Selles osas nõus Dr,Sci-ga, et kui kirjutasin "... kogu probleemiga venitamine kuni valimisteni...", siis pidasin silmas just laiendamise protsessi alustamist. Avalikustamine on üks selle osa.
Vajadused olid teada juba kaua-kaua ennem ja praeguseks ajaks oleks nii mõnedki küsimused vastuse saanud ning nende rakendamine valimiste vankri ette oleks saanud vältida.
Poliittehnoloogidel ja muiduanalüütikutel oleks aeg jalad kõhu alt välja võtta ja hakkata liine tõmbama:
Millal Nursipaluga laskeväljaga seotud küsimused esmalt kohalikus poliitikas välja mängiti? > Millal laiendamise vajadus ministeeriumisse esitati? > Millal langetati otsus sellega edasi minna? > Kes otsustas, kuidas selles asjas avalikkusega suhelda? > Kes alustas esimesi ettevalmistavaid samme kohalike omavalitsustega? > Millised kohalikest omavalitsustest otsustasid veel toore asja ilma selgitusteta kondina rahva ette visata? > Kes on võtnud enda peale olla "kõneisik(ud)" ühelt või teiselt poolt? > Poolte argumendid vs. riigi julgeolek?
Tasuks vaadata eri etappide ajastust ja nende seotust samade perioodide teiste poliitiliste sündmustega.
Siin kokkuvõtte tegemist ei taha teha, sest need tulemused (üllatused?) peaks igaüks individuaalselt leidma ja mitte laskma ennast teiste nägemustest eksitada.
Mulle oli see mõttemäng huvitav ...
