna ka venelasele aimu sellest et ta on sihikul. Alles viimasel hetkel viib sihtur sihiku risti kopterile ja siis ei jõua kopteri piloot enam reageerida, isegi kui süsteemid teada annavad et keegi teda laserseadmega sihib.
Evakueerimine on täiesti võimalik. Kuskilt on meelde jäänud et Afganistanis evakueeriti üks briti haavatu briti Apache kopteriga.

Umbes analoogne asi on võimalik ka Ossaa-ga. Ainult selleks on vaja hea käe ja seda võtet harjutanud operaatorite meeskonda. Avastad objekti SOTS-iga, keerad asimuudi paika (no tiba kõrvale ootele) ja annad kaugusoperaatorile orienteeruva kauguse. See keerab paika ja raporteerib. Radarid sisse, rakett teele ja nüüd selle loetud sekundite jooksul fikseerib kõigepealt asimuudi ja seejärel kauguse. Rakett läheb ca 500 meetrit sekundis ja siit saab arvestada kui palju on aega fikseerimise venitamiseks viimasele hetkele. Nõuab kogemust ja osavust

Aga üks nüanss veel: Siin räägitakse ainult Ida-Euroopast, aga Ossaa-d on veel ju ka Kreekal. Kreeka-teema pole justkui üldse läbi käinud? Päris pikka aega oli need Nõukogude masinad kahe Nato riigi vahelise konflikti rahuvalve tagajad. Seda siis Küprosel. Üldse peaks (sepka) Euroopas olema neid Bulgaarial, Rumeenial, Poolal, Saksal ja Kreekal.
Ja omast kogemusest võin öelda, et kasvõi kõigi nende Ossaade mehitamiseks on Ukrainal raudselt oskajad kohe võtta. See oleks asi, mis katsapid kohe mörisema võtaks.