Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[Xender]

Venemaa on sanktsioonide poolt mõjutatav küll, rahulolematus olukorraga on tegelikult kasvav, aga see pole otseselt ja ainult Putini pihta. Ega meil ka siin üsna palju asju, mis veidi "hapuks läinud" nagu näiteks inflatsioon, energiahinnad jne kuid keegi veel vähemalt ei plaani toompead rünnata selle pärast. Samuti on lääne sanktsioonidele vaatamata võimekus olemas enam vähem elanikkonnale mingi ninaesine ära kindlustada ning mu esmatarbekaup ka kusagilt Hiinast kohale vedada. Ühesõnaga niipea ma ei näeks, et mingid laiaulatuslikud mässud tekkiks vms, selleks peab ikka konkreetselt nälg tulema.

Minu meelest enne kui sinna jõutakse, saab oluliselt kõvemaks probleemiks sõjaväe varustamine. Igasugune varustuse kulu on pigem WW2 mõõtu, kui näiteks Afganistani mõõtu, kuid venemaal pmt pole kuulda olnud, et kaitsetööstus oleks 3 vahetuses tööle pandud. Sõditakse puhtalt varude peal, mis NSVLi ajast jäid alles on küll mõõtmatud, kuid mitte lõpputud - vahepeal on siiski möödunud 30 aastat ning hulk sõdu - 2 tsetseenia, gruusia, süüria lisaks ukraina alates 2014 aastast. Samuti kas NSVLi ajalgi seda moona nüüd täiesti meeletutes kogustes toodeti kuhugi seisma - näiteks 115 mm tankikahuri moon oli 85 keskpaigas kandis aasta arvu kuni suht puht 80nendate alguseni välja - 82 vms.

Eriti mis puudutab igasugust veidi moodsamat ja kallimat moona. Ukrainlastel kuulujärgi juba 152 ja 122 moonaga veidi kitsas käes. Tõsi, nad on seda ka 90nendatel ja 200X müünud omajagu (kuid seda on ka venemaa teinud).

[Tommi]

Ei ole neil seal Venemaal häda midagi. Minu ema on Vene rahvusest, suhtles hiljuti oma Venemaal elava kunagise klassiõega. Mammi on lapselastega kusagil sanatooriumis, pojal läheb ka kõik hästi. Poes on mõned asjad tõesti kallimaks läinud, aga mitte väga hullusti. Eestis on hinnatõus vast suuremgi olnud.

[muruniiduk]

Venemaa on sanktsioonide poolt mõjutatav küll, rahulolematus olukorraga on tegelikult kasvav, aga see pole otseselt ja ainult Putini pihta.

Seda kinnitab ka omakorda see jutt, mida mõni vf-s tegutsev kohalik ettevõtja räägib. Paradoksaalselt ei näe seal tavainimene endal mingit vastutust ja siunatakse sanktsioone ja lääne riike selle ebaõigluse eest, elutööd (ettevõtted) lähevad korstnasse ja raha kaob sõrmede vahelt. Edasi kuulates pisendatakse enda rolli ühiskonnas ja ega nendest midagi ei sõltugi, aga lääs teeb liiga.
Kuigi võibolla isegi heidavad agressiooni hukka, siis sellest rääkida keegi ei julge, ka omavahel.

[Kriku]

Nagu korduvalt öeldud, on palju olulisem see, kuidas sanktsioonid mõjutavad võimet sõda pidada.

[Lemet]

Sanktsioonide eesmärk pikas perspektiivis pole ju ei Venemaad karistada ega teda mingitele uutele radadele suunata, vaid hoopis selles, et lülitada see riik muust maailmasüsteemist lihtlabaselt välja. Muu maailm saab ilma 1 % SKPst andva riigita peale mõningaid kohandusi hakkama, Venemaa hakkab aga kuus korra tootmistöö eesrindlasi viineripakkidega premeerima. Ülejäänud harjutavad püüdlikult tagumikuga värske rohu haaramist.

[Walter2]

Need Vene sõjapäeva kulud ($900 miljonit mis meediast läbi on käinud) arvutab Lääs kuidas kokku? Kui palju kulub raha purustatud sõjatehnika asendamiseks, väeosade logistikaks, kütusele, laskemoonale, toiduvarudele?
Enamus raskest rauast tuleb siiani ju vene laovarudest, samuti laskemoon, raketid, kütus on valmis hoidlates, paljuski ka toidupakid e. sisuliselt kulu 0. Need on kohe võtta e. ei pea asendama. Samuti kulud inimmassile e. kes ellu jääb siis hiljem vaatame/maksame, keda ei leita siis kulu 0.
Lääs vaatab kuludele oma mätta otsast kuid see on veidi eksitav - seni kui laovarusid ja kahuriliha jätkub ei mõjuta need kulud eriti venelaste võimekust sõdida. Võime ju sanktsioneerida hitech sõjatööstust aga juba olemasolevat rauda ning valmis rakette need sanktsioonid ei mõjuta.

[kuido20]

Volkswageni pealik Herbert Diess tunneb sügavat muret saksa majanduse käekäigu pärast ja kutsub läbirääkimistele.

I think we should do the utmost to really stop this war and get back to negotiations and get back to trying to open up the world again,”

https://www.ft.com/content/f8c2482d-c7a ... 562194250b

[mumuu]

Need Vene sõjapäeva kulud ($900 miljonit mis meediast läbi on käinud) arvutab Lääs kuidas kokku? Kui palju kulub raha purustatud sõjatehnika asendamiseks, väeosade logistikaks, kütusele, laskemoonale, toiduvarudele?
Enamus raskest rauast tuleb siiani ju vene laovarudest, samuti laskemoon, raketid, kütus on valmis hoidlates, paljuski ka toidupakid e. sisuliselt kulu 0. Need on kohe võtta e. ei pea asendama. Samuti kulud inimmassile e. kes ellu jääb siis hiljem vaatame/maksame, keda ei leita siis kulu 0.
Lääs vaatab kuludele oma mätta otsast kuid see on veidi eksitav - seni kui laovarusid ja kahuriliha jätkub ei mõjuta need kulud eriti venelaste võimekust sõdida. Võime ju sanktsioneerida hitech sõjatööstust aga juba olemasolevat rauda ning valmis rakette need sanktsioonid ei mõjuta.

Eks need numbrid enamvähem laest võetud on. Afganistaani sõja maksumuseks on pakutud USA-le 2 trillionit (kiire googeldus), elik ca 300 miljonit USD päevas ja ega jänkide relvad ka otse ahjusoojadena liinilt ei tulnud. Eks see kraam tuleb ju kah asendada. Konflikti intensiivsus oli muidugi teine ja seal on ilmselt ikkagi arvepidamises miski kord olemas.

Noh võtad mingi oletatava T-72 hinna, oletatava kaotatud kopteri või lennuki ja mingi muu kola hinna (see, et neid laos on, ei tähenda palju, ladudest võetud kraam ju tuleb asendada). Oletatava langenute arvelt saamata jäänud SKT hinna per capita ja siis sätid kuidagi tabelisse posu miskeid sedalaadi muutujaid. Veaprotsent ma pakun on päris suur, kuivõrd kõik numbrid on oletatavad ja neid saab väga lihtsalt soovitud suunda kallutada vastavalt hindaja soovile. See soov ei pruugi isegi pahatahtlik olla, muutujaid on lihtsalt liiga palju. Muuta natuke valemisse pandavaid ridu, võtad mõne maha, paned teise juurde ja pilt võib oluliselt muutuda.

Ameeriklased ma arvan võiks seda umbes nii arvutada, et palju pidi kongress vägedele eeldatavast tavapärasest rohkem erakorralisi eraldisi tegema. Täppisteadus see igaljuhul pole.

No näiteks Rail Balticu analüüsis hinnati muuhulgas "keskkonnale tekitamata jäänud kahju" plusspoolel, no ma tahaks näha, millisest laest see number võeti.

Ameeriklased ilmselt teavad, kogemuse pealt, mis sõjapäeva hind nende jaoks on ajalooliselt olnud, siis seda mingitpidi tambovitega korrigeerides on see number tuletatud. Palju sellel tegelikusega pistmist on, ma arvan et isegi VF ise ei tea.

[toomasv]

Väike kirjatükk… Kõigepealt paar konkreetset fakti. Vene riik on alati eksportinud rohkem kui importinud. Seega on neil olnud võimalust osa ekspordi eest tulevat valuutat kõrvale panna. Ka praegu, kus isegi eksport on langenud, siis import on langenud veel rohkem ja valuta sissevool jätkub. Miks? Et valuutat osta, pead seda küsima luba Keskpangalt, kui isegi saad valuutat osta, kes kauba kohale veab ja mismoodi? Veokad piiril kinni ja laevadega konteinereid ei saadeta, keegi ei kindlusta neid kaupu kasvõi. Mingit ulmeteed Siberist pole vaja ette kujutada, Venemaale suunduvatest kaupadest enamus vedas Hiina Euroopasse ja sealt edasi Venemaale, Vene osa sellest oli nii pisike, et polnud mõtet otse vedada. Nüüd lööb see Venemaad valusalt. Seda valuuta sissevoolu püüavadki lääne riigid oma sanktsioonidega vähendada. Seda lihtsalt ei ole võimalik koheselt teha, kohati jääb mulje, et ksf on täiesti elukauged. Kasvõi nafta näitel, tehased, mis kasutavad toormena Vene naftat, peab ju uue nafta jaoks ümber seadistama, uued varustuskanalid looma jne, jne. Lihtsalt kohene ära lõikamine ei ole võimalik, kahjuks. Ja muidugi maksame ka meie kõik selle osaliselt kinni, kasvõi kõrgema diiseli ja bensiinihinna kujul. Kuid vähemalt mina olen nõus seda maksma.
Teiseks tuleb konkreetselt ära eraldada Venemaa riigi rahakott ja kasvõi Vene riigi nö riigifirmade rahakott. Jätkub, kahjuks. Panen viite kus S. Aleksasenko selle lihtsalt lahti seletab. 15.30. Muidu ka asjalik intekas.

https://www.youtube.com/watch?v=fGKvqMJf24w

Maakeeli ümber pannes on jutt järgmine. Kõigepealt jäeti eelmine aasta kogutud üleliigne eksporditulu Stabilisatsiooni Fondi kandmata. Minfin kogub seda aasta jooksul oma arvetele ja alles järgmine aastal saadab selle Fondi. Eelmine aasta koguti seda 4,5 triljoni eest. Vene riigi eelarve on 23 triljonit, seega on korralik tugi eelarvele. Teiseks, tehti osavad näpuliigutused Raamatupidamises. Vene Minfinil on arve või arved Keskpangas, mille arved Ameerikas, dollarites, külmutati. Seega on see nagu deposiit Minfini jaoks Keskpangas. Raha on ju nagu olemas, mis siis et külmutatud ja Keskpank seda kasutada ei saa. Kuid Vene Minfin ei vajagi ju dollareid ja Keskpank võib anda selle summa ulatuses rublasi.. Korralik käik. Ja sealt omakorda on Minfin võimalik saada veel lisaks 14 triljonit. Seega lootus, et Vene riigil, eelarvel rublad otsa saavad, on lihtsalt unistus. Mis muidugi edasi saab, kui nad näiteks seda külmutatud raha kätte ei saa või saavad aastate pärast, mis siis juhtub kursiga, seda vist ei tea keegi. Aga praegu on nad vähemalt mäel, vähemalt selle aastal. Ja jutt on ainult Vene riigi eelarvest, erafirmade käekäik või riigifirmade käekäik on hoopis teine teema. Venemaa riigivõlg on ju pisike, kas oli midagi 60 miljardit, kuid korporatiivne pidi olema üle 500 miljardi, kuidas nad nende tagasimaksmist lahendavad, näitab aeg.

[Getorix]

Üks kulu on reaalkulu sõjategevuseks. Moon, toit, relvastus jne. Aga kaudsed kulud on territooriumite praegune ja hilisem haldus/ümberkorraldus. Seda kokku lüüa ei oska keegi ja selgubki alles aastate pärast, kui üldse.

[1uudistaja]

Üks kulu on reaalkulu sõjategevuseks. Moon, toit, relvastus jne. Aga kaudsed kulud on territooriumite praegune ja hilisem haldus/ümberkorraldus. Seda kokku lüüa ei oska keegi ja selgubki alles aastate pärast, kui üldse.

Arvestades Ukraina pakutub numbreid küüditatute arvu suhtes, siis Venemaa rahvaarv peaks sõja tulemusena tõusma. Inimkapitali, st laste röövimine, on pikas perspektiivis Ukrainale valus löök.

[Madis Reivik]

Ühest küljest võiks ju väita et USAga paralleele tõmmata ei saa.
Kuid USAl on kõvasti efektiivsem tootmine.
Ning seetõttu on paradoksaalselt närude armee (ehkki numbriliselt odavam) tegelikult kallim.
Ja ka igal raipel on hinnasilt küljes, kaotatud tööjõud jne.

Nii et sisuliselt on see sõda PALJU kulukam närudele, kui analoogse mahu ja kaotustega sõda USAle.

Ajalugu näitab ka seda, et sunnitöölised on alati KULU mitte tulu. Gulag ei tootnud kunagi kasumit. 1 vaba inimene toodab rohkem kui 10 kaltsudes vangi.

[taavi013]

Vene rahandusministeerium hindab venemaa majanduse kokkutõmbumiseks sellel aastal 12%.
Järgmisel 2023. aastal hinnatakse vene majanduse kahanemiseks ca. 5%

https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-05-09/russia-s-economy-facing-worst-contraction-since-1994

[maksipoiss]

Usa pole viimastes sõdades sellises mahus tehnikat ja elavjõudu kaotanud ju, seega peaks Venemaal see sõjapäeva kulu hulka suurem olema

[Kriku]

Gulag ei tootnud kunagi kasumit.

See on vaieldav.