Laskmiskell

[Walter2]

Taga targemaks - kõigepealt leidku ma endale nutiseade, siis sõbrad ka

Jama lugu jahh - vaata et lubadetalitusest teada ei saada et nutiseadmeta ja sõpradeta isik omab veel relvaluba..ilmselge riskikäitumine

[vtl]

Jama lugu jahh - vaata et lubadetalitusest teada ei saada et nutiseadmeta ja sõpradeta isik omab veel relvaluba..ilmselge riskikäitumine

Offtopic, aga see meenutab mulle omaaegset meemi - nägin kohvikus mingit kahtlast tüüpi. Ei olnud tal käes ei laptoppi, tahvlit ega isegi mitte nutitelefoni, lihtsalt jõi oma kohvi ja vaatas teisi inimesi nagu mingi maniakk.

[Welber]

Kust ma laenan? Äpi jaoks ma peaks ostma telefoni, milles jooksevad äpid.

Mul üks väga vähe kasutatud ShotMaxx üle. Võin Sulle saata 14 päeva tagastusõigusega. Kui sobib, siis 50 eurtsi (poes maksis 170.-), kui ei, saadad tagasi.

[trs]

15 sekundiga 15m pealt 3 lasu sooritamise treenimiseks sobib ka sekundiosutiga käekell. Kui on seisma jäänud, siis selle aja sees jõuad ka kella üles keerata. Aga kui Kriku ei trollinud ja tõsiselt mõtleb, siis väga hästi toimib telefonil taimeri funktsioon, mis loeb sekundeid maha. Laual seisva telefoni käima lülitamisest tuleva viite võib julgelt arvestada reaktsiooniajaks. Ainuke miinus (vähemalt minu telefoni puhul) on sekundikümnendike puudumine.
Ma pole uuel eksamil käinud, aga põhimõtteliselt sisaldab see harjutus siis kahte osa ehk laualt/kabuurist relva(ilmselt siis salv on all) haaramist ja laadimist ning sihtmärgile viimist ja teine osa on laskmine 15m pealt. Esialgu me ei räägi siin shot timerist, aga kõigepealt tuleb kodus peegli ees harjutada nii kaua, kuni näiteks 2 sekundiga jõuab telefonil taimeri käima lükata, lauale visata, kabuurist laadimata relva haarata, laadida ja sihitud tühilasu teha ilma nähtavalt ära tõmbamata. Teine osa ehk laskmine on juba puhas tiirupraktika ja mingi laskude vahelist aega registreeriva taimerini on siin kosmos ja sadu padruneid. Kui harjutuse suudad suvalise taimeri abil tiirus stabiilselt näiteks 5 sekundiga edukalt sooritada (3xA), siis edasi treenimiseks on juba shot taimeril mõte. Ja see kõik on siis praktilise relvakäsitsemise harjutamiseks, mitte eksami jaoks. Kui keegi ütleb, et selle harjutuse jaoks on aega 15 sekundit, siis lollus oleks esinema hakata ja seda proovida 3 sekundiga sooritada olenemata oskustest. Ja kui reaalsest relvaksutamisest rääkida, siis tehes esimese sihitud lasu näiteks 5+ sekundi pärast, pole mõtet relva välja võtma hakatagi...

[Kriku]

Ei trollinud, jälgin arutelu.

Harjutus tähendab salvega relva haaramist laualt, vinnastamist ja 3 lasu sooritamist kokku 15 sekundi jooksul.

[trs]

No siis on esimene osa harjutusest relva laualt haaramine(äkki teine käsi näiteks aitab?), mis oleneb ka relva paigutusest laual. Nii laualt kui kabuurist haarates on oluline saada relv kohe õigesti kätte, sest muidu hävid ajaliselt harjutuse viimases osas(kiiresti lastes tuleb relv täpselt samale kohale võimalikult kiiresti tagasi(=õige asend+tugevad käed+õige kompenseerimine/lihasmotoorika või puudub valesti kompenseerimine pigem=tohutult praktikat), põhimõtteliselt järgmised lasud sihtimata, sest muidu sa tõeliselt kiireid splite nagunii ei saa). Kui kõike seda on kuivalt tehtud sadu kordi korrektselt läbi ja tundub, et endiselt on huvitav ja tahaks kiiremini ja veel sadu kordi teha, siis võib netist mingi suvalise shot timeri tellida. Reviewsid on igal pool. Aga pigem on küsimus hobuse kannatuses, mitte shot timeris, sest võimalikult kiiresti tegemiseks tuleb kõigepealt õigesti tegema õppida ja see refleksilaadseks tegevuseks harjutada=tohutult praktikat (ja ka padruneid, kuigi enamik alahindab ilma padruniteta kuiva trenni mõju).

[vtl]

... põhimõtteliselt järgmised lasud sihtimata, sest muidu sa tõeliselt kiireid splite nagunii ei saa)...

AKF TRS jutt õige. Kusagil 20 000 padruni järel võib rääkida mingist lihasmällu kinnistunud tegevusest, aga sealt perfektse tulemuseni on veel pikk maa minna. Samas tippude tippusid vaadates tundub, et mingid tulemused jäävadki kättesaamatuks.

https://www.facebook.com/hannu.uronen/v ... 6309370627

https://www.facebook.com/hannu.uronen/v ... 1555106474

PS. Lülitage heli ka sisse, muidu jääb see 10...20 sek vehkimine pisut arusaamatuks.

PPS. Kui keegi nüüd arvab, et hakkab proovima seda laskmiskiirust jäljendada, siis ärge parem... Lihtsalt rabistades tulevad KOHE valed võtted sisse ja hiljem on neid väga-väga raske välja harjutada. Kiirus tuleb ajaga ja väga pika treeninguga. Udukerge päästikuga ja kompensaatoriga relv on ka vajalikud. Videotes peaks olema Alien Laugo, millel raua telg gripist madalamal, seega ülesviskamine praktiliselt puudub.

[Kriku]

Heakene küll, aga ma ei taha laskesportlaseks saada. Ma kannan kodunt väljapool väga harva relva ja kodus on see mul selleks, et peatada sissetung. Relva haaramiseks võib tõepoolest kuluda 5+ sekundit, aga ega aknast või uksest sisse tungival ründajal vähem lähe. Samuti võib karta, et reaalses enesekaitseolukorras peab iga lasku sihtima, sest keegi ei seisa paigal.

[vtl]

Heakene küll, aga ma ei taha laskesportlaseks saada. Ma kannan kodunt väljapool väga harva relva ja kodus on see mul selleks, et peatada sissetung. Relva haaramiseks võib tõepoolest kuluda 5+ sekundit, aga ega aknast või uksest sisse tungival ründajal vähem lähe. Samuti võib karta, et reaalses enesekaitseolukorras peab iga lasku sihtima, sest keegi ei seisa paigal.

Selleks ei pea olema laskesportlane, et olla laskesportlane.
Ehk mina jagaks siinkohal laskmisega tegelevad inimesed kaheks - ühed on sportlased selle sõna otseses tähenduses. Nad üritavad saada parimat tulemust, ja kiire(i)mat sooritusaega. Selleks lihvitakse oma tehnikat peensusteni ja soetatakse udupeen varustus sportrelvast alates ja sportliku riietuse ja jalanõudega lõpetades. Võistlustel näeb ka seda, kuidas mõned laskurid kasutavad spetsiaalset "kätekreemi", et relvahaare oleks kindlam ja tugevam.

Teine kategooria laskesportlasi ei aja taga medaleid vaid tegeleb laskmisega (individuaalses või klubilises vormis) selleks, et ennast võimalikuks kriisiolukorraks ette valmistada. On selleks siis üksiku kurikaela tõrjumine või potentsiaalne riigikaitseline aspekt, eesmärk on põhimõtteliselt sama.
Ja loomulikult on siin ka teatav fun-faktor ehk lastakse sellepärast, et laskmine meeldib.

Ettevalmistamata inimene ei suuda ennast üldiselt relvaga kaitsta. Põhjus(t)est on siin jahutud korduvalt - inimese, täpsemalt inimorganismi käitumist viimase piirini viidud stressiolukorras ei ole võimalik niisama lihtsalt ette ennustada. Tunnelnägemine, käte värin, peenmotoorika häiring... kõik need komponendid võivad paanikaolukorras segada niivõrd lihtsaid toiminguid, nagu salve kinnitamine, relva vinnastamine või kaitseriivi mahavõtmine. Ainus asi, mis selle vastu aitab, on regulaarne treening, mis kinnistab need liigutused umbes samamoodi, nagu sidur-pidur-gaas-käiguvahetus autojuhtimisel. Sa ei mõtle enam selle peale, kas enne ühendada salv või vinnastada kelk.

PS. Sihtima peab iga lasku, lihtsalt sihtimise tehnika on erinev, sõltuvalt sihtmärgist ja selle kaugusest. Mulle meeldib väga EKSS definitsioon sihtimise kohta: "tegevus, mille eesmärgiks on anda relvale lasu hetkel asend, mis tagaks sihtmärgi tabamise."
Selle järgi on ka puusalt laskmisel vaja sihtida ehk anda relvale asend, mis tagaks tabamuse. Ehk sihtimiseks ei pea tingimata alati läbi sihikute sihtmärki vaatama. Sa võid relva suunata laseri järgi, relvaraua suunda või vahel ka lihtsalt käetunnetuse järgi.

[Kriku]

Ettevalmistamata inimene ei suuda ennast üldiselt relvaga kaitsta. Põhjus(t)est on siin jahutud korduvalt - inimese, täpsemalt inimorganismi käitumist viimase piirini viidud stressiolukorras ei ole võimalik niisama lihtsalt ette ennustada. Tunnelnägemine, käte värin, peenmotoorika häiring... kõik need komponendid võivad paanikaolukorras segada niivõrd lihtsaid toiminguid, nagu salve kinnitamine, relva vinnastamine või kaitseriivi mahavõtmine.

Kõik õige, aga täpselt sama käib enesekaitse kohta kirve, noa või paljaste kätega. Ma siiski eelistaks tulirelva nii võimaluse pärast ründajat distantsilt perforeerida kui seetõttu, et külmrelvad on kõigile vabalt kättesaadavad ja võib eeldada vähemalt pariteeti ründajaga.

Treeningu vajaduse vastu absoluutselt ei vaidle.

[vtl]

Kõik õige, aga täpselt sama käib enesekaitse kohta kirve, noa või paljaste kätega. Ma siiski eelistaks tulirelva nii võimaluse pärast ründajat distantsilt perforeerida kui seetõttu, et külmrelvad on kõigile vabalt kättesaadavad ja võib eeldada vähemalt pariteeti ründajaga.

Ja jah ja ei. Pean silmas väidet "täpselt sama käib enesekaitse kohta kirve, noa või paljaste kätega"
Laskeoskus ei ole naturaalne oskus ja vajab kirve, malaka või rusikaga löömisega võrreldes peenmotoorikat.
Ehk siis inimloom õpib oma käte koordinatsiooni ära juba imikuna ning suudab lihtsat külmrelva käsitseda ka ilma spetsiaalse treeninguta. Tulirelva mitte.