Mida Ukrainast õppida?

[Kriku]

Jah, mulle tundub ka, et nad ei olnud teadlikud droonist pea kohal.

Teiselt poolt, tulevikus kardetavasti on kogu aeg mõni droon pea kohal

[Gideonic]

Teiselt poolt, tulevikus kardetavasti on kogu aeg mõni droon pea kohal

Kui asi nii karm on, siis on vajalik sellised seadmed saada jaorelvastuse tasemele:
https://mezha.media/en/2022/06/13/110-l ... ed-forces/

Nii lühikese maa pealt töötavad need tiivikutega droonide vastu suurepäraselt. Kui igas kaevikus on selline tuleb hakata ka droonikasutamise takikat muutma. Igatahes pole kindlasti võimalik enam sellist sorti täppispommitamine.

[Kriku]

Jah. Ma ei näe põhjust, miks ei peaks minema nii karmiks, kui viisil või teisel vastumeetmeid ei rakendata. Nagu nägime, siis ainult see, et lendab ja suriseb, on segava mõjuga - ega alt ju näe, kas tal on parasjagu granaat kaasas või mitte.

[Bonnie]

Kui asi nii karm on, siis on vajalik sellised seadmed saada jaorelvastuse tasemele:
https://mezha.media/en/2022/06/13/110-l ... ed-forces/

Oma lingilt video ikka ära vaatsid, pole see futuristliku välimusega "droonipüssiga" võitlus nii lihtne kui paistab, seal videos oli ka keskne jaam-staap-operaator, kus lennujaama näitel kõigepealt tuvastati oht (arvatvalt drooni ja juhtpuldi raadioside tekkimine valvatavasse perimeetrisse) ja turvaperimeetrisse paigutatud sensorsüsteemidega (arvatavalt klassikaline raadiotriangulatsioon) tuvastati täpsem piirkond kuskohast drooni otsida, mille peale selle "püssiga-" meeskond sõitis drooni visuaalselt otsima-ellimineerima.

Igaljuhul Pentagoni onud olla Ukraina näitel drooniohu pärast tõsiselt mures, sest see kuidas Ukrainas täna tsiviildroone kasutatakse sõjalistel eesmärkidel võib teistes oludes juhtuda USA vastu, mõelda kui selline mõne kilomeetrise lennuulatusega droon Ämaris poetab F-35 tiivapeale mida iganes, kasvõi suvalise tinaplönni kukutamine (piisavalt kõrgelt kukutamisega saavutab ka lihtne raskus märkimisväärse kineetilise energia) hävitaja tiivale jätab selle lennuki tõenäoliselt maapeale ja remondiks võib kuluda nädalaid ja sadu tuhandeid dollareid. Aga droon maksab ainult mõne tuhande.

Muidu droonivastases võitluses tulid kitsaskohad vist välja juba Süüria rinnetel, kus venelased oma ka droonivastastena reklaamitud Pantsiridega olid hädas ja kandsid kaotusi. Ühes jutulõimes kommeneeriti sealset õhupilti, kus probleem ei olevat mitte droonide avastamises vaid nende tuvastamises, sest kohati suutvat platvormi õhuradar näidata ka 50 drooni olemasolu õhus aga selgitada, mis oma/võõras, mis ohutu/ohtlik, mis kindlasti hävitada jne pidavat nõudma aega ja olema väjakutseks ka õhutõrje meeskonnale. Ma ei tea täpselt kuidas Pantsiri õhutõrjel objekti tuvastamine tegelikult käib aga videodest on jäänud mulje, et radar avastab sihtmärgi ja seejärel meeskond peab selles sihtmärgi optoelektroonilise-optiliste vahenditega tuvastama ja see arvatavalt võtab aega. Kui sul on radaril üks kuni mõni tuvastamist vajavat jõuab meeskond need tuvastada aga kui tuvastamist vajavaid punktikesi on juba kümned, läheb iga punktikese tegelemiseks aega, eriti veel kui tehakse ka tõrjelask, kus radar ja tuvastuseadme jälgivad sihtmärki ja teised täpikesed peavad oma järjekorda ootama.
Sellistes segasumma konfliktides olevat mure kus droone lennutavad igasugused osalised alates poolmässulistest kuni võitlejateni, kes oma rahade eest drooni soetavad, et kvartali ulatuses toimuval ringi piiluda, lisaks erinevate regiooniriikide luuredroonidest mida ei reklaamita aga otsest ohtu nagu ka ei kujuta.
Kui rindelõik on droonidest paks ja tulevikus arvatavalt veel paksem, saab sellest juba lähitulevikus omaette probleem, millele lihtsaid ja ka odavaid lahendusi nagu ei paista.
Võib ka juba täna kasutada taktikat, võimalik vastane droonide hulgaga üle koormata, osta hulga odavaid droone programmeerida (ei vajaks juhtpuldi ja drooni vahelist sidet) nad lendama vastase õhukaitsesse, vastane kukub oma õhukaitsega vehkima, kulutab ära seadmetele laetud tõrjevahendid-raketid, seejärel paned teele oma päris droonid, millega luurata, sihtida, pommitada.

[wolfgang]

Siin on paralleel nii silmatorkav, et on tõenäoline, et ka areng kulgeb nagu see juba kulgenud on.
Pean silmas XX sajandi alguse lennuväe kasutamist - 1. vaatlus, 2. vaatleja võttis granaadi kaasa, 3. vaatlejad hakkasid üksteist püstolitest laskma, 4. lennukitele pandi kuulipildujad peale, 5. tekkisid pommituslennukid, hävituslennukid, õhutõrje n' shit. Kuidagi nii.
Ilmselt nüüd läheb samamoodi. Hakatakse Mavicutele mingeid laskvaid asju külge panema või nendega rammima. Vanarauahunnikutest võetakse välja õhutõrje kahurid(laseb päris kõrgele ja mürsk tekitab killupilve, täpselt, mis vaja on, et droon alla saada). droonid muudkui arenevad ja tekivad spets droonivastased droonid jne jne..
Ehk siis ma arvan, et droonihävitusdroonid on lähiajal lettidele lisandumas ja ca 20 mm lõhkeva mürsuga kahurid tulevad väljale tagasi.

[ArdiS]

Tuleks õppida laskma ka droonide pihta.
Näiteks luua kusagil rannikul lasketiirud koos ohualaga ja kasutada odavaid minidroone ning riputada nende külge õhupalle, mille sisse on lastud raskuseks ka pisut vett. Siis lasta droonid 120m kõrgusele ja tuld nende pihta.
Või teine variant, et 2 tugevamat drooni tõstavad üles liini(võrgu), mille külge on kinnitatud õhupallid, või ka märklehed, mida raskused hoiaksid maapinnaga horisontaalis.

[Ghostship]

Mavic on 35x30 cm sihtmärk kuni 500 meetri kõrgusel, mis liigub 10-15-20 meetrit sekundis, olenevalt rezhiimist. Mida see õhupallide pihta harjutamine siin enam nii väga päästab? Orlan on küll suurem, aga veel kõrgemal. Wolfgangi paralleelid õhusõja algusaegadest on küll õiges suunas, aga tuleb arvestada, et kui Fokkeri dreideckerit oli päris raske Sopwithiga segi ajada ka kaevikus istuval jalaväelasel, siis tänapäeval on droonide IFF kordades keerulisem...

[kalvis]

Võrgu mõte oleks ehk vastase droon elusalt kätte saada uurimiseks et kas on võimekas tehnoloogia. tänapäeva võimekaid droone sellega ei püüa.
Droonitõrje peaks ikkagi mingi odav automaatne õhutõrje seade - kas püüab drooni heli, video, elektromagnetlaine või infrapunaga ning tulistab alla (vahet pole kas kuuli või raketiga). Hiljuti delfis oli ülevaade, kus kaameratega taevast midagi teeb aga kahjuks puudub mingi kasulik teave, et oleks ukrainasse katsetama mindud.
Igasugu drooniehitajatele - ega muud üle ei jää, tuleb täna ukrainasse kohapeale minna ja toodangut proovida lasta. Edu korral (toode oli tõhus) on rahakraanid avatud ja mõnigi saab püstirikkaks. Kui asi osutus mänguasjaks siis ... tuleb edasi arendada.

[Tapper]

"Suurpüss" mis laseb haavlitega või automaatgranaadiheitja mis laseb šarpnelli taolise asjaga. Jao kaitseks. Jaost üks laskur ümber õpetada droonitõrjujaks.
Sellel kus uk pihta said oli f1. Uk droonide all pole f1 kunagi trehvanud ometi see malmkorpus annab maru hästi kilde ja f1 varusid peaks uk olema

[kaur3]

Droonide ohust. USA sai oma vitsad kätte Iraagis, kui ISIS neid droonidega pommitas. USA pani neile omaselt püsti kohe kehandi (nii nagu võitluseks IED-de vastu 2003), mis töötab vist tänaseni The Joint Counter-small Unmanned Aircraft Systems Office (JCO).
Siin on mingi vahekokkuvõte https://api.army.mil/e2/c/downloads/202 ... 22-643.pdf

[Kapten Trumm]

Minu 2 kopikat UKR drooniedu ja VF ÕT ebaedu teemal.
Arvan, et VF ÕT-le on (droonide tuvastamise probleemi mittelahendamise tõttu) antud käsk "bezpilotnikuid" mitte tulistada, välja arvatud siis, kui nad sind ennast ründavad. Arvestades venelaste üldisi koordineerimise probleeme ja suurt hulka eri taktikalisi üksusi (PAT PTG-d) võib sellel teemal nerazberihha olla ikka kole suur. Et venelased ei suuda droone tehniliselt leida, hästi ei usu - meenutage kasvõi neid Iisraeli Hermes-droonide allatulistamisi 2008, sh MiG-29 poolt. Ei pakkunud erilist väljakutset neid leida. Seejuures seal on reljeef mägisem.

See IFF, mida VF lennuvägi kasutab (NATO "Odd rods") on paras kobakas ning oma teostuselt pärineb 1960ndatest ning selle kasutamine rööviks enamiku drooni kasulikust kandejõust või teeks väiksemate lennu võimatuks.

Sama probleem on tegelikult ka meil - kuidas teha kindlaks, kes on kes (enne kui vintpüssidest kogupauku teha). Pea kohal tiirutav droon ei pruugi olla alati vaenlase oma, võibolla ka mõni kõrgem üksus tahab kindlaks teha, kus te täpselt asute.

Õhuruumis on tegelikult kõige tähtsam koordinatsioon ja omade-võõraste selge eristamine. Kui see ei õnnestu, siis tõhususelt järgmine liigutus ongi pisikesi aeglasi märke mitte tulistada. UKR-l on siin isegi lihtsam, sest neil on see kraami vähem ja pea kohal asuva asja tulistamisel on suur tõenäosus, et on VF oma. Olen lugenud, et VF PVO SV kasutas õppustel ka sellist ekstreemset võtet, et kui õhuruumis läks liiga tihedaks ja nende sihtmärkide eristamiseks polnud enam aega - et ÕT tulistab nt 0-1500 m ja sellest ülevalpool tulistavad ainult lennukid (lennukitel on jällegi "hard deck" 1500 m).

[alari]

Olen lugenud, et VF PVO SV kasutas õppustel ka sellist ekstreemset võtet, et kui õhuruumis läks liiga tihedaks ja nende sihtmärkide eristamiseks polnud enam aega - et ÕT tulistab nt 0-1500 m ja sellest ülevalpool tulistavad ainult lennukid (lennukitel on jällegi "hard deck" 1500 m).

Kopeerivad NATO-t
Üks põhjuseid, miks NATO ei kasuta eriti palju kesk- ja kaugmaa õt-d on just see, et lennukid saaksid vabalt kõrgemal lennata ilma selle ohuta, et nad lastakse alla, kui IFF süsteemid ei tööta.

[LupusII]

Rohkem palju rohkem dziipe ja pick-up e. Daf id on rühma ühishaud.

[kuido20]

Rohkem palju rohkem dziipe ja pick-up e. Daf id on rühma ühishaud.

Mõelda võib ka nii, et kui droon alla lasta, siis UAV meeskond võtab kontenerist/kohvrist järgmise drooni ja lendab edasi.
Kui droonimeeskonna asukoht välja peilida ja sinna kaudtuli peale ning juhul kui õnnestub on järgmise meeskonnani taevas vaiksem.

[vaad]

Rohkem palju rohkem dziipe ja pick-up e. Daf id on rühma ühishaud.

Ideaalis peakski Unimog olema pooljao masin. Soomustamata sõiduvahendites ei tohiks kindlasti korraga olla rohkem kui 5-7 meest (juht kaasa arvatud). See "lükkame rühma ühte DAFi" on loodetavasti ikka ainult rahuaja admin sõitude teema.