Autotehnikateema

[Peeter]

Ei ole siin mingit hookuspookust, kuni metsamaad ei hävitata, kasvab meie kliimavöötmes sinna samasugune puu asemele ja seob sama koguse CO2. Sama on jääkõlist valmistatud biodiisliga, mis loetakse ka CO2 neutraalseks. Co2 küll eraldub sõitmisel, aga taimed kasvades seovad selle tagasi. Seda kütust kasutab ilmselt ka DPD. Liigselt ei maksa erutuda, neid kütuseid kõigile ei jätku.
Täna on elektrikaubik erinevalt elektrisõiduautost ikka veel väga nishitoode. Kallis ja väikese sõiduulatusega.

Konkreetselt minu elamisse Tartu linnas on sellel aastal pakikuller korduvalt toonud saadetise volksu elektri-crafteriga. Ühed olid kindlasti DPD, kes teine firma oli, ei tule praegu kohe meelde.
Neile bussikuudis pakilugejatele: aga mis siis veel saab, kui tal ka need viimased neli-viis pakki üle antud saab? Ei võikski siis lattu uute järgi minna või? Jääbki ootama kuni nt Tallinnast uus 6- või 13,5-meetrine kotimees tuleb ja hakkab siis seda crafterit kuskil Tammelinna linnuriigi pisitänavatel varustama tulema või? Et crafter jumalaeest tühjalt ei peaks sõitma tagasi vahelattu? Ja seal saab juba edasi aretada, et kuidas nüüd siis omakorda sealt linnuriigist 13poolene kotimees küll pooltühja autoga vahelattu tagasi saab? Ärge nüüd oma teise mehe kuudis pakkide lugemisega liiale kah minge!

[Peeter]

.... Sest kui tahtsid ikka tunduvalt võimsamat autot, siis läksid sa vastuollu NSVL ajast pärit nõuetega (mis olid mõeldud kasutamiseks stiilis, et 2101 peale ei pandaks taeva pärast Volga mootorit, vaid maksimum 2106 oma) ja siis oligi ainuke legaalne võimalus vormistada see isevalmistatuna, kuna nendel polnud võimsus kuidagi piiratud.

Päris nii see nüüd NSVL-i ajal küll ei olnud. Ümberehituse kohta olid konkreetsed juhendid mida ja kuidas oli lubatud muuta. Nt vaz 01-st 07-ni mis ja kuidas, 08-09 eraldi teema aga 07-st 08-09-t teha ei olnud lubatud , mosse 401-st 407-ni ja siis omakorda 408-st 412-ks või siis isegi 427-ks-433-ks jne. Ja siis seal vahel süsteem kuidas 407-st 408-ks saada. Lõpus lisandus ka võimalus 412-baasilt 2141-ks. Ja GAZ-i puhul 20-st Pobist 21 tegemine ja siis 21-st 24 tegemine. Olid tabelid mis ja kuidas oli üldse lubatud, kuidas ja mismoodi keegi konkreetselt loa selleks ja seejärel paberid korda saab, see oli hoopis iseasi.
Päris ise valmistatuna olid aga omakorda piirangud milliseid jõuallikaid ja/või agregaate üldse võis iseehitaja sõiduauto valmistamisel kasutada. Mäletan kuidas mingi aeg oli eestikeelse raamatu tabelis kirjas iseehitaja maksimumiks sapaka käigukast. Ja sigulli mootorit ei võinud kindlasti iseehitaja migil ajal üldsegi paigaldada. Ammugi siis see jutt, et tegid omale nt volga 24 mootoriga mingi änksa-vinge-võimsa masina. See lihtsalt ei olnud (tänavaliikluseks) lubatud. Mõeldamatu oli, et mingi keegi saab loa teha ise auto, millele ei saa järgi isegi KGB-Volgad, rääkimata miilitsa siksidest ja soolo-Uraalidest. See oli siis jutt nõuka-ajast. Selle perioodi lõpul tegin mina ise ärandatud 2108 passi alusel üle mootori ja komplektkere vahetuse 2109. Läbisin seejärel ümberehitusekspertiisi ja sain arvele. St mul oli ainult omandiõigust tõestav dokument alles, ei numbrit ei ämbrit, nagu tookord oli kõnekäänuks, sebisin kere ja sebisin mootori, komplekteerisin, esitasin ümberehituseks nõutavad dokumendid, esitasin sõiduki ekspertiisiks ja sain arvele.

[2korda2]

Eks see tähendab oote/transpordiaja pikenemist, sest 2000 kg kandevõimega kaubikuga vedada 20 kg kaupa pole just kuigi säästlik mõte. Eelkõige tähendaks see tarbimisharjumuste muutumist (kõike ei saagi kohe kätte).

Taustaks. Ma juhuslikult töötan Eesti ühes suurimas logistikaettevõttes. Minu esimene logistikaülesanne aga oli üle 20 aasta tagasi ühe suure toiduainetööstuse ca 100 toote tarnimine ~3000 lepingulisele partnerile.
2-tonnise kandevõimega kaubik on väga ebatõenäoline sõiduk logistikaettevõtte pargis. Ma olen peaaegu kindel, et minu tööandja masinapargis sellist ei olegi. Põhjus on ilmselge - sellise jaoks on vaja C-kati lube aga samas kandevõime C kati lubade kohta tagasihoidlik. Sestap on tüüpilise logistikaettevõtte masinapargis pmst kolme mõõtu masinaid:
1. "Pirukakärud" - üksikud/vähesed pakid karuperse aadressile. Tihtipeale on selliste masinate "koduks" mõni lokaalne jaotuskeskus, kuhu pakk tuleb kohale suurema masinaga ja liigub sealt lõpp-punkti pirukakärus. Kasutusel ka kui "kohaliku kontori tööauto jooksvate lisaülesannete lahendamiseks". Erandiks võib olla "meil on suurklient, kelle pakid on väikesemõõdulised aga kallid/kiireloomulised". Siis võib pirukakäru ka linna tingimustes toimida - liiklemisel on see ikkagi pisut kiirem. Samas võib olla ka logistikaettevõtteid, kus sellised üldse puuduvad - üksikuid pakke karuperse on niivõrd vähe, et selle jaoks väikse masina soetamisel puudub mõte.
2. B-katiga juhitavad kaubikud - peaks olema valdav enamus sõidukitest. Kõiksugu väikepakid kuni mööbli ja kodutehnika veoni välja. Tugev enamus vedudest lõpp-punkti tehakse sellistega, sest kogukulu erinevus vs pirukakäru on tegelikult väike. Samas võimalused/paindlikus oluliselt suurem.
3. C+ kati veokid, vahel järelkäruga. Tüüpiliselt logistikakeskuste vaheliste vedude tarvis aga sõltuvalt veetavast kraamist võivad ka lõpp-punkti vedusid toimetada (näiteks Maxima veab oma poodidele sellistega kraami, ka ehituspoodide kaup on tihtipeale väiksemate jaoks liiga raske).

Kui vaadata paki kohaletoimetamise kulu, siis oluline hüpe tuleb just 2->3 peale liikumisel. Tehnika on oluliselt kallim, kütust võtab rohkem ja mis peamine - oluliselt vähem sobivat tööjõudu (seega kallim).

[Marvin]

Ma arvan, et puudus on praegu tegijatest, mitte niiväga tehnoosakonna lubamisest. Auto ehitamine on raske ja kapitalimahukas tegevus, lihtsam on ju kuskil klubis nutitelefon ees, tatt ripakil mölutada. Ja kes väga tahab, leiab ka võimaluse sellest tehnost mööda hiilimiseks (nõrk politseikontroll toetab neid trikke täna igati).

Tehnoosakond peksab jätkuvalt segast. Jah, mootorivahetuse vabaksandmine on kahtlemata samm edasi. Samas jätkuvalt EI TOHI mitte midagi teha piduritega. Tulemuseks on see, et seaduse vaatenurgast ei tohi autole suuremat mootorit pannes sellele autole paigaldada suurema mootoriga tehasest tulnud auto pidureid. Praktikas muidugi pannakse, aga miks see peab seaduse halltsoonis olema?
Mitte midagi ei tohi teha ka veoskeemiga. Tulemuseks on see, et näiteks mädanenud kerega Sierra Cosworth 4x4 ei saa enam legaalselt tänavale, sest mädanemata tagaveolisele kerele (mis on täpselt samasugune!) ei tohi 4x4 tehnikat istutada. Ma tean juhust, kui ARK on omavahel soovitanud uuel kerel number üle lüüa. Jabur.

[Kapten Trumm]

Aga kui sul käed kannavad, siis kasuta ära asjaosaliste vähest teadlikkust ja mine piirangutest mööda.
Lõika selle Cosworthi kerenumbrid roostes kerest välja ja keevita need tavalise Sierra kerele asemele. Keevituskohad korralikult viimistleda ja ükski koer ei haugu. Ja ülevaatajal pole never ever meil piisavat kompetentsust, et teha nendel keredel visuaalselt vahet. Ainuke asi, et pead doonorkere sama värvi värvima.

Arvan, et ma olen valmis vajadusel pidurisüsteemi vahetama ka nii, et ükski ülevaataja ei kobise midagi. Kui pidurdusjõud ja ühtlus on kombes ning piduritorud-voolikud korras ja kuskilt nähtavalt ei tilgu, siis ei haugu keegi midagi.

Lihtsalt praktilisest poolest.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata paki kohaletoimetamise kulu, siis oluline hüpe tuleb just 2->3 peale liikumisel. Tehnika on oluliselt kallim, kütust võtab rohkem ja mis peamine - oluliselt vähem sobivat tööjõudu (seega kallim).

Ma tellin netist alatasa midagi ja tunnen juba kohalikke kullereid nimepidi. DPD omi näiteks.
Olen alati kiiganud ka autosse ja tähele pannud, et seal on kaupa heal juhul 1/3 veoruumi mahust ja ehk 10% kandevõimest.
Veetakse sellise keskmise suurusega Peugeot Boxeriga näiteks.

[Kapten Trumm]

Päris nii see nüüd NSVL-i ajal küll ei olnud. Ümberehituse kohta olid konkreetsed juhendid mida ja kuidas oli lubatud muuta. Nt vaz 01-st 07-ni mis ja kuidas, 08-09 eraldi teema aga 07-st 08-09-t teha ei olnud lubatud , mosse 401-st 407-ni ja siis omakorda 408-st 412-ks või siis isegi 427-ks-433-ks jne. Ja siis seal vahel süsteem kuidas 407-st 408-ks saada. Lõpus lisandus ka võimalus 412-baasilt 2141-ks. Ja GAZ-i puhul 20-st Pobist 21 tegemine ja siis 21-st 24 tegemine. Olid tabelid mis ja kuidas oli üldse lubatud, kuidas ja mismoodi keegi konkreetselt loa selleks ja seejärel paberid korda saab, see oli hoopis iseasi.
[/quote]

Kordan üle - nõuka normid lubasid kõrvalekaldeid massi, võimsuse jms osas mingi % ulatuses originaalist, kui saada polnud originaalmootorit.
Näiteks Moskvits 403-le võis paigaldada Moskvits 412 mootorit. Vazidel võis neid eri mahuga mootoreid omavahel vahetada ja hankida tõendit, et originaali pole saada, polnud keerukas.

Sama % matemaatika elas meil siin nii 25 aastat veel edasi. Samas ega see tõsist ehitajat väga ei seganudki, nad leidsid tee mööda hiilimiseks. Näiteks Eestis on olemas ja kehtiva ülevaatusega üks 300 hj 190D mercedes, kuidas võimalik, ei ütle.

[Kapten Trumm]

.... Sest kui tahtsid ikka tunduvalt võimsamat autot, siis läksid sa vastuollu NSVL ajast pärit nõuetega (mis olid mõeldud kasutamiseks stiilis, et 2101 peale ei pandaks taeva pärast Volga mootorit, vaid maksimum 2106 oma) ja siis oligi ainuke legaalne võimalus vormistada see isevalmistatuna, kuna nendel polnud võimsus kuidagi piiratud.

Päris nii see nüüd NSVL-i ajal küll ei olnud. Ümberehituse kohta olid konkreetsed juhendid mida ja kuidas oli lubatud muuta. Nt vaz 01-st 07-ni mis ja kuidas, 08-09 eraldi teema aga 07-st 08-09-t teha ei olnud lubatud , mosse 401-st 407-ni ja siis omakorda 408-st 412-ks või siis isegi 427-ks-433-ks jne. Ja siis seal vahel süsteem kuidas 407-st 408-ks saada. Lõpus lisandus ka võimalus 412-baasilt 2141-ks. Ja GAZ-i puhul 20-st Pobist 21 tegemine ja siis 21-st 24 tegemine. Olid tabelid mis ja kuidas oli üldse lubatud, kuidas ja mismoodi keegi konkreetselt loa selleks ja seejärel paberid korda saab, see oli hoopis iseasi.
Päris ise valmistatuna olid aga omakorda piirangud milliseid jõuallikaid ja/või agregaate üldse võis iseehitaja sõiduauto valmistamisel kasutada. Mäletan kuidas mingi aeg oli eestikeelse raamatu tabelis kirjas iseehitaja maksimumiks sapaka käigukast. Ja sigulli mootorit ei võinud kindlasti iseehitaja migil ajal üldsegi paigaldada. Ammugi siis see jutt, et tegid omale nt volga 24 mootoriga mingi änksa-vinge-võimsa masina. See lihtsalt ei olnud (tänavaliikluseks) lubatud. Mõeldamatu oli, et mingi keegi saab loa teha ise auto, millele ei saa järgi isegi KGB-Volgad, rääkimata miilitsa siksidest ja soolo-Uraalidest. See oli siis jutt nõuka-ajast. Selle perioodi lõpul tegin mina ise ärandatud 2108 passi alusel üle mootori ja komplektkere vahetuse 2109. Läbisin seejärel ümberehitusekspertiisi ja sain arvele. St mul oli ainult omandiõigust tõestav dokument alles, ei numbrit ei ämbrit, nagu tookord oli kõnekäänuks, sebisin kere ja sebisin mootori, komplekteerisin, esitasin ümberehituseks nõutavad dokumendid, esitasin sõiduki ekspertiisiks ja sain arvele.

See et isevalmistatul polnud võimsus piiratud, puudutab ikka EV perioodi.
Muidu poleks ju need Cobra Kit-carid võimalikudki, sest nende erivõimsus ületab kõik viisakad piirid. Või BMW V12 mootoriga Pobeda. 300 hobujõudu Pobeda keres, iga tõsisem KGB mees oleks seda unes nähes püksi teinud. Ümberehitusena oleksid need BMW mootoriga Pobedad-Volgad olnud uhkelt üle lubatud lisavõimsuse (kas mitte +15% polnud).

NSVL ajal eksisteeris selline määrus, mis piiras omavalmistatud autol ära erivõimsuse 50 hobujõuga täismassi ühe tonni kohta. Ehk siis selle järgi ei saanudki seeriatoodangust (ega ka "kolmetäheliste" organite autodest) midagi kiiremat ehitada. Ladad-Mossed olidki täismassiga 1400-1500 kg ja võimsusega 64-80 hobujõudu.

Mul vedeleb kuskil selleteemaline raamat
https://www.ebay.com/itm/313447768387

Enne Mosse 2141 tulekut (ja selle agregaatide müüki ilmumist) piiras nõuka iseehitajate rõõmu suuresti keskmootoriga sportautole kohustuslik Sapaka käigukast ringi pööratud peaülekandega). Kergetel vormelitel polnud see haprus niisuur probleem, kuid ega see sapaka 40 hobujõu jaoks mõeldud käigukast neid 2106 mootoreid ei kannatanud kah. Seal raamatus on hulgi NSVL parimaid eksemplare tutvustatud ja mootorite lagi on seal Volga 95 hj mootor. Mingeid 53 või taevas hoidku, Tsaika mootoriga autosid vähemalt toona polnud.

Ma ise arvan, et need käepärastest materjalidest raamiga ja klaasplastist keredega samodelkinid polnud tehase kandekerega autodest kuigivõrd kergemad, pigem ikka raskemad.

Eriti karmid organid omasid peale Tsaika mootoriga Volgade veel Ladade eriversioone, alates "supervõimsast" 1,5 mootoriga 21011-st kuni vankelmootoriga 2108-ni, mis arendas kiirust 190 kmh ja kiirendas 0-100 9 sekundiga. Võrreldes tavapärase 69 hj ja 20 sekki kiirendava Ladaga võis see sõit olla kui reaktiivhävitajal. Kohalik KGB, kel eriti spioone taga ajada ei tulnud, olevat eelistanud taolisele eksootikale üsna tavapäraseid, "jämedama" mootoriga Ladasid. Kas mitte see levinuim "eriversioon" polnudki "organitele" mõeldud 210115, mis oli tavaline 21011, millel oli 2103 mootor ja organitele vajalik varustus pardal. Minu vanaisal oli 2103, olen sellega omajagu ka sõitnud, ei ütle, et mingi eriti kiire masin oli.

[Crispy]

Aga kui sul käed kannavad, siis kasuta ära asjaosaliste vähest teadlikkust ja mine piirangutest mööda.
Lõika selle Cosworthi kerenumbrid roostes kerest välja ja keevita need tavalise Sierra kerele asemele. Keevituskohad korralikult viimistleda ja ükski koer ei haugu. Ja ülevaatajal pole never ever meil piisavat kompetentsust, et teha nendel keredel visuaalselt vahet. Ainuke asi, et pead doonorkere sama värvi värvima.

Arvan, et ma olen valmis vajadusel pidurisüsteemi vahetama ka nii, et ükski ülevaataja ei kobise midagi. Kui pidurdusjõud ja ühtlus on kombes ning piduritorud-voolikud korras ja kuskilt nähtavalt ei tilgu, siis ei haugu keegi midagi.

Lihtsalt praktilisest poolest.

Kuidas üldse käituda kui VIN kood hakkab raamil ära oksüdeeruma? Viimane kord TÜVis käies sattusin mingi erilise aktivisti otsa kes hakkas undama, et vin on veel vaevu loetav. Põhimõtteliselt üldse esimene kord kui keegi sellele niiväga tähelepanu pöörab. Iveco kastikaga tegu ja üldse mitte vana masinaga...

[Walter2]

Aga kui sul käed kannavad, siis kasuta ära asjaosaliste vähest teadlikkust ja mine piirangutest mööda.
Lõika selle Cosworthi kerenumbrid roostes kerest välja ja keevita need tavalise Sierra kerele asemele. Keevituskohad korralikult viimistleda ja ükski koer ei haugu. Ja ülevaatajal pole never ever meil piisavat kompetentsust, et teha nendel keredel visuaalselt vahet.

Ülevaatus jah aga kahtluse korral võidakse saata su liikur maanteeameti angaari kus on vastav seade olemas millega vahetatud vin-numbri keevitus ka tuvastatakse. Cossul on asi lihtne aga kaasaegsetel autodel on vin-koodid kerel kohtades kus sa neid ise otsidagi ei oskaks ja neid teab üldjuhul vaid esindus või teemasse süübinud spetsialist. Lisaks veel kodeeringud elektroonikaseadmetes.

[isakene]

Kuidas üldse käituda kui VIN kood hakkab raamil ära oksüdeeruma? Viimane kord TÜVis käies sattusin mingi erilise aktivisti otsa kes hakkas undama, et vin on veel vaevu loetav. Põhimõtteliselt üldse esimene kord kui keegi sellele niiväga tähelepanu pöörab. Iveco kastikaga tegu ja üldse mitte vana masinaga...

Maanteeamet peedistab ülevaatajaid mõnuga ning igal mehel on töökoht armas. Viimased paar aastat kõik üv punktid ajavad näpuga rida, kuna kaamerad üleval ja kahtluse korral pannakse ilma seebita.

Vin-koodi taastamine on esinduse teema ja igas esinduses vist vabariigi peale üldse üks-kaks meest, kel antud teemas allkirjaõigus. Miskit väga hullu vist ei maksa, aga sebimist on omajagu.

[moscito]

Raamiga masinatel veendub esindus auto õigsuses löövad uuesti loetava vin numbri ja tehtud.

[Kapten Trumm]

Kuidas üldse käituda kui VIN kood hakkab raamil ära oksüdeeruma? Viimane kord TÜVis käies sattusin mingi erilise aktivisti otsa kes hakkas undama, et vin on veel vaevu loetav. Põhimõtteliselt üldse esimene kord kui keegi sellele niiväga tähelepanu pöörab. Iveco kastikaga tegu ja üldse mitte vana masinaga...
[/quote]

Minu meestel oli kunagi probleem Gaz-53 raamil olevate numbritega.
Lahenduseks sai Luna tööriistapoest ostetud umbes sama suured numbrirauad, see vaevu nähtav number maha käiatud ja taotud nende raudadega sama number uuesti. Kuna samal ajal sai raami roostest puhastatud, siis sai nagunii roostet käiatud ja värvitud. Ülevaataja tegi küll nägusid, aga lasi läbi. Muidubi abiks on, kui dubleeriv number (kuskil needitud birka peal) on alles.

Üldiselt ülevaatuste "äriloogika" on selles, et tuleb saavutada teatud % kordusülevaatusi, muidu leiab Transpordiamet, et nad teevad kehva tööd. Et ei tuleks läbikukkumist numbri pärast, tuleks siis moodustada tähelepanu kõrvalejuhtimise ja kaitse grupp ehk lasta neil "avastada" midagi muud, sest iva pole mitte reaalselte probleemide leidmine, vaid läbikukkumise % saavutamine. Eriti on minu silmis sellega hiilanud kontor nimega A-ülevaatus.

Lihtsalt inimeste tölplust tuleb adresseerida samasuguse asjaga

[Kapten Trumm]

Aga kui sul käed kannavad, siis kasuta ära asjaosaliste vähest teadlikkust ja mine piirangutest mööda.
Lõika selle Cosworthi kerenumbrid roostes kerest välja ja keevita need tavalise Sierra kerele asemele. Keevituskohad korralikult viimistleda ja ükski koer ei haugu. Ja ülevaatajal pole never ever meil piisavat kompetentsust, et teha nendel keredel visuaalselt vahet.

Ülevaatus jah aga kahtluse korral võidakse saata su liikur maanteeameti angaari kus on vastav seade olemas millega vahetatud vin-numbri keevitus ka tuvastatakse. Cossul on asi lihtne aga kaasaegsetel autodel on vin-koodid kerel kohtades kus sa neid ise otsidagi ei oskaks ja neid teab üldjuhul vaid esindus või teemasse süübinud spetsialist. Lisaks veel kodeeringud elektroonikaseadmetes.

See VIN numbri vahetus keres, kui see on hästi tehtud, on tuvastatav vaid röntgeni abil. Eks muidugi selliseid trikke tehes tuleb ka teemat ise vallata ja teada, kuskohas need numbrid kõik on. Kapotialune "birka" on üldiselt tavaliste tõmbneetidega, seda on lihtne ringi tõsta. Aga keresse löödud eeldavad lõikamist-keevitamist ja armatuuril olev esiklaasi või armatuuri eemaldamist. Ja terve mõistus eelkõige - et kui auto on selline väsinud olemisega, siis läikiva värviga VIN koodi koht muidugi tekitab kahtlusi.

Lihtsalt kui see üritus on piisavalt hästi teostatud, siis on vähetõenäoline, et ülevaataja viitsib jamama hakata, 99% vaatab lihtsalt formaalset, et klapib passis oleva (ja teiste kerel olevate) numbritega ja lööb käega.

[taara]

Sellise jutu peale palju õnne ja mine Euroopast välja ja vaata, mis piiripunktis juhtub.