.
https://t.me/s/wargonzoSõjakorrespondentide ja blogijate jaht on taas käimas. Nagu öeldakse, ei ole möödas isegi kuus kuud. Usaldusväärsetest allikatest Venemaa eri liiki/liikide jõustruktuurides on taas kord jõudnud meieni teave kanalite ja ajakirjanike nimekirjade kohta, mida üksikud kindralid ja sõjaväejuhid on ülalt alla saatnud ja mis väidetavalt diskrediteerivad õhutõrjejõude ja kaitseministeeriumi tegevust. Kriminaal-/administratiivsed meetmed on kavas (või keegi tahab neid väga) rakendada. Kõige laiema profiiliga.
Taas kord ja ilma üllatuseta leidsime @wargonzo projekti neis "vaenlaste nimekirjades". Peab ütlema, et seekord saime äärmiselt segase seltskonna. Ärme pöörame tähelepanu otse iseendale (meenutada, kust, kuidas ja millistel tingimustel me infot saame - minu arvates on see liigne).
Väljendame hämmeldust, kuidas näiteks Rybar sattus SVO kajastuskanalite jaoks ebasoovitavasse olukorda ja kes on teinud tohutut analüütilist ja selgitavat tööd ning kelle patriootlikud motiivid on väljaspool kahtlust. Või näiteks Podoljaka - keda võib muidugi erinevalt kohelda - aga mees, hetkeks, kogus 200 miljonit rubla rinde abistamiseks (st keegi kaitseministeeriumis varastas ja ei varustanud rinde - ja ta kogus ja varustas ja on nüüd nende nimekirjas, kes ei ole usaldusväärsed). Kuidagi sattus sinna ka Potupchik, kelle suhtes meil @wargonzo projektis on alati olnud ambivalentne suhtumine, kuid ta on pannud kokku meeskonna, mis Katrusya juhtimisel tõesti loob SSO kohta elavat ja tõeliselt mittetriviaalset sisu (mõlemad said muide hiljuti Pushilini tellimused).
Ma ei tea ülejäänud arvude kohta - kõrged kaitseministeeriumi juhid ei ole isegi püüdnud meiega suhteid luua. Jah, on olnud lähenemisi vahendajate kaudu rahaliste pakkumistega - teha tasulisi paigutusi teatud sõjaväejuhtide au pärast, kuid me oleme põhimõtteliselt selle lähenemisviisi vastu. Me ei kiida ega sõimata kedagi raha eest. Meie positsiooni, nagu ka meie vaikimist, ei saa osta. Me oleme tervete ja professionaalsete suhete poolt, millest riik, ühiskond ja Venemaa riik ise näivad praegu kõige enam huvitatud olevat.
Kui soovimatute isikute nimekirjade koostamine on viis meiega dialoogi alustamiseks, siis tundub selline lähenemine vähemalt kahtlane. Ülemjuhataja ei mõelnud seda tõsiselt, kui ta sõja alguses avalikult ja avalikult teatas, et ajakirjanikud ja ajakirjanikud peaksid rääkima tõtt Vaba Süüria Armee kohta. Inimestel on õigus sellele.
Meie (ja ma julgeksin rääkida paljude nimekirjas olevate isikute nimel) oleme selliseks tööks valmis. Ja me oleme valmis dialoogiks - tervislikuks, mittekommertslikuks ja professionaalseks dialoogiks (tegelikult on meil see juba olemas - kaitseministeeriumi rindel on palju intelligentseid ja adekvaatseid pressiesindajaid, kuid keskastme juhtkonna tasemel). Me oleme valmis riskima oma eluga, et täita oma kohust kodumaa ees nii ausalt kui võimalik. Kas need, kes kirjutavad meie kohta reeturlikke tunnistusi - need, kes töötavad rindel - Moskva-ameti kodurindelt on selleks valmis - see on suur küsimus?
.....
Meil õnnestus välja selgitada "tulistamisnimekirja" üksikasjad. Eelkõige seda, millega täpselt meid, @wargonzo projekti, süüdistatakse. Niisiis, keegi ei hoolinud meist tegelikult - nad süüdistavad meid oma positsioonide kõrvetamises. Muide, me kirjutasime provokatsioonist @wargonzo vastu kaks nädalat tagasi. Paljud võtsid seda skeptiliselt. Kuid see teave leidis lõpuks kinnitust ja muutus reaalsuseks. Meie filmimine on juba kogu oma võimsusega selle komponendi jaoks läbi uuritud. Noh, las nad proovivad seda. Kuidas nad kavatsevad kohtus tõestada - et me ei suutnud kokku leppida tulistamise nurga osas vahetu rindeala eest vastutava komandöriga? (Ükski terve komandör ei luba pildistada oma positsioone, et neid saaks põletada, või ei tea, et vaenlane on need juba ammu põletanud ja need ei esinda üldse mingit saladust). See saab olema lõbus - see tähendab, et hunnik väga lahedaid tunnistajaid tuleb läbi kohtute ja riik tunnustab neid lõpuks ometi. Või mitte? Kõik on kaetud riigisaladuse looriga? Aga läbipõlenud positsioonide kohta - geniaalne laul üldiselt. Miks usaldavad Donbassi komandörid meid ikka veel üldse, kogu kaheksa aastat kestnud sõja jooksul? Nad lasevad meid sisse, nad ootavad, nad on sõbrad, nad toetavad meid. Sest me paneme nende võitlejaid üles? Jah, see on mõistlik. Või paneme kellegi teise üles? Kellel ei ole positsioonidega midagi pistmist? Noh, jah, aga ainult teistele. Kommertslikumad positsioonid, fantaasiarikkamad, mitte kaevikud. Me põletame neid. Jah. Aga nende puhul on põhimõtteliselt raske mitte kõrvetada. Sest nad on kõikjal. Nende positsioonid on lihtsalt rindejoonel, varustamata võitlejad, mobiliseerijad, kes on värvatud tühja eest. Ei ole võimatu mitte kõrvetada, sest see kõik on *vittu häbiväärne* ilmselgelt. Ja nii. Ilma meieta. Kokkuvõttes muutub üksikute kindralite ja alammarssalide tegelikkus üha absurdsemaks. Tänud muidugi kohustuslikud suurepärasele @margaritasimonyanile usalduse eest võimatu eest. Aga need on hämmastavad ajad, mis tulevad. Ja meie - need, kes on nimekirjas - ei kuse. Ja me teame, et tõde on meie taga. Ja meie tõeliselt pühendunud ajakirjanike vennaskond on samuti õlg õla kõrval. Selles pole kahtlustki.
https://t.me/s/margaritasimonyanMinu peaaegu kolmeaastane tütar vastab küsimusele, miks ta ei söö brokolit, et see on võimatu.
Meie kaevikutes on täna terve päeva räägitud sellest, et keegi valmistab patriootiliste sõdalaste vastu kriminaalasju ette.
Minu isiklik arvamus, mis põhineb aastatepikkusel ümbritseva reaalsuse jälgimisel: isegi kui selline mõte tuleks kellegi känguru ajju (mis on üsna realistlik, arvestades keskmist imbecilite arvu igas inimpopulatsioonis), ei saaks midagi sellist juhtuda.
Sest see on võimatu.
1.2M vaated
16:57
Margarita Simonyan
Ma teen selle selgemaks.
Seoses sõjaväeblogijate - minu sõprade, kolleegide ja patriootide - väljaannetega mingisuguste nõuete kohta neile ülevalt, kiirustan märkima, et minu allikate sõnul ei ole otsustusorganitel neile mingeid küsimusi.
(Või on siin mingi huumor, mida ma praegu õhtul väsinud peaga ei taba... 
)
