Saab keeig öelda A ja B mõõdud?
Tänud
Küsimus embleemi mõõtude kohta ?
Küsimus embleemi mõõtude kohta ?
Saab keeig öelda A ja B mõõdud?
Tänud
Teen lühidalt siis eestlaste poolt kantud kraenurkade kokkuvõtte:
1) Üleni mustad kraenurgad.
Kui loodi Eesti SS Leegion, siis oli käsk kanda mustasid kraenurkasid. Debicas 1942-43 jne. Samas otsiti eesti meestele uut parempoolset kraenurka. Oli vähemalt 4 erinevat kavandit, kuid need ei läinud käiku.
2) Käsi mõõgaga kraenurk - käsitsi tehtud versioonid.
Peale treeninglaagreid tahtsid eesti poisid kodumaale tagasi Eestisse tulla rahvuslike kraenurkadega. Saksa versioonid ei läinud eriti meie meestele peale ning mehed võtsid asja ise ette. Antud kraenurga aluseks võeti vabadusristil olev käsi mõõgaga. Esimesed tehtigi ise signaalrakettide hülsside alumiiniumist, nii kuidas keegi oskas.
3) SS "välgud".
Kuna käsk eemaldada ise tehtud kraenugad tuli venemaal rindel olles ja ss kraenurkasid ei olnud kohe võtta, siis kanti edasi isetehtud kraenurkasid. Ehk siis nad ei kandnud ss kraenurkasid kohe algusest peale. Hiljem aga ei olnud meestel väga valikut. Algusest peale kandsid ainult Narwa mehed, kuni 20. ss diviisiga liitumiseni.
4) Käsi mõõgaga kraenurk - Tartu versioon. (stantsitud - "E" tähe alumine osa on mõõgaga koos)
Peale edukaid lahinguid punaarmeega ning teades nn. "kraenurgaprobleemi" otsustas Tartu linn lasta teha eesti meestele kraenurga märke kirurgiliste instrumentide tehases. Märgid tehti masinaga ning viimistleti käsitsi. Kui Riipalu oma 45. rügemendiga Tartust läbi sõitis (enne Mehikoorma ja Meerapalu lahingut 11.02.1944) korraldati väike tseremoonia ja Tartu linnapea Paul Keerdoja esiltles tehtud märke. Mehed pidid muidugi ise need märgid kraenurgale peale õmblema ning seetõttu ongi piltidel väga erinevalt asetsevaid ja õmmeldud märgid. Paul Vent andis pärast käsu neid märke veel juurde teha kogu oma üksusele. Sakslased pigistasid silma kinni.
5) "E" mõõgaga kraenurk - Saksa esimene ametlik versioon.
1944 suvel panid sakslased oma sõna maksma ning nõudsid, et võetaks kasutusele ametlik saksa versioon ning mis oleks ametlikult toodetud. Kuna teati, et eestlased eelistavad oma rahvuslikke tunnusjooni siis ei muudetud ametlikku versioon väga erinevaks, ära kaotati käsi ning mõõk pandi "E" tähe peale. Eestlased muidugi said shoki, et nüüd kästakse neil oma armastatud mitteametlikud kraenurgad vahetada nende jubedate ametlike vastu. Teema võtsid üles nüüd juba siis rügemendi ülemaks saanud Riipalu ja teised ohvitserid ning läbi Augsbergeri jõudis kiri Himmlerini ning peale mure ja Riipalu seletuse ära lugemist andis ta loa kasutada kraenurgal esialgse kujuga käega mõõka. Niisiis antigi käsk teha isetehtud kraenurkadele sarnased ametlikud kreaenurgad. Vahepealsel ajal kandsid paljud ka seda esimest ametlikku saksa kraenurka. Kuid vaevalt Riipalu ja tema mehed eemaldasid oma vormilt paljutähendusliku Tartu märgi.
6) Käsi mõõgaga kraenurk - Saksa teine ametlik versioon.
Riipalut kuulda võttes disainiti uus kraenurk mis oli eestlastele vastuvõetavam. Osad mehed muidugi kasutasid keerulist sõjaolukorda ära ning jäeti alles ise tehtud kraenurgad. See teine versioon jagati diviisi meestele kätte oktoobris 1944 - jaanuar 1945 peale ümberformeerimist Neuhammeris.
LoCo
1) Üleni mustad kraenurgad.
Kui loodi Eesti SS Leegion, siis oli käsk kanda mustasid kraenurkasid. Debicas 1942-43 jne. Samas otsiti eesti meestele uut parempoolset kraenurka. Oli vähemalt 4 erinevat kavandit, kuid need ei läinud käiku.
2) Käsi mõõgaga kraenurk - käsitsi tehtud versioonid.
Peale treeninglaagreid tahtsid eesti poisid kodumaale tagasi Eestisse tulla rahvuslike kraenurkadega. Saksa versioonid ei läinud eriti meie meestele peale ning mehed võtsid asja ise ette. Antud kraenurga aluseks võeti vabadusristil olev käsi mõõgaga. Esimesed tehtigi ise signaalrakettide hülsside alumiiniumist, nii kuidas keegi oskas.
3) SS "välgud".
Kuna käsk eemaldada ise tehtud kraenugad tuli venemaal rindel olles ja ss kraenurkasid ei olnud kohe võtta, siis kanti edasi isetehtud kraenurkasid. Ehk siis nad ei kandnud ss kraenurkasid kohe algusest peale. Hiljem aga ei olnud meestel väga valikut. Algusest peale kandsid ainult Narwa mehed, kuni 20. ss diviisiga liitumiseni.
4) Käsi mõõgaga kraenurk - Tartu versioon. (stantsitud - "E" tähe alumine osa on mõõgaga koos)
Peale edukaid lahinguid punaarmeega ning teades nn. "kraenurgaprobleemi" otsustas Tartu linn lasta teha eesti meestele kraenurga märke kirurgiliste instrumentide tehases. Märgid tehti masinaga ning viimistleti käsitsi. Kui Riipalu oma 45. rügemendiga Tartust läbi sõitis (enne Mehikoorma ja Meerapalu lahingut 11.02.1944) korraldati väike tseremoonia ja Tartu linnapea Paul Keerdoja esiltles tehtud märke. Mehed pidid muidugi ise need märgid kraenurgale peale õmblema ning seetõttu ongi piltidel väga erinevalt asetsevaid ja õmmeldud märgid. Paul Vent andis pärast käsu neid märke veel juurde teha kogu oma üksusele. Sakslased pigistasid silma kinni.
5) "E" mõõgaga kraenurk - Saksa esimene ametlik versioon.
1944 suvel panid sakslased oma sõna maksma ning nõudsid, et võetaks kasutusele ametlik saksa versioon ning mis oleks ametlikult toodetud. Kuna teati, et eestlased eelistavad oma rahvuslikke tunnusjooni siis ei muudetud ametlikku versioon väga erinevaks, ära kaotati käsi ning mõõk pandi "E" tähe peale. Eestlased muidugi said shoki, et nüüd kästakse neil oma armastatud mitteametlikud kraenurgad vahetada nende jubedate ametlike vastu. Teema võtsid üles nüüd juba siis rügemendi ülemaks saanud Riipalu ja teised ohvitserid ning läbi Augsbergeri jõudis kiri Himmlerini ning peale mure ja Riipalu seletuse ära lugemist andis ta loa kasutada kraenurgal esialgse kujuga käega mõõka. Niisiis antigi käsk teha isetehtud kraenurkadele sarnased ametlikud kreaenurgad. Vahepealsel ajal kandsid paljud ka seda esimest ametlikku saksa kraenurka. Kuid vaevalt Riipalu ja tema mehed eemaldasid oma vormilt paljutähendusliku Tartu märgi.
6) Käsi mõõgaga kraenurk - Saksa teine ametlik versioon.
Riipalut kuulda võttes disainiti uus kraenurk mis oli eestlastele vastuvõetavam. Osad mehed muidugi kasutasid keerulist sõjaolukorda ära ning jäeti alles ise tehtud kraenurgad. See teine versioon jagati diviisi meestele kätte oktoobris 1944 - jaanuar 1945 peale ümberformeerimist Neuhammeris.
LoCo
Viimati muutis LoCo, 02 Apr, 2007 21:23, muudetud 3 korda kokku.
LoCo - 1. lõik "üleni mustad kraenurgad" - esimene vasakpoolne pilt on SA ehk Sturmabteilungen salkades kasutusel olnud kraenurk (Kragenspiegel). Tunnus - kraenurga triibuline äär, mis võis olla erinevat värvi vastavalt SA piirkondlikule paiknemisele kuni 1934. a.
Mis puudutab SS ruunide kasutamist siis neid võisid kanda ainult aaria rassi esindajad - peale Allgemeine SS ka sellised diviisid, mille isikkoosseis oli puhtsakslastest või germaani rahvaste esindajatest: LAH, Reich jne. Waffen-Grenadier diviisides SS-ruunid võis kanda ainult sakslastest koosnev diviisi raamipersonal (Rahmenpersonal). Juhul kui raamipersonal kandis mittegermaani rahvastest koosneva diviisi eripärase kraenurga, siis SS-ruunide kandmine oli ettenähtud feldgrau frentshi vasakpoolse tasku all.
Kuna eestlasi arvati VI liiki (ganz ostisch) ja allapoole, siis SS-ruunide kandmine eestlaste poolt oli omavoliline ning kohtus ainult rindel.
Mis puudutab SS ruunide kasutamist siis neid võisid kanda ainult aaria rassi esindajad - peale Allgemeine SS ka sellised diviisid, mille isikkoosseis oli puhtsakslastest või germaani rahvaste esindajatest: LAH, Reich jne. Waffen-Grenadier diviisides SS-ruunid võis kanda ainult sakslastest koosnev diviisi raamipersonal (Rahmenpersonal). Juhul kui raamipersonal kandis mittegermaani rahvastest koosneva diviisi eripärase kraenurga, siis SS-ruunide kandmine oli ettenähtud feldgrau frentshi vasakpoolse tasku all.
Kuna eestlasi arvati VI liiki (ganz ostisch) ja allapoole, siis SS-ruunide kandmine eestlaste poolt oli omavoliline ning kohtus ainult rindel.
See SA asi on selge, mul oli siin lihtsalt parandamata...Igor kirjutas:LoCo - 1. lõik "üleni mustad kraenurgad" - esimene vasakpoolne pilt on SA ehk Sturmabteilungen salkades kasutusel olnud kraenurk (Kragenspiegel). Tunnus - kraenurga triibuline äär, mis võis olla erinevat värvi vastavalt SA piirkondlikule paiknemisele kuni 1934. a.
Mis puudutab SS ruunide kasutamist siis neid võisid kanda ainult aaria rassi esindajad - peale Allgemeine SS ka sellised diviisid, mille isikkoosseis oli puhtsakslastest või germaani rahvaste esindajatest: LAH, Reich jne. Waffen-Grenadier diviisides SS-ruunid võis kanda ainult sakslastest koosnev diviisi raamipersonal (Rahmenpersonal). Juhul kui raamipersonal kandis mittegermaani rahvastest koosneva diviisi eripärase kraenurga, siis SS-ruunide kandmine oli ettenähtud feldgrau frentshi vasakpoolse tasku all.
Kuna eestlasi arvati VI liiki (ganz ostisch) ja allapoole, siis SS-ruunide kandmine eestlaste poolt oli omavoliline ning kohtus ainult rindel.
SS-ruunide kandmine eestlaste poolt ei olnud küll minuarust omavoliline, peale treeninglaagreid oli ikka käsk kanda ju... või ei olnud nii?
Sama teema teises foorumis: http://www.wehrmacht.pri.ee/phpBB-2.0.1 ... php?t=1719
Lõkmetest:
LoCo kirjutas:
Loomulikult olid väga populaarsed Meie oma tunnused ja võimalusel hangiti enesele need. Kõige ilusam, e lõplik versioon tuli aga hilja.
Eesti lahingute ajal, kandis Tartus valmistatud varianti peaasjalikult Riipalu 45.rüg. Teised kandsid rohkem seda ebapopulaarset versiooni. Aga muidugi oli ka väga kõrge % ruunide kandmisel. Näiteks pataljon "Narwa" legendaarsed juhid, Hando Ruus ja Oskar Ruut, jäid kuni lõpuni ruunide kandjaiks.
Muidugi ei olnud. Eestlasest btl "Narwa" vastas veel pealegi nn Arische kategoriele, suurem osa veel Nordische 1 und 2. Ja "SS" ruune kanti käsu korras, ning ametlikult. Samuti kandis ruune Eesti SS-Brigaad, kes siis hiljemalt formeeriti ümber Eesti 20.SS-Diviisiks.SS-ruunide kandmine eestlaste poolt ei olnud küll minuarust omavoliline, peale treeninglaagreid oli ikka käsk kanda ju... või ei olnud nii?
Loomulikult olid väga populaarsed Meie oma tunnused ja võimalusel hangiti enesele need. Kõige ilusam, e lõplik versioon tuli aga hilja.
Eesti lahingute ajal, kandis Tartus valmistatud varianti peaasjalikult Riipalu 45.rüg. Teised kandsid rohkem seda ebapopulaarset versiooni. Aga muidugi oli ka väga kõrge % ruunide kandmisel. Näiteks pataljon "Narwa" legendaarsed juhid, Hando Ruus ja Oskar Ruut, jäid kuni lõpuni ruunide kandjaiks.
Re: Lõkmetest:
No näed siis, toetussõnu tuleb ka ikkaWiking kirjutas:Muidugi ei olnud. Eestlasest btl "Narwa" vastas veel pealegi nn Arische kategoriele, suurem osa veel Nordische 1 und 2. Ja "SS" ruune kanti käsu korras, ning ametlikult. Samuti kandis ruune Eesti SS-Brigaad, kes siis hiljemalt formeeriti ümber Eesti 20.SS-Diviisiks.
Loomulikult olid väga populaarsed Meie oma tunnused ja võimalusel hangiti enesele need. Kõige ilusam, e lõplik versioon tuli aga hilja.
Eesti lahingute ajal, kandis Tartus valmistatud varianti peaasjalikult Riipalu 45.rüg. Teised kandsid rohkem seda ebapopulaarset versiooni. Aga muidugi oli ka väga kõrge % ruunide kandmisel. Näiteks pataljon "Narwa" legendaarsed juhid, Hando Ruus ja Oskar Ruut, jäid kuni lõpuni ruunide kandjaiks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline