EV energia ja julgeolek

[Peeter]

Lätis-Leedus on gaasipõhised jaamad küll olemas, kuid vähemalt praeguste gaasihindade juures turult välja puksitud.

Ma mõtlesin kah sedamoodi.
Aga kuidas mõista selles kontekstis leeduka sellist lauset, milles ta räägib vajadusest Nordpooli remontida. Lause/mõte on pärit eilsest Väispanoraamist ja ERR-i artiklist:
Mina arvan samuti, et see mudel tuleks üle vaadata. See on fundamentaalne probleem. Ja meil on ka väga spetsiifilised probleemid, mida nimetatakse paradoksaalseks hinnakujunduseks, kus Leedus meie suurim ja moodsaim gaasil töötav elektritootmisplokk ei saa müüa elektrit, sest see on üsna suur ja selle pakkumised lükatakse tagasi. Sellepärast, et selle hind on kõrge. Ma arvan, et need reeglid tuleks ka üle vaadata. Ja ma kuulsin, et teie poliitikud ütlesid samuti, et see mudel on imelik. Ehk et meil on fundamentaalne probleem marginaalhinna süsteemiga ja paradoksaalse tagasilükkamisega.
https://www.err.ee/1608706249/leedu-ene ... onalismist
Huvitav kui kõrge on siis selle Leedu gaasil töötava elektritootmisüksuse pakkumine, mis tagasi lükatakse? Sõnapaar lükatakse tagasi on umbes samaväärne terminiga blokeeritakse juurdepääs turul osalemisele.

[Kilo Tango]

Just lõppes Vikerraadio saade Reporteritund, kus räägiti elektrituru toimimisest ja mis muudatusi börsil plaanis on teha. Ühtlasi lükati ka ümber müüt justkui ei osale juhitamatud elektrivõimsused võrgu toimekindluse tagamisel. Soovitan soojalt järele kuulata.

[Benjy]

Oh kindlasti osalevad kui tootmisvõimsust on piisavalt. Probleem tekib ikka siis kui pole tuult ja päikest. Tuulepargid ei tööta peaaegu kunagi oma nominaalvõimsusel.

[Dr.Sci]

Hoiame üleval tööstust või kodutarbijaid?

See on tegelikult fookust eemale juhtiv (ja kontraproduktiivne) vastandamine. Kui ei ole esimest, siis ei ole pikapeale ka teist. Ja vastupidi.

Just. Ja mina ei kavatse vastandada, küll aga teevad seda poliitikud ja igal parteil on eri nägemus, ja mida kõrgemaks läheb hind ja mida suuremaks läheb defitsiit seda rohkem hakatakse vastandama. Ja samas ehitame me järjekordset liini Läti suunas - praegu siis Tartu-Valmiera (täpse nimetusega L301 Tartu-Valmiera 330/110kV õhuliin). Ma aegajalt vaatan Elering Livest elektrivooge, ja ei mäleta millal elekter lõunast põhja suunas liikus... Tänane pilt ka hetke seisuga:

[Dr.Sci]

Just lõppes Vikerraadio saade Reporteritund, kus räägiti elektrituru toimimisest ja mis muudatusi börsil plaanis on teha. Ühtlasi lükati ka ümber müüt justkui ei osale juhitamatud elektrivõimsused võrgu toimekindluse tagamisel. Soovitan soojalt järele kuulata.

Kuulan ja ei saa jätta irisemata. Veskimägi ja Tatar räägivad tõesti ausalt ja faktidele põhinevalt. Aga juhtme lükkas ikkagi lühisesse, sest kui mõlemad ütlevad otsesõnu et Eesti (juhitav ehk siis tuulest/päikesest sõltumatu) elektritootmine ületab tiputarbimise ja seesama käib ka kogu Baltikumi kohta - juhitavat on 6 GW, vaja on 5 GW tiputarbimist 3 riigi peale (Veskimägi, järelkuulamisest 33:30) .Aga Eesti kohta sai ka öeldud et me katame ilusasti oma tiputarbimise vajadusel oma reservidest ära... kuid ... jaamad võivad olla ntx hoolduses vajalikul hetkel. Jaamad võivad olla hoolduses ka Leedus-Lätis, lisaks, Läti hüdroenergia sõltub suuresti sademetest ja selle osakaal praeguse suve järgi on ... ja ülejäänud Läti-Leedu "juhitav" tootmine põhineb suuresti gaasil (osades ka kütteõlil), ja neis jaamadest reaalselt ei piisa, me ei räägi tipu vaid tavatarbimisest, kus vajadusel lülituvad süsteemi jaamad mille kütteks ilmselt kuivatatud öökullid (nagu Marek Strandberg tavaliselt välja pakub)
Viskasin siis vahelduseks juba pilgu sellele palju me kuuekesi toodame:

Ja palju siis elaniku kohta ka:

[Kilo Tango]

[...Aga juhtme lükkas ikkagi lühisesse, sest kui mõlemad ütlevad otsesõnu et Eesti (juhitav ehk siis tuulest/päikesest sõltumatu) elektritootmine ületab tiputarbimise ja seesama käib ka kogu Baltikumi kohta - juhitavat on 6 GW, vaja on 5 GW tiputarbimist 3 riigi peale (Veskimägi, järelkuulamisest 33:30) .Aga Eesti kohta sai ka öeldud et me katame ilusasti oma tiputarbimise vajadusel oma reservidest ära... kuid ... jaamad võivad olla ntx hoolduses vajalikul hetkel. Jaamad võivad olla hoolduses ka Leedus-Lätis, ...

Teisalt mainiti seal ka miks seda Läti suunalist ühendust ehitatakse - sageduse sünkroniseerimine Euroopa sagedusega hakkab käima üle Poola. Keegi ilmselt ei mõtle tõsiselt plaani "jätkame sageduse sünkroniserimist Venemaa abil igavesest ajast igavesti".

Ehk sis see võib meile meeldida või mitte, aga "ei saa me läbi Lätita...". Ka tasub tähelepanu juhtida, et varustuskindluse tagamine ja soodus elektri hind on kaks eri asja. Mis puutub esimesse, siis seoses lisanduva rohevõimsusega on juba tuleval aastal ilmselt võimalik (ja seda arvatavasti ka tehakse) viia jaamade hooldusajad nende perioodide peale, kus roheenergia valdava koguse eletritootmisest ära katab. Ka rääkis Veskimägi sellest, et plaanis on hakata Balti riikide "eleringide" vahel sünkroniseerima elektrijaamade plaanilise hoolduse infot ja "eleringid" saavad ka vetoõiguse sisuliselt keelata või edasi lükata vajadusel jaamade plaanilisi hooldusi.

Küll aga on tõsiasi see, et kõikide nende asjade peale oleks pidanud mõtlema juba varem. Kui saatejuht küsis, et kas Veskimägi jääb oma sõnade juurde, et "pole vahet, kas elektrijaam asub Eestis või väljaspool", siis tuli mehel kõrvad lonti lasta ja tunnistada, et kriisiolukorras käituvad nüüd kõik nii, nagu naabritele poleks pükse vajagi. See on nüüd küll asi, mille iga akf oleks võinud talle ka 20 aastat tagasi kõrva sosistada.

[teeline35]

Seega oleks jaama ehitus võimalik ainult Eesti maksumaksja rahastamisel. Ja see on nüüd küll ikka totaalselt kreenis ja ebaõiglane. Ka meie maksumaksja võiks öelda, et ärme tooda pruuni- vaid ainult rohelist, sest selle tulukus läbi aegade on sisuliselt garanteeritud.

Sellest ma nüüd ei saanud aru - kui igal pool häda, et juhitavat võimsust vähe, kuidas siis selle rajamine-renoveerimine saab tulutu olla?

Nii palju kui olen Anvar Samosti repliikidest aru saanud on probleemiks rohepöörde tuule ja päikese variant. Kuna sellise tootmisvõimsuse lisandudes soodsate ilmaolude korral kaetakse kogu meie elektrivajadus tuule-ja päikesejaamade poolt ja põlevkivi- ja tuumajaamad, mida lisaks veel erinevate maksudega kägistatakse, ei suuda hinna poolest konkureerida. Tulemuseks antud jaamad suure osa ajast seisavad, mitte ei tööta ning milline investor tahab oma raha paigutada projekti, mis pidevalt kasumit ei teeni. Lisaks põlevkivi- ja tuumajaamade tasuvus isegi pidevalt töötades on mõõdetav aastakümnetes. Ilma riigi poolt garanteeritud kasumita ei hakka keegi oma raha sinna matma. Nii Lihtne see ongi.

[Kriku]

Jah, minu küsimus seisneski selles, et kas selle aja kõrgem hind, kui tuul ei puhu ja Päike ei paista, ei kompenseeri seda, et vahepeal seisab. Siin on muidugi see ka, kui palju neid annab võimsustega üldse mängida (tuumajaama ja põlevkivi puhul näiteks omajagu erinev, aga tuumajaam on rohelise energia allikana nagunii eraldi lugu).

[teeline35]

Jah, minu küsimus seisneski selles, et kas selle aja kõrgem hind, kui tuul ei puhu ja Päike ei paista, ei kompenseeri seda, et vahepeal seisab. Siin on muidugi see ka, kui palju neid annab võimsustega üldse mängida (tuumajaama ja põlevkivi puhul näiteks omajagu erinev, aga tuumajaam on rohelise energia allikana nagunii eraldi lugu).

Neid mõlemaid hetkega käima ja 100% võimsust välja andma pole võimalik panna. Sellepärast see gaasiarmastus igal pool tekkinud ongi. Gaasi turbiinidega on vist mõne tunniga see tehtav.

[Kriku]

Muidugi mitte, aga põlevkivi puhul vist ikka oluliselt suurem võimsuste vahemik, milles saab reguleerida? Või isegi suurusjärkudes?

[logistik76]

Hetkega ei ole ju vaja midagi käivitada. Selleks sobib suurepäraselt Leedukate rajatav akujaam ja vähe pikemaks ajaks pumphüdro. See on ka Leedus reaalselt täna olemas.
Küsitavaks jääb nädal ja pikemad perioodid, kui taastuvelektri tootmine on väga väike. Kas biogaas + puit veaks need nädalad välja? Vesinik pole täna ilmselt veel kasutusküps.

[teeline35]

Natuke leedukate vaadet läbi ERR-i
https://www.err.ee/1608706909/leedu-eks ... havitamist

Teiseks, meie piirkonnas ehk Balti riikides, eelkõige Leedus napib elektri tootmisvõimsusi. Me toodame Leedus ligikaudu kolmandiku sellest elektrist, mida me tarbime. Ülejäänu ostame me Eestist, Rootsist ja Soomest. See muudab meie olukorra veelgi keerukamaks. Kui sa ise elektrit ei tooda, siis sõltud sa väga palju kõigist teistest enda ümber. Ja enne sõda ostsime me kõik Balti regioonis elektrit ka Venemaalt, nüüd me oleme selle lõpetanud ja see on muutnud olukorra üsna pingeliseks.

Hetkeseisu ütleb ilusti ära, aga edasi...

Sellepärast võime meenutada ka seda, mida välja pakkusime kümme aastat tagasi – ehitada suletud Ignalina tuumajaama asemele uus jaam koos lätlaste ja eestlastega. Kui oleksime suutnud ehitada Visaginase tuumajaama, siis oleks meil praegu vähem probleeme. Tuumajaamas toodetud elektri hind oleks nii kõrgete hindade ajal väga atraktiivne. Kahjuks kukkusime me mitmetel põhjustel läbi. Olulisim põhjus oli, et leedulased hääletasid referendumil tuumajaama rajamise vastu. Seda referendumit mõjutas väga palju Kreml. Kreml alustas tuumajaama ehitamist Valgevenes Astravetsis ja näitas veidraid katseid rajada tuumajaam Kaliningradi. Nad olid väga vastu meie püüetele oma tuumajaam rajada ja tahtsid meid hoida sõltuvuses vene elektrist.

Kes on süüdi:

Teiseks oli see regionaalse koostöö õppetund. Ei olnud kerge veenda lätlasi ja eestlasi selle projekti strateegilises tähtsuses ja see mõjutas omakorda arvamusi Leedus. Näete, eestlased ei kirjutanud kokkuleppele alla ja kõik liigub vales suunas, selline oli meeleolu Leedus. Me peame õppima, kuidas langetada strateegilisi otsuseid.

Loomulikult Eesti ja Läti!

Me ehitasime üksinda LNG terminali Klaipedasse, jälle suutmata kokku leppida kõigi kolme Balti riigi vahel, aga see oli tõepoolest väga vajalik otsus. Nüüd näeme selle kasulikkust. Kukkusime läbi ühise tuumajaama rajamises.

Kui leedukad ei teadvusta endale mille pärast need ühisprojektid läbi kukuvad. Milleks on leedukate endi kokkulepete mitte millekski pidamine, püüd lasta teistel suuri investeeringuid ilma võrdväärse osaluseta hiljem. Ausalt öeldes tuleks kohe kolme Balti riigi energeetika eest vastutavate ministriite kokkusaamine organiseerida ja suud puhtaks rääkida. Kellel on, sellel on ja kui kitsas käes, siis vaatab igaüks ise. Paneks lõunanaabrid vahest mõtlema ja ka tegutsema.

[Kriku]

Esimesena mainib ikka referendumit.

[Dr.Sci]

Nojah. Aga kui gaasi hind on selline nagu ta on ja hinna tulevikuprognoosid on ulmelised siis nende elektrijaamade toodangu hind lähitulevikuks ongi 500€/MWh... alampiiriga. Eesti põlevkivielektri omahind ilma CO2 kvoodita on ~50€/MWh suurusjärku... aga kui börs lajatab 500 või 5000€ maksimumiks siis me ostame riigilt ka sama hinnaga+ KM 20% lisaks.

Pealegi, Eestist on elektritootmismaast saanud elektritransiidi maa. Meie napilt oma vajadusi rahuldav tootmine on suutnud jah hoida hinda madalamal kui Läti-Leedu aga kuna nood riigid olid varem Vene-Valgevene tootmis-tarbimisahelas ja nüüd enam mitte, siis mis juhtub kui peaks midagi juhtuma midagi meie meraaluste kaablitega? Kukub Püssi ühendus ära, kas me peaksime oma kivi ahju ajama ja müüma seda selle hinnaga mis iganes lõunast pakutakse... ja siis sama hinnaga ka meie oma riigis? Rääkimata tulevikuperspektiivist kui põlevkivi otsa saab... pole üldse kauge tulevik.

Kokkuvõttes on taas kätte jõudmas ajad kus küsitakse järjest rohkem et kas riik on rahva jaoks või rahvas riigi jaoks. Ja kui nii küsitakse pole see enam mitte energia vaid juba julgeolekuküsimus.

[teeline35]

Hetkega ei ole ju vaja midagi käivitada. Selleks sobib suurepäraselt Leedukate rajatav akujaam ja vähe pikemaks ajaks pumphüdro. See on ka Leedus reaalselt täna olemas.
Küsitavaks jääb nädal ja pikemad perioodid, kui taastuvelektri tootmine on väga väike. Kas biogaas + puit veaks need nädalad välja? Vesinik pole täna ilmselt veel kasutusküps.

Selle leedu akujaama mahte vaatasite 200MW ja ega Paldiski hüdropumbajaam väga palju rohkem pole. Kui iga ajahetkel vajalikke mahte vaadata!? Kuna tundub, et neid palju polnud, kes viitsisid minu viidatud Raukase 2007 aasta artiklit lugeda, siis "Energiavajadus kasvab ka Eestis, ja seda üsna kiiresti, 4-6 protsenti aastas.2015. aastani vajalik elektrijaamade võimsus on 2175 megavatti, millele lisandub reserv 10-20 protsendi näol. Kokku teeb see siis ligikaudu 2500 MW. See võimsus on täna ( 2007) tagatud, sest Narva jaamade kasutusvõimsus on praegu 2230 MW. Kui aga nendes tuleb sulgeda tolmpõletuskatlad, muutub olukord enam kui keerukaks, sest koos renoveeritavate plokkidega jääb kasutusvõimsuseks vaid 1030 (430+600) MW." Üle poole sellest on tänaseks kinni pandud ja juurde ehitatud Auvere ja veel mõned. Kas olemasolev katab igal ajahetke meie vajadused?