küsimus selline, et kas DS-39 ja maksim kasutasid mõlemad presendist padrunilinti (padrun ise 7,62*54R) või? Olen kuulnud mõlemaid versioone Kui ei, siis milline vene relv kasutas?
Kas padrunikast mõlema puhul identne? (kastis 250 laksu)
Kuskilt lugesin, et mingi aeg soomlased ehitasid vist DS-39 ümber metall-lindi peale. Kas vastab tõele?
DS-39 oli Maksimi kergendatud, õhkjahutusega variant. Põhiline erinevus, lisaks jahutusele, oli tuletempo ümberlülitamise võimalus. Õhutõrjeks lülitati tuletempole 1200 lasku minutis. Kasutati rasket Kolesnikovi või kerget, kolmejalgset Degtjarjovi lafetti.
Mõlemad relvad kasutasid 250 padruniga presendist linti. Metall-lindi kasutamise kohta ei oska midagi väita. Relv loeti ebaõnnestuniks ja tootmine lõpetati juunis 1941.
Vot imelik ongi see, et üsna paljudel piltidel (muidugi enamus mustvalged) paistab millegipärast just metalllint olevat. See selleks muidugi.
Aga pelgalt siis ainult lindi ja kasti järgi ei ütle vist midagi. 41 aastal olid mõlemad relvad võimalikud!
Olen leidnud hulgaliselt metalllindi lülisid 1941.a. lahingupiirkonnast, mis hõlmas ka lennuvälja. Vahest kasutati mingit sellise kaliibriga kuulipildujat ka lennukitel, kuid tõenäolisem on, et põhiliselt õhutõrjeks. Hiljem siis ka vastase elavjõu hävitamiseks positsioonisõjas. Hetkel ei saa kindlaks teha, mis aastast kestad sealt kuulipildujapositsioonidelt pärinevad. Samas ma ei tea samuti, kas tavalisel Maximi mudelil kasutati metalllinti presentlindi kõrval või mitte?
Soomlased tegid DS-39 ümber küll. Lausa 8 modifikatsiooni. Aga see mis puudutab linti, siis soomlased tegid ta ümber oma soome 200-se metalllindi peale.
Õigus, mehhanism baseerub DP, mitte Maksimi omal. Pidasin silmas, et relv oli mõeldud asendama liiga rasket Maksimi. Ehitusse ei süvenenud, kuna küsimus oli lindi kohta.
Huvitav, et raamatus "Materialnaja Chast Strelkovogo Oružija" seda kuulipildujat pole, vaid Maksim ja 1943. a. Gorjunov.
Kes teab jah miks seda seal ei ole. Kuskilt lugesin, et sellest relvast räägiti üldse vähe, tõenäoliselt seetõttu, et relv tunnistati ju läbikukkunuks. Paras jama selle relva ümber tooaeg ju oli. Soomlased olid need mehed kes suutsid selle relva enamvähem tööle saada.
Talvesõjas oli uuemate vene relvadega üldse palju probleeme. Ka AVS ja SVT poolautomaadid ei tahtnud külmaga toimida. Soomlaste Ukko- Pekka ja Püstükorva ehk vana hea Mosini modifikatsioonid aga alt ei vedanud. Siit ka üks Punaarmee ülisuurte kaotuste põhjus. Trofeerelvad said soomlased tööle sedasi, et õli vedeldati petrooliga.
Kui ei, siis milline vene relv kasutas?
