Ülikooliga või ülikoolita

[Walter2]

Mul rohkem küll tuttavad, kes on ülikoolis õppinud ja selle ka lõpetanud aga eks tegu ka erandlike inimestega . Ühel eriti markantsel kodanikul kaks kõrgharidust - rauakool ning Tartu filosoofia (mäletamist mööda mõlemad cum laude) ja seda sügaval vene ajal ning lõppeks müüs ikka Viru tänaval lilli, sest elada oli ka vaja, pere üleval pidada ning maja ehitada ja auto osta. Sügavad diskussioonid sellisega õlleklaasi taga oli väärtus omaette.
Palju huvitavam oleks teada paljud üldse töötavad oma omandatud hariduse vallas - pakun et vähemus. Kas veneajaga võrreldes on praegu ka midagi muutunud?

[eloscuro]

Enamuse hea tava vigasus on võimalik - näiteks ARM protsessorite sünnilugu.
https://www.youtube.com/watch?v=1jOJl8gRPyQ

Lühidalt:
Väike firma läks protsessorite disainimises 'vastassuunas' (RISC) olemasolevale filosoofiale (CISC), kusjuures ise ka ei usutud, et nende idee on hea. Taheti leida põhjus, miks 'nii ei tehta'. Arendati, arendati ja muudkui oodati, et millal ader kännu leiab ehk millal tuleb välja põhjus, miks keegi siiamaani vastassuunas läinud ei olnud.

Aga seda kändu ei tulnud ja nüüd on ARM-i disainitud protsessorid kõikjal.

Muidugi - kogu eelnev toimus süsteemse töö ja kaine mõtlemise produktina, mitte et keegi loeb kuskilt pendlimehe lendlehest "Ära lase end tagasi hoida, kui teised ütlevad ei", tunneb et on avastanud ülisalajase tõe ja paneb jalgrattale alla ruudud.

Mis Eesti kõrgharidusse puutub siis khm... Ma ei soovitaks lgp. kaasfoorumlastel selle toodangu kvaliteedi suhtes liiga optimistlik olla.

[mart2]

Mina olen kohanud neid, kes on küll ülikoolis käinud, kuid hiljem vähemalt sama palju ise juurde õppinud mingit hoopis muud asja.

See ongi normaalne kõrgharidusega inimese käitumine.

Kunagi kaugel nõukogude ajal seletas mulle kursuse juhenda (dotsent) eri haridustasemete vahet järgmisena - algkoolis omandad tööristad õppimiseks, põhikoolis oskused õppimiseks, keskkoolis õpid iseseisvalt töötama ning kõrgkoolis omandad oskuse iseseivalt allikaid otsida ning neid kasutama.
Järgmised astmed annavad oskuse püstitada hüpoteese, otsida/toota (vajadusel katsetega) andmeid analüüsiks, neid sünteesima ning lõpuks järeldusi tegema...

Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.

[tuuba]

Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.

uue suuna avastamiseks/leidmiseks on siiski vaja " ullikest" .
minu mõte on see, et kui kõik järgiksid sissetallatud radu --nagu raudteerööpaid--ilma kõrvale kaldumata, siis oleks igasugune areng olemata

[mart2]

Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.

uue suuna avastamiseks/leidmiseks on siiski vaja " ullikest" .
minu mõte on see, et kui kõik järgiksid sissetallatud radu --nagu raudteerööpaid--ilma kõrvale kaldumata, siis oleks igasugune areng olemata

Kuna sõna "ullike" vasteks on rumaluke, siis kas ei oleks õigem kasutada mingit muud võrdlust?
Mina isiklikult ei taha kuidagi ühtegi leidurit , peale Jaan Tatika, nimetada ullikeseks. Teisiti mõtleja, algupärane, vms. - siis oleks nõus. Jutumärgid ei ei tee asja paremaks.

[tuuba]

mart2

eelmisel lehel olen selle kohta juba kirjutanud:

kahjuks on akf-d liialt kinni jäänud iseloomustava sõna "ullike" juurde. ma oleks siin võinud kasutada ka "noor" või "teiselt alalt" vms.
pidasin silmas ikka seda, et edasiviiv on olnud alati see kui keegi teeb midagi ebaharilikku, olemasolevate kaanonitega vastuolus olevat või annab olemasolevale juurde knihvi,mida on peetud võimatuks või lihtsalt pole selle peale tuldud.

[ahto42]

Tundub, et mitte ainult pettunud, vaid ka madalamapoolse hariduse/haritusega. Haritud inimene peaks ikka teadma vaktsineerimise tähtsust nakkushaiguste leviku piiramisel. Ja kindlasti tunneb ka mõnda inimest, kes mittevaktsineerimise tõttu on kannatanud ja mõistab selle tagamaid, mitte ei pea seda Gatesi meelsuskiibi probleemiks.

Ja eks Kremli propaganda (kas otsese või varjatud) sihtgrupp on ajast aega olnud idioodid.

Ärme palun seda saagi käima tõmba, et ülikool teeb kõik inimesed targaks(elutargaks).

[maksipoiss]

Mul ühel tuttaval kogu jama sellest pihta hakkaski, et otsustas nii 55 aastaselt suht eduka firma pidamise kõrvalt inseneri kutse ülikooli kaugõppes ära teha. Muidugi tõmbas ennast totaalselt kinni, õppimise asemel siis ilmselt vahtis pooled ööd mingeid vandenõusid levitavaid saite ja nüüd ajab sellist uhhuud suust välja et hoia kahe käega peast kinni

[Madis Reivik]

Kõrgharidus ei elimineeri idiootsuse võimalust aga see lihtsalt vähendab seda.
Kõiksugu uuringud näitavad et olenemata kõrghariduse sisust kasvab inimese keskmine eluiga ja elukvaliteet.

Lihtsalt, anna ajule koormust ja aju areneb.

[Some]

Tõtt-öelda hakkan isegi septembris Taltech-is õppima... 50a vanusena. Rahulikult võttes saan pensionile minna diplomiga

[maksipoiss]

Tõtt-öelda hakkan isegi septembris Taltech-is õppima... 50a vanusena. Rahulikult võttes saan pensionile minna diplomiga

See tüüp kellest mina rääkisin käib seal juba mingi 10+ aastat.

[Walter2]

Teise ringiga ülikooli mineku põhjused on hoopis teised kui 18-aastaselt.

[Tapper]

Minu põhjus 40-selt TTÜ -se, et tahtsin õppida

[Roamless]

Minu põhjus peaaegu 40-selt Taltechi uuesti minna oli küll natukene teine, kuidagi ei taha jälle õppida, aga need krdi kutsekomisjonid sunnivad

[Madis Reivik]

Teisele ringile minek on igati teretulnud ja positiivne.

Aga siin on omad karid.
"Riviõpilastega" kohanenud õppejõud on tihtipeale juba nüristunud ja vaatavad ainult "meetrikat.

Käisin ka mingi aeg tagasi "teisel ringil", tasulises. Tehniline füüsika, magistriõpe, TTÜs.

Õppejõud A vastas minu vägagi asjakohasele küsimusele Stieltjesi integraalidest - "seda me eksamil ei küsi" ja "rohkem küsimusi on. ei ole, seminar on lõppenud"

Õppejõud B tegeles seminaris maatriksite lahtikirjutamisega. a11 a12 a13 a14 a21 a22 a23 a24 .. ja kui ta jõudis lõpuks mingi 6x6 maatriksini siis ...

Õppejõud C vastas minu küsimusele et millal vastava aine loengud algavad (õppekava osa !!!) et "kuna pole piisavalt huvilisi siis sellel aastal loenguid ei toimu"

Õppejõud D suunas kogu kamba seminari raamas ISESEISVALE TÖÖLE arvutiklassi, Fortranit õppima. 99% seminaris osalevast rahvast ei osanud isegi BASICut ja pärast seda kui ma seal tunnikese veetsin ja aitasin igavusest teistel mingid programmid (a la kahe maatriksi korrutamine) käima saada, sain aru at et "füüsikaliste protsesside simuleerimist" nüüd küll õpetama ei hakata

"Nooremad kaasõpilased" avaldasid imestust et "kas päriselt võib seda kunagi vaja ka minna ?"

Kandsin siis juba makstud raha enda jaoks maha ja jalutasin minema. Totaalne mõttetus.

Kurtsin seda jama oma tuttavale doktorile-teaduspreemia laureaadile. Uurisin et äkki peaks Tartusse kiikama, ta lohutas et seal käib kõik samamoodi.


Järeldus: tahate targemaks saada siis ostke raamatuid ja õppige ise.