Keelatud rajatised Riigikogus 24.01.07

[MOrav]

Viit siin, http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/ ... 12403.html ,
aga vastav osa kopitud siia.
===========

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu 1000 teine lugemine ja ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.
V. Linde
Head kolleegid, austatud istungi juhataja! Esmalt tuleb üles tunnistada üks trükiveakurat, mis on selle eelnõu teksti juures käinud. Veidi redigeeritum tekst peaks meil siin taga olema saadaval, mis tähendab seda, et muudatusettepaneku nr 3 juures on muudetud ka pealkirja, mitte ainult selle paragrahvi sisu ja vastavad allatõmbamised tegelikult peaksid olema selle muudatuse juures, kui ma nüüd õigesti näen.
Õiguskomisjon valmistas seda eelnõu ette oma kahel lugemisel, tegi seda 16. jaanuaril ja 22. jaanuaril. Vaatas läbi esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid oli esitanud sellele eelnõule Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Keskfraktsioon ja kolleeg Koit Pikaro isiklikult tegi päris mitu muudatusettepanekut. Komisjon vaatas need ettepanekud läbi ja nende otsustamiste juures olid ka ekspertidena veel Justiitsministeeriumi ametnikud ja ühel korral ka, 22. jaanuaril ka härra justiitsminister ise. Komisjon seda eelnõu ette valmistades algatas ise kolm muudatusettepanekut. Oleme veendunud, et need muudatusettepanekud, mis on toodud tabelis nr 1, 2 ja 3 all, et need oluliselt parendavad seda eelnõu ja teevad selle eelnõu selgemaks ja viivad sellelt eelnõult ära ka niisuguse poliitilise maitse küsimuse. Nagu siin mõned eksperdid, kellelt me küsisime arvamust, erinevad justiitsametkonnad võisid viidata, et sellel eelnõul võib niisugune maitse olla juures, kuivõrd lõpliku otsuse esialgse teksti järgi tegelikult keelatud rajatise kõrvaldamise kohta tegi lõplikult Vabariigi Valitsuse liige, minister.
Mida õiguskomisjon otsustas? Otsustas muuta eelnõu esimest paragrahvi, mis käsitles keelatud rajatist ja seda siis osas, et liideti siia juurde veel üks mõiste, mitte ainult avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike või nende relvajõudusid ülistava, vaenu õhutava, kuriteo toimepanemise üleskutsuva jne. põhjustada võiva rajatise monumentaalkunstiteoseks püstitamine või eksponeerimine, vaid siia juurde lisati ka veel komisjoni otsusega avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid ülistava. Ja siit läheb see tekst siis niimoodi edasi, nagu enne oli. Aga siiski viisime läbi veel ühe arutuse selle paragrahvi osas ja võtsime arvesse ka meie õiguskantsleri seisukohta, kes tundub ka, et täiesti põhjendatult, väitis, et selles paragrahvis niisugune lauseosa ? samuti muu eseme avalikus kohas eksponeerimine, et see mõiste on äärmiselt lai ja siia alla ei käi mitte ainult rajatised, monumendid, vaid ta tõi näite kas või T-särgi kandmine, kuhu võib-olla on siis kirjutatud meie riiki okupeerinud riike ülistavad sümbolid või loosungid. Seda eelnõu algatajad tegelikult vajalikuks ei pidanud, niisugust selles paragrahvis ära märkimist, selle osa märkimist. Ja komisjon oli ka seda meelt, komisjon algataski siin tegelikult ka ühe muudatusettepaneku ning jättis välja sellest § st 1 lauseosa, mis on praegu 4. reas, et "samuti muu eseme avalikus kohas eksponeerimine". Ka selle me siis jätsime oma muudatusettepanekuga välja sellest eelnõust.
Eelnõu § 1 lõige 2 andis esialgu definitsiooni avaliku koha kohta. Kuivõrd avaliku koha definitsioonid on meil praegu esitatud, mis on meil tõlgendamiseks ja tegelikult igapäevases elus juhindumiseks, kõige olulisemana on Riigikohtu tõlgendus selle kohta aluseks. Siis õiguskomisjon eelnõu menetledes arvas ka, et siin ei ole tarvis hakata jalgratast leiutama ja täiendavat avaliku koha definitsiooni see eelnõu ei vaja. Tuletan meelde, et esimese lugemise ajal rääkisime siin, et see avaliku koha definitsioon kattus või samastus ühe võimaliku eelnõu, korrakaitseseaduses toodud avaliku koha definitsiooniga, aga kuivõrd selle korrakaitseseaduse eelnõu Riigikogu ei menetle, siis sellest tulenevalt arvasime, et õige on jääda just nimelt selle definitsiooni juurde, mis Riigikohtu poolt on tõlgenduse kaudu meile antud kasutada. Ja see seadus täiendavalt mingit definitsiooni selles osas ei vaja.
Siis 3. muudatusettepanek on ka tegelikult väga oluline, see sündis komisjoni liikmete ettepanekul. Samuti see sündis Keskfraktsiooni poolt tehtud ühe ettepaneku alusel ja tegelikult võeti siin täiendavalt aluseks ka õiguskantsleri seisukoht. Nimelt üks on ju päris selge, et avaliku korra ja sisejulgeoleku eest vastutab meie riigis siseminister ja seetõttu on igati loogiline, kui ka keelatud rajatiste kõrvaldamise küsimustega tegeleb siseminister. Seetõttu ongi siis muudatusettepanekus nr 3 toodud see asendus, et justiitsministri asemele on siia toodud sisse siseminister.
Täiendavalt jällegi, lähtudes meile ekspertide poolt antud soovitustest, õiguskomisjon viis sisse muudatuse selles osas, et mitte minister, valitsuse liige ei otsusta päris üksi seda keelatud rajatise teisaldamist, vaid § 2 uus teine lõige ütleb, et siseministril on lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmise tagamiseks halduskohtu loal õigus rakendada sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätestatud korras. See niisugune halduskohtu loa juurde toomine tegelikult peaks olema see, mis välistaks selle seaduse kasutamise poliitilistel eesmärkidel. Iseenesest päris midagi uut siin selles ei ole, et halduskohus loa annab niisuguse toimingu puhul. Ka praegu halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lõige 1 punkti 3 järgi võibki halduskohtumenetlusse anda ka teisi ülesandeid. Siit tulenevalt selle seadusega ongi see antud halduskohtu ülesandeks.
Ja mida veel selles osas peaks ütlema, võib-olla oleks õige rääkida praegu lihtsalt muudatusettepanekutest. Koit Pikaro oli esitanud päris mitu muudatusettepanekut. Need ei saanud komisjonis poolthääli ja need vastavalt sellele Riigikogus hääletusele ei tule. Keskfraktsiooni ettepanekud numbrimärkidega 10, 11, 12, 13, need said kaks poolthäält ja ei leidnud komisjonis toetust. Küll aga nad on täna siia tabelisse meil kantud. Niiviisi ongi õiguskomisjon esitanud selle eelnõu teile siia, head kolleegid. 22. jaanuaril otsustasime veel korra selle eelnõu osas selle ära, et täna teeb õiguskomisjon ettepaneku teine lugemine selle eelnõu osas lõpetada. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!
T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Kas komisjon arutas ka keelatud rajatise mõistega seoses konkreetseid näiteid? Näiteks sellist rajatist nagu on Tõnismäel. Kas komisjonis oli arutusel küsimus, kas tegemist on hauatähisega või keelatud rajatisega? Ma selgitan oma küsimuse tausta, vaevalt saab olla tegemist hauatähisega, kui rajatisel ei ole võimalike maetute nimesid ja see asub üsna kaugel nendest võimalikest säilmetest, mis maa all on. Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Komisjon otseselt ühte või teist keelatud rajatist näitena selle eelnõu menetlemisel enda jaoks ei kasutanud. Küll aga, kui võiks siin ise vastata, siis minu seisukoht on, et see eelnõu 1000, keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus, ei käsitle seda Tõnismäe probleemi, millele sina viitasid. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Vladimir Velman!
V. Velman
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 1 algab sõnadega ? Avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike jne. Palun loetlege Eesti Vabariiki okupeerinud riigid eelnõu § 1 mõttes. Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Eelnõu § 1 mõistes on Eesti Vabariiki okupeerinud kindlasti kaks riiki, ma pean silmas siin nii natsi-Saksamaad kui ka Nõukogude Liitu. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Toivo Tootsen!
T. Tootsen
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! § 1 on sõnapaar ,,muid rajatisi". Kas sellest tulenevalt selle seaduse alusel võiks keelustada või teisaldada ka näiteks hooneid, kultuuriasutusi või muid selliseid rajatisi? Aitäh!
V. Linde
Ma ei arva, et kultuuriasutus peaks nüüd olema rajatis selle seaduse kontekstis. Küll aga on see sõna ka "muu rajatis" siia juurde toodud sellel eesmärgil, et see loetelu oleks ammendav ja vajalikel tõlgendamisjuhtudel ei oleks sellist võimalust, et kuivõrd siin ei ole sellist "muud rajatist" ära märgitud, siis tegemist ei ole monumentaalkunsti või mälestusmärgiga või monumentaalkunstiteosega ja sellisel juhul ei saaks seda seadust rakendada. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Lauri Laasi!
L. Laasi
Aitäh! Austatud ettekandja! Palun ütelge, miks seda seadust meie õigusruumi üldse vaja on? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Seda seadust on vaja selletõttu, millest oli juttu ka eelnõu esimese lugemise käigus, et keelatud rajatistega seonduv, nende kõrvaldamisega seonduv seadusandlus on meie Eesti Vabariigis lünklik kuni tänase päevani. On küll osa, mis käsitleb muinsuskaitse all olevaid mälestusmärke ja nendega seonduvat, aga kõik rajatised, mida siiski püstitatakse või võidakse püstitada, need ei ole hõlmatud praegu kehtiva seadusega, eriti veel selles osas, et need mälestusmärgid ja võimalikud rajatised võivad, nagu siin eelnõu § 1s on juttu ka, tegelikult olla ju hoopis sel viisil, et nad õhutavad vaenu või rikuvad muul viisil avalikku korda. Tänan!
Esimees E. Varek
Palun, kolleeg Georg Pelisaar!
G. Pelisaar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Siin § 1 annab üsna laia põhjenduste ringi, mis alusel on võimalik kas monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi keelata eksponeerida. Selle juures tekib küsimus, kas näiteks Sakala keskus on rajatud sellise taustaga, et ta on ühtlasi ka Eesti Vabariiki okupeerinud Nõukogude Liitu ülistav? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Nagu ma juba oma eelnevas küsimusele vastamises ütlesin, õiguskomisjon konkreetseid objekte-rajatisi selle eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel Eesti Vabariigis täna silmas ei pidanud. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Kaarel Pürg!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mind teeb alati murelikuks, kui kellelegi täiendavaid kohustusi juurde pannakse. Mind huvitaks, kuidas suhtub Siseministeerium sellesse, et tuleb hakata selle problemaatikaga tegelema, milline oli nende arusaam ja palju see maksma võiks minna ja kuidas need asjad teil komisjonis lahenesid? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Teadaolevalt seadus on täitmiseks kõigile kohustuslik. Kui see eelnõu võetakse vastu seadusena, siis on ta täitmiseks kohustuslik ka siseministrile. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!
V. Velman
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskomisjoni esimees! Kui te vastasite minu esimesele küsimusele, siis te ütlesite, et üks Eesti Vabariiki okupeerinud riikidest oli natsi-Saksamaa. Kas saan ma õigesti aru, et selle seadusega võib siseminister keelustada kõik, näiteks ka Eesti Leegioniga seotud mälestusmärgid? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Kui on selle seaduse mõtte järgi tegemist monumendiga, mis õhutab vaenu või ülistab relvajõudusid, mis on Eesti Vabariik okupeerinud, siis minu arusaamist mööda ei ole vahet sellel, millise tänaseks olematu riigi sümbolid on sellele monumendile kantud.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!
E. Sepp
Aitäh! Nagu ma aru saan, siis eelnõu algne tekst sisaldas uut definitsiooni mõistele ,,avalik koht". Tänaseks on see vist välja võetud ja viidatakse sellele, et Riigikohus on selle definitsiooni sisu mõtestanud või andnud selle. Kuigi inimesed, kes seadust täidavad, ei pruugi koguaeg jälgida Riigikohtu lahendeid, et kas ja millal seda uuesti sõnastatakse või muudetakse. Aga minu küsimus puudutab seda, mida peetakse selle eelnõu puhul silmas mõiste all ,,avalik kord" ning kuidas võib näiteks mälestusmärk seda avalikku korda rikkuda? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! See on hea küsimus selles mõttes, et kordab seda, mida me tegelikult õiguskomisjonis juba arutasime, et kas mälestusmärk rikub avalikku korda või mitte. Ja seda n-ö edasi filosofeerides võiksime küsida ka, kas näiteks relv või püss rikub avalikku korda. Jah, rikub loomulikult see inimene, kes seda relva või püssi kasutab ja teistpidi rikuvad kindlasti need inimesed, kes selle mälestusmärgi kaudu just nimelt avalikku korda rikuvad. Aga sellest tulenevalt veel me ei saa ikkagi lubada relvi kõikidele inimestele, vaid viime läbi selles osas põhjaliku kontrolli ja samamoodi on monumentaalkunstiteoste ja mälestusmärkidega. Et kuivõrd nende kaudu siiski on võimalik inimestel rikkuda avalikku korda, siis sellest tulenevalt on see eelnõu siia esitatud.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud ettekandja! Te kaudselt sellele küsimusele juba vastasite, aga ma küsiksin veel kord ja otse. Kas Tallinnas Tõnismäel asuv Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk käib selle seaduse § 1 antud keelatud rajatise mõiste alla ja kui jah, siis millise sätte järgi?
V. Linde
Aitäh! Võtame siis veel kord, õiguskomisjon selle eelnõu osas ühtegi konkreetset Eesti Vabariigis olevat mälestusmärki, monumenti, monumentaalkunstiteost või rajatist silmas ei pidanud, mingit loetelu meil ei olnud. Eelnõu esitajad ka sellele ei viidanud ja ei viidanud ka sellele meie komisjonis olevad eksperdid.
Küll aga, nagu ma eelnevalt ütlesin, see eelnõu, kui ta on seaduseks saanud, siis sellest eelnõust tulenevalt võib tõepoolest, kui on vajalikud alused olemas, asuda menetlema ühe või teise rajatise tunnistamist keelatud rajatiseks. Aga nagu ma ka enne ütlesin, siis minu isiklik arvamus on see, et Tõnismäe palju vaieldud pronkssõduriga seonduv ei ole mitte selle eelnõu teema, aga see on minu arvamus.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur!
J. Laur
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu kontekstis on räägitud ennekõike sellest, et ta lubab palju pahandusi ära hoida. On räägitud võimalikest seostest Peeter I monumendi püstitamisega Narva jne. Ma küsiksin, et millist ennetavat mõju see praegune tekst sellistes olukordades võib omada ja kas ta üldse omab?
V. Linde
Aitäh! Ennetavat mõju hoiab endas kindlasti iga seadus, iga eelnõu, kui ta on seaduseks saanud ja samuti ka see eelnõu. Need, kes ühel või teisel moel võivad puutuda kokku niisuguste küsimustega, saavad siit vajalikku informatsiooni oma edasisteks tegevusteks.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!
T. Kuusmik
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma eelnõu tutvustuses te püüdsite väita, et seaduseelnõu, arvestades tema eesmärki, poliitilisusest püüaks maksimaalselt hoiduda, kuid siiski tahaks küsida, kuidas mõjub antud seadusandlus Eesti sisemisele stabiilsusele? Ja kas seaduseelnõu ette valmistades on antud küsimust ka konsulteeritud või seletatud erinevatele huvigruppidele?
V. Linde
Aitäh! Sellest oli ka selle eelnõu esimesel lugemisel juttu, kui mu mälu mind ei peta ja ilmselt ei peta, et halvim, mis saab ühes riigis olla, on see, kui ei hõlma seadused tegelikult kõiki selles ühiskonnas vajalikke reguleerimisalasid. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus.
L. Laasi
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma paluksin teil siiski tuua näiteid, milliseid monumente ja rajatisi eelnõu §s 1 silmas peetakse?
V. Linde
Aitäh! Ma olen nõus viiendat korda õiguskomisjoni esindajana siin teile kordama, head kolleegid, et õiguskomisjon oma istungitel s.a 16. ja 22. jaanuaril ei võtnud ette koostada ühtegi loetelu Eesti Vabariigis olevatest monumentidest või rajatistest.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!
I. Luigas
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma olen olnud kümme aastat omavalitsuse juht ja mind teeb ettevaatlikuks selle seaduse juures see, et seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Et keelatud rajatiste ja eksponeeritavate esemete kõrvaldamine toob kaasa kulutused isikule, kellele ettekirjutus seaduse rikkumise lõpetamiseks tehakse. Selge on see, et kulutused ei ole mitte üks ja kümme krooni, vaid on kümneid ja sadu tuhandeid kroone. Kas te ei karda, et see seadus annab signaali kogu Eesti rahvale ja kogu maailmale, et Eesti riik on astumas küllaltki agressiivsele seaduste loomise teele?
V. Linde
Aitäh! Erinevalt teist õiguskomisjon ei pidanud silmas seda, et Eesti Vabariigi territoorium oleks täis, risustatud keelatud rajatistega, mille kõrvaldamiseks peaks Siseministeerium esialgu hakkama kulutama väga palju rahalisi vahendeid. Ma arvan, et see ei ole kindlasti niimoodi.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Georg Pelisaar, teine küsimus!
G. Pelisaar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Iga seaduse rakendamise puhul püütakse aru saada, milline on olnud seaduseandja tahe, seaduseandja mõte seaduse vastuvõtmisel. Aga te ei too täna ühtegi näidet ja ei räägi lahti ühtegi mõistet. Seetõttu on päris keeruline aru saada nendel, kes hiljem tahavad sellest seadusest kinni pidada, mida siis on mõeldud. Seetõttu ma küsiks ikkagi veel. Selle seaduse alusel, mulle tundub, on siis võimalik kõrvaldada näiteks Sinimägede monument. Samal ajal, kas on võimalik ka kõrvaldada näiteks kas või Põlva kesklinna pargis asuv monument, kus leinava ema põlvedel on mundris sõdur? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Kui nüüd rääkida abstraktsetest monumentidest, siis piinlikult aus olles sellest õiguskomisjonis siiski juttu nagu oli. Ja leidsime päris üheselt, et see eelnõu, keelatud rajatise kõrvaldamise seadus, kui ta vormub seaduseks, keelaks täiesti üheselt näiteks Eesti Vabariigi territooriumil püstitada natsi-Saksamaa juhtide, Nõukogude Liidu tolleaegsete juhtide monumente, skulptuure. See on üks näide, millest tegelikult õiguskomisjon seda eelnõu teisele lugemisele saates juhindus. Aga veel korra, nagu ma ütlesin, need olid lihtsalt niisuguses abstraktses vormis esitatud võimalikud näited.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie viimane vastus paitas minu kõrvu, kuna me tegime just sellise muudatusettepaneku, et see puudutaks monumente, mis nüüd üles pannakse. Aga sellega õiguskomisjon küll ei nõustunud, nii et ärge ajage udu.
Mind huvitab Reformierakonna seisukoht laiemalt. Meie territooriumile on maetud üle 300 000 sõjamehe, kes võitlesid nõukogude poolel, Saksa poolel sõdinuid on natuke vähem. Kõigepealt te tahtsite nad kõik üles kaevata, vähemalt osa neist. See seadus läks läbi. Nüüd olete asunud mälestussammaste kallale, neid on ka tuhandeid. Kas te võiksite öelda, kas te arutasite, kuhu te kavatsete need mälestussambad kõik teisaldada või ümber paigutada. Nüüd sõltub kõik ministrist, meist ei sõltu enam midagi. Kui on mõistlik minister, ei tee. Kui on, läheb halvasti, siis hakkab ettekirjutusi tulema.
V. Linde
Aitäh! Ma tunnen ennast nüüd, hea küsija, teatud nagu rollimängude ringis. Tuletan siiski meelde, et ma olen täna siin õiguskomisjoni esindajana ja saan rääkida sellest, mida õiguskomisjon seda eelnõu menetledes silmas pidas. Aga ma ei ole sugugi seda seisukohta jagamas, et ma olen siin täna teile, head kolleegid, mingit udu ajamas. Olen siiski edasi toomas seda, mida õiguskomisjon teisele lugemisele saates tegelikult oma istungitel arutas.
Olles peale kõike muud ka Reformierakonna liige, siis minu kõrvu ei ole küll ulatunud ühtegi niisugust väidet, et Reformierakond tahaks kõik, kuidas te ütlesite, sõjameeste säilmed üles kaevata.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Elmar-Johannes Truu!
E.-J. Truu
Tänan, juhataja! Austatud õiguskomisjoni esimees! Lihula monumendi mahavõtmiseks ei läinud Partsi valitsusel vaja mingit seadust, võeti ööpimeduses maha ja kõik. Kas selle täna arutusel oleva keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse mõistes, oleks saanud Lihula sammast maha võtta?
V. Linde
Aitäh! Hea küsimus. Nii-öelda Lihuküla lahingu, head kolleegid, ma olen kindel, et meie riik kaotas. Ta kaotas nii oma välispartneritele, aga kõige tõsisemalt kaotas siiski Eesti riik oma kodanike silmis, et see kõik lõpetati niimoodi, see monumendi mahavõtmine, nagu ta lõpetati. Sellestki näitest tulenevalt on just täna vaja arutada ja menetleda seda eelnõu nr 1000, et nagu ma siin juba korra varasematele küsimustele vastates ütlesin, et demokraatlikus riigis peab olema siiski seadustega hõlmatud kogu vajalik reguleerimisala. Et ei tekiks niisuguseid olukordi, nagu selle Lihula ausambaga tekkis. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!
M. Tuus
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka mina küsiksin siiski üle, kuna ma näen siin just algatajate osas ja hulgas erinevaid seisukohti. Mis, milline mälestusmärk ja kuidas siis ikkagi võib põhjustada avalikku korra rikkumist? Aitäh!
V. Linde
Jah, kui me loeme seda §-i 1 selles eelnõus, siis avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid ülistava ja vaenu õhutava, kuriteo toimepanemisele üleskutsuv või muul viisil avaliku korra rikkumisi põhjustada võiva mälestusmärgi püstitamine või avalikus kohas eksponeerimine viisil, mis ülistab. Ja siis tuleb jällegi see tekst kõik edasi. Nii et see ongi täpselt see viis, millest lähtudes me peaksime siis seda seadust rakendama, kui see osutub vajalikuks.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus.
J. Allik
Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan selle eelnõu §-st 1 õieti aru, et selle alusel ei saa kuidagi keelata Vene keisrite Peeter I või olgu ka Nikolai II kuju püstitamist Eestis, sest Venemaa ei ole, Vene tsaaririik Eesti Vabariiki ei ole ju okupeerinud. Aga see § 1 keelab kindlasti ära Mihhail Gorbatðovi või Boriss Jeltsini kuju püstitamise Eesti Vabariigis tulevastele põlvedele, sest et tegemist on kindlasti Nõukogude Liidu riigitegelastega?
V. Linde
Aitäh! Õiguskomisjon ei ole ajalookomisjon, selles mõttes me ei tegelenud nüüd võimalike õigusjärglastega, õigusjärglusega väga erinevate riikide osas, kes on siin seda territooriumi anastanud, mida me täna kutsume Eesti Vabariigiks. Ma arvan, et see küsimus peaks jääma tegelikult ajaloo tõlgendajate pärusmaaks.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helle Kalda!
H. Kalda
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti Vabariigi Valitsuse seadus reguleerib ministrite õigusi ja kohustusi. Kas õiguskomisjon kaalus ka valitsuse seaduse muutmist või arutas seda? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduses on üks paragrahv niisuguse hea numbriga nagu 66 ja räägib see Siseministeeriumi valitsemisalast. Lõige 1 räägib ka riigi sisejulgeoleku tagamisest, avaliku korra kaitsmisest, siis õiguskomisjon oli üksmeelselt seisukohal, et need sätted hõlmavad ka neid ülesandeid, mis võib Siseministeeriumile selle eelnõu seaduseks muutudes lisaks tulla. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Küllo Arjakas! Mikrofon on sees.
K. Arjakas
(Küsimust ei ole kuulda.)
V. Linde
Ma sain aru tegelikult küsimusest niiviisi, hea kolleeg, et sa küsisid, kuidas see halduskohtuga seonduv menetlus peaks käima, see loa taotlemine, võis see niimoodi olla, stenogrammi jaoks? Siis õiguskomisjon seda muudatust sisse hääletades lähtus selle teema puhul niiviisi, et selle loa andmisel, rakendades sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses toodud alusel, et selle puhul, siis halduskohus kontrollib neid formaalseid aluseid, mida selle seaduse rakendamiseks siseministril tarvis on. Tähendab seda, kas vastavad tähtajad on möödunud, näiteks hoiatus on tehtud, kas hoiatuse määratud tähtajad on möödunud. Kas on täidetud ka muud asjaolud, mida tegelikult sellise küsimuse lahendamiseks tarvis on. Sellest tulenevalt kohus kas annab selle loa või ei anna. Kohus niiöelda eelnevalt ei hakanud selle loa andmise puhul ise kontrollima, kas see rajatis on selle seaduse mõttes keelatud või mitte. Küll aga pärast, kui nüüd see otsus on tehtud ja kui selle otsusega rahul ei olda, siis järgmise kohtuprotseduuri käigus kindlasti juba kohus, saades vastava kaebuse, peab kontrollima ka sisuliselt kõike selle küsimusega seonduvat. Kaasa arvatud seda, kas niiöelda see rajatis on selle keelatud rajatise seaduse tähenduses just nimelt rajatis.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!
E. Sepp
Aitäh! Mu küsimusel on kaks poolt. Esiteks see, mis puudutab okupeerinud riikide riigijuhte, siis teatavasti ajalugu on täis paradokse. Siit minu küsimus, kas nendele pühendatud monumendid peavad täitma koosseisu kõik tingimused ehk olema ülistavad, vaenu õhutavad ja kuritegudele üles kutsuvad või peavad nad täitma koosseisu ühe tingimuse, ühe nendest? See on mu küsimuse üks pool.
Ja teine pool puudutab kolleeg Inara Luigase varasemat küsimust siin, et eelnõu ei too kaasa riigile kulusid. Teatavasti komisjon ei toetanud Keskerakonna ettepanekut, mis oleks sätestanud olukorra, et seadus hakkaks kehtima alles rajatavatele rajatistele, mitte nendele, mis täna on olemas ja mis on püstitatud reeglina seaduslikul alusel. Kuidas see puudutab omandi puutumatust, kui nii-öelda seaduslikul alusel püstitatud rajatis tuleb kõrvaldada ja keegi seda ei hüvita? Aitäh!
V. Linde
Aitäh, hea kolleeg! Sinu küsimus oli heaks näiteks sellest, kuidas saab kodukorraseaduses ettenähtud korras, kus on tegelikult võimalik esitada kuni kaks küsimust ettekandjale ja üks küsimus korraga, siis nüüd saab ühe küsimuse raames esitada kuni neli küsimust. Aga las sellise võimaluse õigsus jääb siis tulevastele põhiseaduskomisjoni liikmetele närida.
Vastus tegelikult on niisugune, et nii okupeerinud riike kui riigitegelasi jne, relvajõudude puhul siiski, kui ma mäletan õigesti, siis eelnõu algatajad pidasid sellest seadusest tulenevalt nii-öelda koosseisuliseks kas või ühe sellise tingimuse olemasolu, et sellest tulenevalt võib juba, ei pea, aga võib see menetluskord juba tekkida. Rahalises osas ma jään kõige selle juurde, mis ma juba eelnevalt siin olen teile, kolleegid, öelnud. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!
H-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates see küsimus, mida Jaak Allik küsis, ei ole mitte ajaloolaste küsimus, vaid on konkreetselt selle eelnõu küsimus. See tuleks lahendada selle eelnõu menetlemise käigus ja raames.
Aga minu küsimus on järgmine. Keelatud rajatis on avalikku kohta püstitatud (ja pikk loetelu) või selle avalikus kohas eksponeerimine viisil, mis ülistab jne. Öelge palun, kas see tähendab ka seda, et me hakkame tõsiselt välja selgitama, millisel viisil on püstitatud ja kuidas ülistatakse neid nn vaieldavaid monumente siis ka vabaõhumuuseumides või muuseumide territooriumil, näiteks Lihula sammast Lagedil ja Leninit Narva muuseumi territooriumil jne. Kas ma saan õigesti aru ja kes seda hindab? Aitäh!
V. Linde
Tänan! See oli nüüd jällegi selle eelnõu esimese lugemise teema. Aga siin esimese lugemise käigus ka oli juttu just nimelt ikkagi sellest ja sellest oli ka õiguskomisjonis ühel varasemal istungil juttu, et siin n-ö see muuseumide teema või Lagedi teema, et need ei ole mitte selle seaduse kontekstis keelatud rajatistega seonduv. Kindlasti, minu pärast kas või näide selle kohta, kuidas praegu Narva muuseumi õues on Vladimir Lenini suur monument, siis selle seaduse kontekstis ta kindlasti meil kuni tänase päevani ei ole ju vaenu õhutanud. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus.
T. Tootsen
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et Lihula lahingu meie riik kaotas. Kas nüüd selle seaduse valgusel selle Lihula lahingu võitjatele on võimalik püstitada ausammas ja kaotajatele mälestusmärk? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Ausammaste püstitamine kindlasti peaks toimuma teistel kaalutlustel kui need, mis peaksid sellest eelnõust välja tulema. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus.
T. Kuusmik
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma vist oma esimese küsimusega kuritarvitasin seda kaheosalisust. Ma täpsustaks lihtsalt seda, kas ettevalmistuskäigus konsulteeriti kohalike omavalitsusliitudega või vabadusvõitlejate liitudega või midagi muud, selle küsimuse ettevalmistamisel, seadusandluse ettevalmistamisel?
V. Linde
Selle ettevalmistamisel teise lugemise käigus konsulteeriti õiguskantsleriga ja tema arvamus on meil õiguskomisjonis kindlasti olemas. Siis on meil siin täiendavalt olemas ka oma juriidilise osakonna arvamus. On tegelikult ka Muinsuskaitseametiga. Jah, õiguskomisjon võttis ka siin vastavatelt organitelt arvamusi, mida ta ka tegelikult, nagu ma oma ettekande algul ka juba ütlesin, et just nimelt tänu nendele arvamustele õiguskomisjonil oli alus alustada selle eelnõu muutmist päris oluliselt. Aga sellest ma olen täna teiega juba tükk aega vestelnud.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Heimar Lenk!
H. Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Te olete täna tükk aega siin juba rääkinud küll, aga mõni asi jääb ikka segaseks. Öelge palun, kas komisjonis te sisustasite õiguslikult lause selle § 1 kohta, et rajatis rikub avalikku korda muul viisil. Te pole seda meile ära seletanud, kas see rajatis hakkab laulma või lendama? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Niisugused luulelised vormid kindlasti õiguskomisjonile küll meelde ei tulnud seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleg Elmar-Johannes Truu, teine küsimus.
E-J. Truu
Aitäh, juhataja! Austatud komisjoni esimees! Läinud aastal, kui me esimest lugemist tegime sellele seaduseelnõule, siis juhiti mõnigi kord tähelepanu sellele, et seaduseelnõu on juriidiliselt ebakorrektne. Nii nagu te ütlesite tänase seaduse eelnõu kohta, et siin on trükiviga sees. Ma ütleksin, et too seaduseelnõu, see oli trükivigu täis, trükikuradeid täis, kuna täna meile teiseks lugemiseks toodud seaduseelnõu tekst on täiesti muutunud. Faktiliselt me hakkame nagu otsast peale, kas täna te tunnistate, et seaduseelnõu autorid siiski kiirustasid tookord, kui nad esitasid selle teksti meile siia, mida me siin ka paar tundi arutasime? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Vanasti ma olin seda meelt, et juura ei ole raketiteadus, tänaseks olen ma jõudnud siin teise Riigikogu koosseisu ajal tegelikult ka sellele teadmisele, et poliitika on umbes samasugune. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Jüri Ðehovtsov!
J. Ðehovtsov
Aitäh, härra juhataja! Härra Linde, mul on selline küsimus. Kas te olete üldse arutanud komisjonis seda nimekirja, kui palju neid keelatud rajatisi meil üldse on, kui palju neid võib olla ja kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis millega on tegemist? See on esimene küsimus ja teine küsimus on, kas te olete arvestanud, kui palju see lugu kõik maksma läheb ja kas maksumaksjad on nõus üldse kõiki neid kulusid kinni maksma?
V. Linde
Aitäh! Õiguskomisjoni need liikmed, kes hääletasid selle eelnõu teisele lugemisele saatmist Riigikokku, olid kindlasti seda meelt, et maksumaksjad soovivad, et avalik kord oleks Eesti Vabariigis tagatud. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus ikka selle haldusprotsessi või haldusmenetluse kohta. Mul tekkis siin kohe huvitav küsimus, et meil teatavasti halduskohus on uurimisprintsiipi kasutav ja kas halduskohus ise ka teab, et ta selle omapärase protseduuriloa andmisel ei pea kontrollima asja sisulist külge? Millistest seadustest ja sätetest te täpselt lähtusite, kui te meile seda protseduuri kirjeldasite?
V. Linde
Aitäh! Ma lähtusin sellest, kuidas õiguskomisjonis seda küsimust arutati ja sellest tulenevalt ma kandsin ka need asjaolud ette, head kolleegid.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!
M. Tuus
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie paljudest vastustest tuleneb, et te ei ole seda eelnõud komisjonis väga sisuliselt üldse arutanud, näiteid te tuua ei oska ja ka algatajad käsitlevad küsimust ju täiesti erinevalt. Miks te arvate, et just praegu on selle nii-öelda läbi ja lõhki poliitilise seaduse otsuse tegemiseks õige aeg? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Aga head kolleegid, nii see juba kord on, et kui on eelnõu esitatud Riigikogu menetlusse, siis Riigikogu läbi oma komisjonide hakkab seda menetlema. Õiguskomisjon täiesti korrektsel viisil seda eelnõu menetles ja selle ka täna teile siia otsustamiseks tõi. Teie kätes on nii-öelda, head kolleegid, selle eelnõu edasine õnn, millist nuppu te selle eelnõu menetlemisel soovite vajutada, mis värvi ja kuidas te suhtute nendesse muudatusettepanekutesse, mis siin eelnõus sees on. Sellega ei ole ma päris kindlasti, hea küsija, nõus, et õiguskomisjon kuidagi väga pinnapealselt sellesse eelnõusse oleks suhtunud. Nagu ma ütlesin, meie kahel õiguskomisjoni istungil sellesse eelnõusse me süüvisime väga põhjalikult ja sellest tulenevalt ka tegelikult ma olengi täna siin ju teie ees. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Kaarel Pürg, teine küsimus.
K. Pürg
Austatud eesistuja ja hea ettekandja! Mind väga huvitaks, kellest te võtsite eeskuju, millises välismaa riikides on sellised seadused vastu võetud? Oli teil menetlemise käigus sellest juttu või võtsite eeskuju või on see täielikult selline tugev omalooming? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Aga hea küsija, see on nüüd küll selle eelnõu esimese lugemise teema, kus tuleb eelnõu algatajatel vastata teie küsimustele. Õiguskomisjon, saades selle küsimuse, selle eelnõu oma menetlusse, ei tegelenud nüüd sellega, et kuidas eelnõu algatajad selle peale tulid, et niisugust eelnõu asuda kokku kirjutama.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Küllo Arjakas, teine küsimus. Juhataja vaheaeg 3 minutit. Vaatame Küllo Arjakase mikrofoni üle. Juhataja vaheaeg lõpeb 16.43. Aitäh!
V a h e a e g
Esimees T. Varek
Jätkame Riigikogu tööga. Juhataja vaheaeg on lõppenud. Kell on saanud 16.43. Palun, kolleeg Küllo Arjakas, teine küsimus.
K. Arjakas
Aitäh! Lugupeetud esineja! Teil oli üks väga hea ja väga ilus vastus, mis puudutas Lihulat, (V. Linde repliik - Ainult üks!) et Lihula lahing kaotati, selle kaotas Eesti siseriiklikult, selle kaotas Eesti rahvusvaheliselt. Me teame, et Lihula lahingu eel oli ka siseministril olemas üks valitsuse määrus, kus olid viited mitmetele seadustele, mida n-ö aluseks võeti. Ma küsiks pigem tulevikku, kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud, kas te oskate prognoosida, millised lahingud võidetakse nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt vastavalt sellele seadusele? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Võidetakse kindlasti selles osas, et meil on olemas seadus, mis reguleerib niisuguste rajatiste, niisuguste monumentide paigaldamist, mida võidakse tõlgendada just nimelt Eesti Vabariiki okupeerinud riike jne, neid relvajõudusid või riigitegelasi ülistavatena. Meil on olemas vastav kehtiv seadusandlus. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Arnold Kimber!
A. Kimber
Aitäh! Lugupeetud juhataja, lugupeetud komisjoni esimees! Kas komisjonis on olnud juttu sellest, kas selle seaduse objektiks eelnõu § 1 mõttes on kõik mälestusmärgid, mis ülistavad Eestit okupeerinud riike või nende relvajõudusid? Kas ma olen õigesti aru saanud, et ohus on näiteks ka Maarjamäe memoriaal, Sinimägede memoriaal, Tehumardi mälestusmärk, rääkimata pronkssõdurist? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Meil täna siin oli juba varem juttu ka sellest, et see n-ö rajatis või monument üksinda siiski tegelikult ei ohusta, küll aga see tegevus, mis selle ümber võib hakata toimuma, ohustab, ülistab. Sellest tulenevalt saab käsitleda seda monumenti ülistavana. Nii et milliste mälestusmärkide puhul seda seadust hakatakse kasutama, ei oska teile küll ennustada. Aga ma loodan, et riigiorganid on siiski mõtlemisvõimelised, mida nad ka kindlasti on. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!
H. Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Te kord juba mulle vastasite, aga kaugemale ei saanudki, ütlesite, et need keelatud kujud ei laula, sellise järelduseni te jõudsite komisjonis. Aga mis tähendab siis väljend, et keelatud mälestusmärk või rajatis rikub avalikku korda muul viisil? Mida tähendab sõna muul viisil, mis viis see on? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Selle all mõeldakse olukorda, mis ei ole siin selle seaduse esimese lõike tekstis ära toodud. See loetelu on jäetud n-ö avatuks. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!
H-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin ikkagi selle küsimuse juurde, mis siin on võib-olla juba varasemalt ka juba läbi käinud ja millele te ei ole vastanud. § 1, keelatud rajatise mõiste defineerimine, kus on öeldud, mis ülistab Eesti Vabariiki okupeerinud riike. Kas see ei piira probleemi käsitlust ajaliselt 1918. aastaga ega võimalda käsitleda varasemat perioodi, mis tähendab, et näiteks Peeter I, Ivan Groznõi ja teised sinna alla ei lange ja seega see seaduseelnõu neid justkui ei käsitleks? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Ma isiklikult ei välistaks ühte ega teist olukorda. Nagu ka siin eelnõu esimesel lugemisel oli tegelikult juttu, siis ajaliselt on see tõepoolest hõlmatud siiski Eesti Vabariigi kehtivusajaga, 1918. aastast alates ja meid okupeerinud riikidega. Küll aga ma ei välista ka seda, millest õiguskomisjonis juttu oli, et kui on n-ö need okupeerinud riigid, riikidest mõni, kes on selle riigi õigusjärglane, kas või selle riigi õiguste või osade kohustuste ülevõtmise teel, selle märksa varem siin territooriumi vallutanud riigi õigusjärglane, siis võib see tõepoolest ka ajas rohkem tagasi ulatuda kui aasta 1918. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ðehovtsov, teine küsimus.
J. Ðehovtsov
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on ikka selline küsimus, teile mitu korda siin on esitatud küsimus, kui palju umbes selliseid keelatud rajatisi on. Te vastasite, et sellist nimekirja te ei ole arutanud komisjonis ja tundub, et teil ei olegi aimu, kui palju neid tegelikult on. Ja siis tuleb välja niimoodi, et tegemist on mingi mitte konkreetse asjaga. Kas selle seaduse vajadus on mingi üldine või lihtsalt selleks, et igaks juhuks selline seadus oleks? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Ma jään endiselt selle juurde, et õiguskomisjon ei pidanud Eesti Vabariigis olevate monumentide nimekirja, veel vähem, me ei alustanud juurdlemist selle üle, millised nendest võiksid olla keelatud või millised lubatud. Aga me lähtusime sellest, mis ka eelnõu seletuskirjas on kirjas, et käesoleval ajal on monumentaalkunstiteoste teisaldamise võimalused seadustega ebapiisavalt reguleeritud, juhul kui nad osutuvad niisuguse avalikku korda rikkuvana käsitletavana. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Trivimi Velliste, teine küsimus!
T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Ma tulen tagasi sellesama küsimuse juurde, mille esitas kolleeg Seeder. Ja küsimus on Eesti Vabariiki okupeerinud riikide eellastest. Te oma vastuses rõhutasite, et kõne alla võib tulla Nõukogude Venemaa õiguslik eellane, kelleks on Tsaari-Venemaa, st ka näiteks Peeter Suure aegne Venemaa. Juhul, kui see on nii, miks komisjon expressis verbis ei soovinud sellist sõnastust seaduseelnõusse kirjutada? Nüüd jääb see asi lahtiseks ja mu küsimus on, et kui jutt on ikkagi Peeter I ausambast Narva, kas siis selle seaduse alusel seda saab keelustada või mitte. Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Selle konkreetse võimaliku monumendiga seonduvalt õiguskomisjon seda eelnõu ei arutanud. Küll aga õiguskomisjoni juures olnud eksperdid, eesotsas meie justiitsministriga, olid seisukohal, et selle eelnõu seaduseks vormumine annab ka sellele küsimusele lahenduse, millele sa, head kolleeg, praegu viitasid.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Koit Pikaro!
K. Pikaro
Tänan, härra juhataja! Austatud Väino Linde! Ühes vastuses sa ütlesid, et sulle ei meeldi olla niimoodi rollimängus, aga mina näen sind praegu just kahes rollis. Ühelt poolt oled sa komisjonipoolne ettekandja, aga teiselt poolt oled sa algatajate esindaja, kes esimesel lugemisel selle eelnõu sätteid väga aktiivselt kaitses. Mis juhtus sinuga õiguskomisjonis kui eelnõu algatajate esindajaga, et sa nõustusid välja jätma eelnõu esialgsest tekstist avaliku koha definitsiooni? Kui jälle sind tsiteerida, loodan, et mälu sind alt ei vea, siis esimesel lugemisel kaitsesid sa just nimelt meeleheitlikult seda definitsiooni. Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Kuivõrd see küsimus on väga isiklik, siis vastus saab olla ka väga isiklik. Ma arvan, et see võis olla näiteks Kondrad Adenauer, kes ütles kunagi niiviisi, et mitte keegi, ka sina, hea küsija, ei keela mul vahepeal targemaks saamast.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkaks seda sama küsimust, mille püstitasid härra Seeder ja Velliste. Kui me juba ulatusime Peeter I ajani, võib-olla meie läheme ka kaugemale ja hakkama arutama 13. sajandit, kõik need mälestused, mis on. Kas õigesti ma sain aru, et see võib ka olla selle seaduse järgi?
V. Linde
Aitäh! Ma loodan, et sa said õigesti aru, et õiguskomisjon ei tegelenud ajalooliste järjepidevuste uurimisega osas, mis käsitlevad neid riike või kunagi ajaloos eksisteerinud riike, kes on sellelt väikeselt Maarjamaalt kunagi sõjakäraga üle sõitnud. Tänan!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Koit Pikaro, teine küsimus.
K. Pikaro
Tänan, härra juhataja! Austatud Väino Linde! Eelmises vastuses rääkisid üldse ülekäinud, ülesõitnud riikidest. Aga minu küsimus on palju lihtsam, Eelnõu esimeses paragrahvis on nimetatud okupeerinud riike. Kas selle loetelu alla lähevad ka näiteks Soome ja Itaalia, kes teatud perioodil II maailmasõjas olid Saksamaa liitlased? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Selles kontekstis on mul jällegi hea vastata, et õiguskomisjon seda küsimust ei arutanud. Järelikult ma ei saa ka teist vastust anda. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp, kas protseduuriline küsimus? Palun!
E. Sepp
Aitäh! Mul on lihtsalt üks kodukorraalane täpsustus ja ma loodan, et ettekandja peab sellest edaspidi kinni. Vastavalt uuele kodukorrale, mis selle Riigikogu koosseisus kehtib, tähendab komisjonipoolne ettekandja alates teisest lugemisest on asunud algataja asemele. Ta mitte ei pea ainult kirjeldama seda, mis on tema komisjoni protokollis kirjas, mida konkreetselt komisjon arutas, vaid peab ka suutma niiöelda esindada algatajat. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Jätkame. Palun, kolleeg Olev Laanjärv!
O. Laanjärv
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma nüüd viskan kivi ka enda kapsaaeda, võib-olla ma õiguskomisjonis ei olnud tähelepanelik. Justiitsminister õiguskomisjonis sai selle eelnõu kohta päris pika aja, selleks et seda kaitsta. Milline on istuva siseministri seisukoht, kas ta on kirjalikult kuhugi esitatud või ei ole? Aita meelde tuletada. Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Ole hea, korda palun küsimust.
O. Laanjärv
Küsimus seisneb selles, kas istuv siseminister on oma seisukoha selle seaduseelnõu kohta kunagi andnud ja kas tema niisugune kirjalik seisukoht eksisteerib kusagil, kas valitsuses või komisjonis? Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh!
V. Linde
Tänan küsimuse eest! Nüüd on küsimus arusaadav ja vastus on eitav. Aitäh!
Esimees T .Varek
Palun, kolleeg Enn Eesmaa!
E. Eesmaa
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Sensitiivseid, rahvusvaheliselt sensitiivseid seadusi vastu võttes me peame väga põhjalikult analüüsima ka seda, milline on tõenäoline retseptsioon. Tänastes uudistes on sees Euroopa Nõukogu peasekretäri hinnang sellele vaidlusele, mis on Eesti ja Venemaa vahel käinud sõjahaudade kaitse seaduse ümber. Tema seisukohalt Venemaa reaktsioon oli ebaadekvaatne, kuid samas ta tõi Eestile eeskujuks Saksamaa ja Prantsusmaa, kus kõiki monumente, kõiki sõjahaudu koheldakse väga väärikalt. Milline on sinu arvates selle seaduse retseptsioon tänapäeva Euroopas, kus on praegu juba mingil määral selline dialoog käimas? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Ma arvan, et see on igal juhul positiivne ja seda selles mõttes, et see eelnõu on selles kontekstis, millele sa ka viitasid, hea küsija, igal juhul tasakaalus. Meie selle eelnõuga peame keelatud rajatiste puhul silmas siiski kõiki meie riiki okupeerinud riike, mitte ainult nüüd ühte või teist konkreetselt. Nii et sellele saan ma vastata kui selle eelnõu õiguskomisjoni poolne vastutaja.
Aga ma ei ole siiski nõus siin ühe varasemalt öeldud protseduurilise väitega, et komisjoni esindaja peaks esindama eelnõu algatajaid mingisuguse uue seadusemuudatuse alusel. Seda mitte, küll aga ma pean vastutama selle eelnõu menetlemise eest edasiselt. Aitäh!
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!
U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kõigel on oma mõjud, seda võidakse interpreteerida, sealhulgas ka seda, mida me siin saalis teeme. Mul on sulle kui ettekandjale küsimus ühe muudatusettepaneku kohta, mis on ametlik muudatusettepanek. Ma tsiteerin: ,,rajatiste või esemete rekvireerimisel või hävitamisel allutatakse justiitsministrile tema nõudmisel kõik Eesti Vabariigi kaitsejõudude käsutuses olevad materiaalsed ja inimressursid. Vajadusel võib justiitsminister välja kuulutada mobilisatsiooni". See on ametlik muudatusettepanek, mis on esitatud, millel võivad olla ka oma järelmid väljapoole Eestit.
Ma paluksin sinu kommentaari ja millised olid nii muudatusettepaneku esitaja kui ka komisjoni reaktsioonid sellele ettepanekule. Kas komisjon tegi ettepaneku, lähtudes Enn Eesmaa repliigi tähendusest muudatusettepaneku esitajale, see tagasi võtta? Aitäh!
V. Linde
Aitäh! Pean ütlema, et muudatusettepaneku esitajat isiklikult komisjonis ei olnud, oli asendusliige. Me ei süüvinud mitte ühegi muudatusettepaneku puhul põhjustesse, millest tingituna üks või teine muudatusettepaneku tegija, miks ta sellise ettepaneku tegi. Aitäh!
Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, õiguskomisjoni esimees! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised, sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Palun, kõnetooli kolleeg Evelyn Sepp.
E. Sepp
Austatud juhataja, head kolleegid! Ilmselt pole mõtet seda taas ja taas üle korrata, et tegemist on eelnõuga, mis ei vasta oma sisult ja vormilt elementaarselt Eestis kehtivale õiguskorrale. Poliitilised eesmärgid võivad sellel ju olla, need võivad olla kellelegi kasulikud või vähem kasulikud, aga tegemist on tekstiga tänases seisus, mida härra president, kui tal vähegi on riigimehelikkust, välja kuulutada ei saaks.
Loomulikult on sellel omad poliitilised mõjud, nii sise- kui välispoliitilised. Kuid ma tahaksin peatuda paaril aspektil, mis tõepoolest puudutavad kitsamalt õiguspoliitikat. Küsimuste-vastuste ringi käigus juhiti korduvalt tähelepanu kahele aspektile. Õigupoolest kolmele aspektile, kui neid n-ö koondada ja kokku võtta.
Nii õiguskantsler kui Riigikogu juriidilise osakonna eksperdid on juhtinud korduvalt tähelepanu, et eelnõu kubiseb määratlemata õigusmõistetest. Kahjuks on see nii. Miks on see problemaatiline? Nimelt sellepärast, et piirangud, mis puudutavad isikute põhiõigusi, ei saa olla defineeritavad ainult iga kord konkreetse kaasuse raames kohtu poolt, vaid need peavad olema seaduses täpselt määratletud. Inimesed peavad ka enne teadma, kas nad rikuvad midagi, mida nad rikuvad ja kuidas nad saaksid õigusrikkumisest hoiduda. Tänane olukord selle seaduse teksti baasil seda paraku ei võimalda.
Teiseks küsimus, mida ka kolleeg Inara Luigas siin küsis ja mida mina ka küsimuste voorus üle kordasin: see on tõepoolest nimelt n-ö omandiõiguse küsimus. Ja just see aspekt, et teatavasti praeguses seisus eelnõu ei hakkaks sugugi puudutama ainult neid asju, mida täna ei ole, kuid mida tahetakse püstitada ja millele on ette võimalik anda hinnang, kas on keelatud ehk ebaseaduslik tegevus või seaduslik tegevus. Nagu me kõik aru saame, hakkab see valdavalt puudutama neid rajatisi, mis on seaduslikul alusel püstitatud, mis on täna juba olemas. Kui nüüd on küsimus selles, et esiteks nende kõrvaldamine on igaühe oma rahakoti küsimus ja kahjunõuet ei ole tal kellegi vastu esitada, siis siinkohal ei ole tegemist nii-öelda põhiseaduspärase tegutsemisega ja see iseenesest sisaldab juba vastuolu põhiseadusega.
Ja kolmas asi, mis on lausa groteskne ja paradoksaalne. Nagu ma ka küsisin komisjoni ettekandjalt, kas selle keelatud rajatise tuvastamise puhul peab see objekt vastama kõigile kolmele koosseisu tunnustele ehk ülistama midagi, kutsuma kuritegu sooritama ja õhutama rahvuslikku vaenu. Välja tuli, et ei pea, peab vastama ainult ühele tunnusele.
Ja nüüd niisugune ajaloo paradoksaalsus, mis puudutab näiteks meid okupeerinud riigi juhte. Meenutagem kasvõi 1990. aastate algust ja lagunenud NSV Liitu, ka selle riigi juhid on Eesti suhtes käitunud väga erinevalt. Ajalugu on ka nende rolli ja tegevust ümber hinnanud, ükskõik, on see Jeltsin, Gorbatðov, Jakovlev, paljud teised. Nüüd, kui on küsimus selles, et Eestis ei tohiks olla midagi, mis ühte või teist neist ülistab, siis ma kardan, et me satume olukorda, kus täna tekib rohkem küsimusi kui vastuseid. See võib-olla ei ole üldsegi õiglane ja proportsionaalne.
Ja võib-olla veel üks groteskne aspekt. Eestis, Eesti territooriumil on olnud ka Saksa usaldusvalitsus ja väga toredad Eesti Vabariigi kodanikud, kes on olnud siis selles mõttes samuti Eestit okupeerinud riigi juhid: Mäe, Angelus, Litzmann, võib-olla veel paljud teised. Kuidas siis nende suhtes käituda?
Ma toon siinkohal veel lihtsalt ühe paralleeli n-ö ORAS-e kontekstis. Selles kontekstis on ju need isikud väga õigustatud saama Eesti riigi poolt ja kodanikuna nautima neid hüvesid, saama vara tagasi, saama igatpidi toredalt ja õiglaselt koheldud. Ja kui kodanikke tuleb kohelda õiglaselt ja ühesuguselt, siis mis alusel me piirame nende büstide rajamist, kui me mõnele teisele kodanikule neid ei luba? Igal juhul tekitab see eelnõu rohkem probleeme, kui annab vastuseid. Tegemist on väga vastutustundetu ja väga silmakirjaliku ja perspektiivitundeta otsusega, kui see peaks jõudma seaduseks, mida siinkõneleja ei toeta. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani!
V. Velman
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahtsin personaalselt ütelda lugupeetud kolleeg Raivo Järvile... Ma arvan, et ta jõuab suitsutoast siia, sest mul on temale ka üht-teist öelda.
Poolteise kuu pärast see Riigikogu lõpetab ja millega me lähme siis ajalukku? Meil on vastu võetud päris palju häid, ma usun, seaduseelnõusid, mis aitavad Eestit arendada. Samas me ei suutnud selle saalikoosseisuga võtta vastu seadust, mis kindlustaks meie riigi väljastpoolt, siin ma mõtlen Venemaa ja Eesti vahelise riigipiiri seadust selle kohta, kus peaks sisuliselt olema Euroopa idapiir.
See seaduseelnõu, mida me arutame praegu, ma nimetaksin seda integratsioonipoliitika hauakiviks. Ma ei tea, kas sellest hauakivist saab ükskord keelatud rajatis, aga sisuliselt see eelnõu aitas väga palju kaasa sellele, et ühiskonnas oleks jälle sügav vahe erinevate rahvusgruppide vahel.
Mina olen kaugel sellest, et kiita seda, mis teeb praegu Venemaa seoses eelmise seadusega ja üldse selle teemaga, mida me arutame ja mille üldnimetus on pronkssõdur või monument Tõnismäel. Kuid üht asja ma tahaksin ütelda. Kui algatajate hulgas ei olnud kodanikujulgust Res Publica ja Isamaaliidu esindajatel kaitsta Eesti huve selle rünnaku vastu, mis tuleb Venemaalt, ja ainult meie kolleeg Raivo Järvi, kellele ma annan au - ma külle ei aktsepteeri tema seisukohti, aga ma annan au tema kodanikutundele -, ja meie suursaadik Venemaal Marina Kaljurand, pidasid selle lahingu Venemaa äärmuslaste vastu, siis ma ei usu, et need inimesed, kes seekord peitsid ennast põõsasse, hakkavad Eestit kaitsma, kui siin midagi hullemat juhtub.
Mina ei usu, et see seadus toob meile midagi head. Ta juba monteeris meie poliitikamaastikusse uue struktuuri, see on konstitutsiooniline partei, mis on rajatud just selle teema alusel. Mina ei usu, et see seadus kindlustab Eesti julgeolekut, et seda aktsepteeritakse nii idas kui läänes. Mina ei usu, et see seadus teeb meile au ja mina seda seadust mingil juhul ei toeta. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Kaarel Pürg! Kaheksa minutit palun!
K. Pürg
Head kolleegid! Eelnõu on lühike, aga samas küllaltki konkreetne. Arvan, et ta puudutab Ida-Virumaa elanikke kõige otsesemalt. Esiteks on meil ühine piir Venemaaga ja teiseks, meie territooriumil on ka küllaldaselt mälestusmärke, mis selle seaduse rakendamisel võivad muutuda keelatud ja teisaldatavateks rajatisteks.
Siin Riigikogus on heaks tavaks saamas esineda pateetiliste sõnavõttudega meie majandusedust. Samas ei saa me aga kuidagi lahti halvast kombest pidevalt kaevelda, kuidas meid on okupeeritud ja ajaloo kontekstis ebaõiglaselt koheldud. Ilmselt ongi see väikerahvaste saatus, et nende tuleviku üle on kippunud ikka suuremad ja tugevamad otsustama. Suurriikidel selline alaväärsuskompleks puudub, sest ehkki ka nende ajaloos on esinenud nii halvemaid kui paremaid aegu, ei kipu nemad tavaliselt oma ajaloo mälestusmärke n-ö likvideerima ega teisaldama. Sellepärast nende riikide ja rahvaste ajalugu hõlmabki sajanditepikkust kogemust.
Meie ajalugu kipub piirnema möödunud sajandist pärit kahe erilise episoodiga, kus ühel juhul meie esiisadel õnnestus sajandi alguses paarikümneks aastaks iseseisev riik luua ja hiljem meie põlvkonnal see iseseisvus sajandi lõpul taastada. Ega meil ju pärast Ümera lahingut, kus läänest tulnud ristirüütleid löödi, midagi nimetamisväärset meelde ei tulegi sadade aastate jooksul. Ühed nimetavad seda aega orjaajaks, teised räägivad esimesest integratsioonist Euroopasse. Käisid siit ju läbi sakslased, taanlased, poolakad, rootslased ja veel jumal teab kes, kuid Eesti riigi loomisest ei rääkinud neist keegi. Puuduvad mälestusmärgid, pole ka ajalugu.
Meil on aga ootamatult juurde tekkinud terve plejaad järsku mehistunud ajaloolasi, kes ilmselt tunnevad süümepiinu, et nad on võõrvõimu ajal liiga innustunult kommunistlikku ajalookäsitlust õppinud ja püüavad nüüd kõigest hingest meile teist ajalugu teadvustada. Tänu nende ponnistustele võib kellelegi tundudagi, et Hitleri-Saksamaa alustas Teist maailmasõda sooviga Eesti iseseisvus taastada. Ilmselt see ikka nii polnud, sest Vene inimestel on selles küsimuses hoopis teistsugune kogemus ja mälupilt, minul muuseas ka. Nii mõtleb kogu maailm.
Vaenlase kuju oli väga vajalik Nõukogude võimule, sest sellega näiliselt võideldes oli võimalik hävitada miljoneid oma inimesi erinevatel motiividel. Paistab, et kellelgi oli ikka suvel vesi kõvasti ahjus ja vaenlase kujust tunti suurt puudust. 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist olemegi meie, eestlased, ootamatult avastanud endale uue vaenlase: sõjamonumendid. Aatelisus parempoolsete hulgas kasvab lausa pöördvõrdeliselt ajaga, mis on möödas võõrvägede lahkumisest. Nüüd on julgust kuhjaga ja valimisteks ongi rahvusküsimus valimisvankri ette rakendatud. See on teema, mis peab järjekordselt parempoolsed võimu juurde tooma. Ka meie meedia kütab kirgi sama eesmärgi nimel üles ja ponnistab kõigest väest, et tavainimene näeks pronkssõduris kõikide meie hädade põhjust. Kui see ainult õnnestuks kõrvaldada, siis kohe tulebki õnn ja rahu meie õuele.
Aatelised entusiastid võiksid lipuga ümber Tõnismäe monumendi 360 päeva aastas marssida ja vaevalt see uudisekünnist ületaks. Kuid mingi eriline tung sunnib neid tulema Tõnismäele just kahel päeval aastas, lootuses, et ehk õnnestub seekord uus provokatsioon korraldada. Miks küll peaks meie lipulörtsijaid seal vabadusvõitlejateks pidama? Minu mõistus küll ei võta. Aga kes pärast mäletab, kes esimese kivi viskas? Mõtleme mõnel vabal hetkel Jugoslaavia saatusele, ja nii mõnigi probleem saab selgemaks.
Tegelikult on mul eestlasena häbi, et me 15 aasta jooksul pole suutnud sellist ausammast nagu lätlastel meie tõelistele kangelastele püstitada. Kallid parempoolsed kolleegid, kes te enamuse nendest aastatest olete Eestis võimu juures olnud, kes teil keelas seda teha? Kas oli põhjus nii ärastamis- või rikastumistuhinas või probleem ise tähtsusetu teie jaoks? Praegu aga mõjub meie demarð natukene halenaljakana, nagu kiusaks meid alaväärsuskompleks. Pole meil oma mälestusmärki, kuhu lilli viia, ärgu olgu ka teistel! Me oleme väikerahvas, kuid kas me võime ennast vaimult suureks lugeda, kui keskendume ainult mälestusmärkidega võitlemisele ja nende teisaldamisele? Jõudu meile mõistlike otsuste tegemisel!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Kaarel Pürg! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Raivo Järvi.
R. Järvi
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud allesolevad kolleegid! Kuulates neid sõnavõtte, meenus mulle ühe vabas Eestis sündinud ja Lääne-Euroopas üles kasvanud eestlase hüüatus veel Nõukogude võimu ajal: sa püha müristus, mis on need 50 aastat teie ajudega teinud! Ja kahjuks need järelmid olid ka siin puldis kuulda.
Aga tulles nüüd selle eelnõu juurde, tahaksin ma ikkagi rõhutada seda, et on täiesti vale viia veelahe sellele pinnale, kus justkui mitte-eestlasi ja eestlasi selle monumendi varjus vastandatakse. Eestil pole mitte kunagi säärast traditsiooni olnud. Kõik me teame väga hästi, et 1930. aastatel anti Eestile rahvusvaheline tunnustäht väikerahvaste ehk minoriteetide autonoomia tunnustamise osas. Meil oli vene lütseum, saksa gümnaasium, juudi kool jne jne. Mitte mingeid sääraseid tendentse ei ole tegelikult Eestis mitte kunagi olnud. See on tekkinud siis, kui kujunes välja hoopis uus inimene, mitte vene inimene, vaid inimene, keda kutsutakse homo soveticus.
Ja ometigi, novembrikuus kui me olime Euroopa Liidu Komisjoni liikmetega Helsingis COSAC-i koosolekul, esines seal Vene Riigiduuma Euroopa, mitte Euroopa Liidu, vaid Euroopa asjadega tegeleva komisjoni esimees härra Klimov, kes alustas oma sõnavõttu järgmiste sõnadega: "Lõpuks ometi on Venemaa vabanenud nõukogude okupatsiooni alt." Ja tegelikult Venemaa ka tõestas seda, ta koristas ära Lenini monumendid, tegi seda ka Feliks Dzerþinski monumentidega, ehkki üpriski raevukate homo soveticus'te protestide saatel.
Lääne-Euroopa ei mõista seda aþiotaaþi, mis siin toimub. Sest et lihtsalt säärased okupatsiooni sümbolid, mille ümber, vabandage väljendust, tihtipeale sabatit peetakse - kujutage ette, kui säärane toimuks näiteks Saksa sõjaväe kalmistul haakristi lippude all! Mitte ükski riik ei tolereeriks säärast olukorda, sest iga riik, isegi kui ta on totalitaarne, tahab säilitada korda ja rahu.
Ja kui rääkida tegelikult veel kord vene inimesest ja tema paradigmast mälestada kadunuid, langenuid, tunda küünarnukitunnet, siis meil on suurepärane näide olemas kas või näiteks ,,Russalka" monumendi näol. See on kristlik monument, mis mälestab langenud sõjamehi. Mitte mingit probleemi sellega ei ole, sest see ei ole mitte Nõukogude inimeste, vaid vene inimeste monument. Seetõttu on kõik säärane epataaþ seal justkui välistatud.
Kui mõelda ühe aspekti peale, mida minult on viimasel ajal küsitud: et mis saab siis tulevikus? Olen kohtunud üpriski paljude vene gümnaasiumide õpilastega ja näinud enda vastas arukaid nägusid ja mõistvaid pilke. Viimase nädala sündmuste valguses olen ma saanud väga palju sõnumeid, kus minu poole on pöördunud venekeelsed inimesed ja saatnud järgmise teate: vse obrozovannõje ljudi s vami ehk kõik haritud inimesed on teiega. Niisiis, tunnustagem langenuid ja mälestust, kuid ärgem võidelgem nende eest, kes seisid kas haakristi või siis sirbi ja vasara all! Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Raivo Järvi! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova!
N. Pirovalova
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Üks tark inimene on öelnud, et seadus ja õiglus on kaks asja, mida jumal on ühendanud, inimene aga lahutanud. Heade seaduste kehtestamiseks on tarvis vaid järgida inimliku mõistlikkuse ja tarkuse reegleid, see tähendab ausust, tõde ja loomulikku õiglust.
Kuidas on neid põhimõtteid järgitud seaduseelnõus, mille üle käivad täna nii tulised vaidlused? Pole neid mitte kuidagi järgitud! Kõik saalis istujad mõistavad, et selle number 1000 all oleva seaduseelnõu vastuvõtmisega kirjutatakse alla piltlikult väljendades surmaotsus Tõnismäel asuvale pronkssõdurile. Mis aususest või õiglusest saab rääkida, kui mõiste sõdur-vabastaja asendatakse mõistega anastaja-okupant?! Uskuge mind, lugupeetud kolleegid, kui õnnestuks küsida neilt selles vennashauas lamavatelt sõduritelt, kas nad tahaksid jääda siia Eestimaa pinnale, ei oleks keegi neist vastanud jah. Kõigil neil oli oma kodumaa, oma kodu, olid oma lähedased ja pereliikmed, kes ootasid nende koju naasmist.
Praegu kostab nii palju poliitilist retoorikat, nii palju spekulatsiooni selle paljude tuhandete inimeste jaoks valusal teemal, et ma ei hakka kordama kõike poolt ja vastu. Minu konkreetne ettepanek on: võtta seaduseelnõu menetlusest tagasi. Jätta pronkssõdur rahule, mitte tegelda mingite kaevamistega, mitte häirida sõduri rahu, kes on oma eluga maksnud meie tänapäeva eest. Ja tuua tagasi oma kohale igavene tuli, tähistades sellega meie ühist soovi elada rahus, mäletada oma ajalugu, milline see ka poleks.
Kõigil, kellel on soov ajalugu ümber kirjutada, ei maksa unustada, et paber kannatab kõike, aga miljonite inimeste mälestus Teises maailmasõjas hukkunutest, faðismi võitnutest on juba inimkonna geneetilisel tasandil ja see mälestus jääb elama vaatamata ükskõik millele. Ameerika filosoof Santayana ütles: kes ei tunne minevikku, on määratud seda uuesti läbi elama. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Nelli Privalova! Järgnevalt palun kõnetooli Eldar Efendijevi.
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud kolleegid! 1970. aastatel, kui ma olin ülikooli tudeng, kirjutasin õppetöö peakirjaga ,,Põhja-Iirimaa poliitilised probleemid". Tol ajal oli see väga oluline probleem terve Euroopa jaoks. Terroristlikud aktid Suurbritannia territooriumil, massilised kokkupõrked ja ohvrid katoliiklaste ja protestantide vahel Ulsteri tänavatel, väljakuulutatud sõja-eriolukorrad ja kohtuprotsessid olid normiks igapäevastes uudistes. Aga kõige tähtsam oli hirm ühiskonnas. Mitte keegi ei olnud kindel, et ei satu konfliktsesse olukorda, kellelgi ei olnud kindlustunnet homse päeva ees. Ja mul oli raske saada aru sellest, miks konfliktis osalevad pooled on valmis ohverdama oma kodanikke lõpmatus konfliktis. Mis on see oluline probleem, mis ei anna võimalust pooltel kokku leppida? Hiljem Lev Gubeljov, minu õpetaja, vastas minu küsimustele. Iirlased, kes võtsid kristliku usu vastu juba neljandal sajandil, püüdsid kogu jõuga seista inglastest katoliiklaste vastu ja peale vallutamist iirlased kuidagi ei tahtnud võtta vastu katoliku usku. Aga peale inglise kiriku reformeerimist kõik iirlased, kes olid varem nõus andma oma elu selle eest, et mitte saada katoliiklasteks, võtsid nagu üks mees katoliikliku kiriku poolt pakutava usu vastu. Kõige tähtsam iirlaste jaoks oli mitte kaotada oma identiteeti, mitte saada inglasteks. Ja see suhete stereotüüp arenes sajandeid ja sünnitas avalikke konflikte.
Mina tõin selle näite mitte sellepärast, et lõbustada või hirmutada kedagi. Mina tõin teile selle näite, et suunata teie tähelepanu olulisele teemale. Ei tohi ignoreerida inimeste tundeid! Eriti kui me räägime tuhandetest, sadadest tuhandetest inimestest. Ignoreerimine on väga suur eksitus.
Aga me teame, et ajalugu kedagi ei õpeta. Võib ainult loota, et sellel võivad olla siiski positiivsed tagajärjed. Mina ei pea vajalikuks lisada juurde argumentatsioone selle seaduse vastu, sest aasta jooksul nad olid sõnastatud küllaltki laialt ja kõikidel tasemetel, nagu ka teise poole argumendid. Mina tahan esitada teile, austatud kolleegid, mõned küsimused, et te püüaks vastata nendele iseenda jaoks. Kas tõesti see seadus on nii tähtis, et võib täielikult ignoreerida sadade tuhandete Eesti elanike arvamust, mitte arvestada nende tunnetega? Kas täie arusaamisega soovitakse neid solvata ja alandada? Kas tõesti te olete nõus loobuma sadade tuhandete Eesti inimeste usaldusest ja võtma sellega neilt ära lootus, et meil ehitatakse demokraatlikku riiki, kus arvestatakse ükskõik kui väikse kogukonna arvamusega? Kas teie tõesti annate endale aru sellest, et see seadus lõhestab ühiskonda ja kinnitab stereotüüpide vastuolu ühiskonnas? Ja kas te tõesti olete valmis seda tegema nende inimeste vastu, ilma kelle toetuseta ei oleks olnud võimalus taastada Eesti riigi iseseisvust aastal 1991?
Mina tahaks väga loota, et te tunnet vastutustunnet kõikide Eesti elanike ees, et saavutada täna rahulolu ja tulevikule mitte üle anda ühiskondlikku vastuseisu, sellepärast et omal ajal võeti vastu mitte õiged otsused. Teie, austatud kolleegid, võite peatada selle seaduse vastuvõtmise. Ja lõpuks. Üks Prantsusmaa entsüklopedist 18. sajandil sõnastas demokraatia põhiprintsiibi ja see lause kõlab nii: "Mina kategooriliselt ei ole teiega nõus ja mina ei saa teiega nõustuda mingil juhul, aga ma annan oma elu selle eest, et teil oleks võimalus oma seisukohta avaldada." Aitäh tähelepanu eest!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Eldar Efendijev! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmik!
T. Kuusmik
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Et mitte korrata kõike seda, mida eelkõnelejad on juba rääkinud, juhiksin tähelepanu mõnele aspektile. Kuusteist rida seaduse teksti on tekitanud väga vastakaid arvamusi ja tekitanud terve rea küsimusi, millele võib-olla ei ole saadud ammendavaid vastuseid või on need vastused jäänud poolikuks. Millised saavad olema edasised toimetamised mälestusmärkidega, mis asuvad maakondades, omavalitsuste territooriumidel? Millised saavad olema need kriteeriumid, mis hakkavad rajatisi liigutama?

[MOrav]

Kelle poolt ja millistel tingimustel neil tekitatakse ja kui suur peab olema lõppkokkuvõttes rahakott, et seda teostada ja kas ei teki sellist olukorda, et otsuse langetab küll Vabariigi Valitsuse esindaja, kuid täide viib kohalik omavalitsus oma kulu ja kirjadega? Sellist asjaajamist on meil ette tulnud ja eeldatavalt ei jää see ka viimaseks.
Vaikselt, kuid kindlalt on liikuma läinud niisugune tendents, et meie asjade käigu üle otsustamine liigub ikkagi ülespoole, kõrgemale valitsusse ja parlamenti. Kui see on tingitud meie riigi väiksusest, võib sellest aru saada, aga kui siin tegutseb mingi hõimkondlik printsiip, siis on asjad liikumas natukene halvemuse poole.
Küsimus on praegu usaldusest ja vastutusest. Miks siis muidu eirates kohalike omavalitsus võimkonda, on lastud seaduse toel valitsuse esindaja omavalitsuse haldusalasse toimetama. Täna toimetab üks, homme ilmselt teine, kes ja millises sfääris on kolmas või neljas, jääb täna veel muidugi küsimuseks.
Ja veel. Meie kõnepruuki on üha enam juurdunud niisugune kahepoolne väljend, millest üks pool on kindlasti venelased. Teine pool ilmselt kuulub neile, kes omavahel maid jagades siin maalapil eeldatavalt hästi peaksid läbi saama. Aga on veel inimesi, kes meiega nii aega, ruumi kui ka leiba jagavad, kes on uhked täna oma rahvusseltside üle. Kuhu nemad sellisel juhul paigutatakse? Paljud nendest peavad oma koduseks suhtluskeeleks ja omavaheliseks kõnekeeleks veel tänagi vene keelt, sest nende rahvuskultuuris on slaavi kultuuri sugemeid. Kas siis ka nemad on venelased? Õnnetuseks on nad seotud kõikvõimalike mälestusmärkide, traditsioonide ning sinna juurde kuuluva ajalooga.
Siin kõnepuldis on räägitud kristlikust suhtumisest asjadesse. Ma ei loe ennast eriti usklikuks inimeseks, kuid sellise asjadesse suhtumise korral on lood küll kehvad. Minu kodukandis on Vabadussõja mälestusmärki kolmel korral õhku lastud ja kolmel korral on ta taastatud. Taastatud on sellepärast, et rahvas oma usus ja ajaloo traditsioonides seda pühaks on pidanud. Miks selliseid asju ei või olla teistel rahvastel, teistel kristlastel või mis tahes usku inimestel? Kui me oleme seadnud endale eesmärgiks olla nende sarnased, kes suudavad oma jõudu ja võimu näidata, võideldes mälestusmärkidega ja nende poolt kantava ajalooga, millega me siis nendest paremad oleme? Ma arvan, et kangekaelsusele rajatud seadused on rajatud põhjatule vesiliivale ja on ainult aja küsimus, millal need läbi vajuvad. Ma tänan. Kahjuks või õnneks ei saa ma seda eelnõu toetada.
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Tiit Kuusmik! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Jaak Alliku!
J. Allik
Lugupeetud härra Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Me kuulsime ettekandjalt, et Tõnismäel asuva Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi olemasolu see seadus ei reguleeri, sest tõepoolest, kuulutada sellise sildiga mälestusmärk Eestis keelatud rajatiseks, seda ei söandaks vist keegi. Me kuulsime ka, et kavatsetavat Narvasse Peeter I kuju püstitamist see seadus samuti ei reguleeri, sest loomulikult ükski kohus ei kuuluta kunagi Tsaari-Venemaad Eesti Vabariiki okupeerinud riigiks, sest see on ajalooline mõttetus. Selle seaduse tekst keelab selgelt ära kirjanik August Jakobsoni mälestusmärgi Pärnu linnas kui Nõukogude Liidu riigitegelase mälestusmärgi ja ilmselt ka Sinimägede ja Tehumardi monumendid, nagu härra Kimber juba osutas. Loomulikult ühtegi nimetatud kujudest selle seaduse järgi maha võtma ei hakata, isegi kui see seadus vastu võetaks. Milleks siis see seadus? Kas selleks, et veelgi rohkem kahjustada Eesti rahvusvahelist mainet nii Läänes kui Idas ja veelgi enam õhutada rahvustevahelisi kirgi Eestis? 15 aastat oleme olnud eeskujuks nii oma tsiviliseeritud suhtumisega ajalukku kui ka rahvustevaheliste suhete normaalse ja vaoshoitud käsitlemise arendamisega Eestis. Nende valimiste eel oleme nüüd seda kõike kummutamas. Kelle huvides ja kelle kasuks, küsiksin, nii nagu küsis ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kas tõesti pole midagi muud teha kui oma riigile ainult halba nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt? Mis siis juhtus? Paar vene pätti laamendas 9. mail ja mõned Eesti äärmuslased haarasid sellest kinni. Kas meil tõesti pole riiklikku jõudu seda takistada? Kas tõesti ei ole jõudu keelata meile vaenulikud meeleavaldused ja karistada neist osavõtjaid, selle asemel et hakata võitlema kujudega? See on ju riiklik vaesustunnistus. Viimane aeg on seda tulekahju kustutada, mitte loopida sinna puid juurde, nagu ma selle juriidiliselt täiesti kasutu ja kirjaoskamatu, kuid poliitiliselt kahjuliku eelnõu edasi menetlemisega teeksime. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Jaak Allik! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Ain Seppiku! Kaheksa minutit.
A. Seppik
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii rumalat, et mitte öelda enam, eelnõu pole küll siin saalis tükil ajal kuulamisel olnud. Seetõttu olin ma seda sõnavõttu ette valmistades veidi kimbatuses. Küllap oli kimbatuses ka minu poolt hinnatud jurist Väino Linde, kuid temale võin ma öelda lohutuseks: ära kurvasta, Väino, see eelnõu ei oma mingit puutumust juuraga ning parteitööd peame me aeg-ajalt kõik tegema! Paraku ei saa selle eelnõu puhul ka õiguslikust küljest mööda minna ning sellest aspektist on minu arvates tegemist selgelt põhiseadusvastase seadusega või siis vähemalt olulise põhiseaduse riivega. Siin ma ei ole üksi, vaid minu arvamust toetab ka õiguskantsleri arvamus. Väikene iluravi, mida selle seaduse kallal on toimetatud, ei muuda neid seisukohti. Loetlen lühidalt. Põhiseaduse § 13 lõige 2, õigusselguse põhimõtte rikkumine, määratlemata õigusmõiste nagu ülistab, Eesti Vabariiki okupeerinud riik jne. Segane on ka avaliku korra mõiste selle seaduse kontekstis ja paljud muud mõisted. Õiguskantsler juhib tähelepanu ka sellele, et ministrile, uues tekstis küll siseministrile, on antud liiga suur kaalutlusõigus subjektide valikul, kellele ettekirjutust teha. See puudus on kõrvaldamata jne. Kuid ilmselt läheks Issanda päike enne looja, kui ma kõikide selle seaduse puuduste üleslugemisega lõpuni jõuaksin, ning seetõttu ma sellist üle jõu käivat ülesannet endale ei võta.
Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on see seadus üdini poliitiline ning tema põhitelg on välja mõeldud Reformierakonna noorema põlvkonna pragmaatikute poolt. Ka eesmärk on üdini pragmaatiline - rahvuslikult meelestatud inimeste häälte saamine kevadistel valimistel. Neid hääli loodavad nad saada küll igalt poolt, kuid põhiliselt siiski Isamaa ja Res Publica elektoraadi hulgast. Seejuures ei oma mingid muud faktorid, nagu suhted eri rahvuste vahel ühiskonnas, meie riigi rahvusvaheline prestiiþ, suhted idanaabriga jne, selles kontekstis mingit tähendust. Ehk teisisõnu, eesmärk pühendab abinõu. Mäletate, ajaloos on kuskil see juba kõlanud. Kummaline on kogu selle loo juures minu jaoks vaid see, et Isamaa ja Res Publica Liit sellele täie hooga kaasa aitab. Kas respide ja reformi suurepärasest ühinemisest ei ole siis üldse õppust võetud? Reformiste tuleb muidugi tunnustada, poliitiliselt olete Isamaa ja Res Publica Liidu suutnud jälle üle mängida. Poliittehnoloogiliselt on kõik korras, kuid kas ka poliitiliselt on see nii hea mäng, selles on põhiküsimus. Ilmselt on Reformierakond lõpuks aru saanud, nagu ka ettekandja siin meile teatas, sellest, mida Keskerakond on ammu öelnud: sõjahaudade kaitse seadusega ei saa Tõnismäe monumenti kuhugi viia, kuna see ei ole kunagi olnud hauatähiseks. See käsitletav eelnõu seda aga võimaldab ja rääkigu nad, mis nad siin räägivad, ning see on tegelikult Tõnismäe monumendi äraviimise eelnõu. Samasugusel seisukohal, nagu me siin küsimustest just kuulsime, on eelnõu üks algataja, Isamaaliit. Õnnestus teil, reformistid, armsakesed, isegi Venemaa Riigiduuma ära petta. Nemad arvavad samuti, et see eelmine eelnõu oli monumendi eelnõu. Ja hirmus lärm on maailmas juba kaks nädalat käimas. Tegelikult on see eelnõu see, mis võimaldab mitte ainult selle, vaid nagu ka kõik siin loetletud ülejäänud asjad. Ma arvan, et kui siseminister natukene oma fantaasiat rakendaks, siis ka Sakala kultuurikeskuse ära viia. Mis küsimus see on! Välisministeerium on ka ohus, jah. Nagu on öeldud, see eelnõu ei võimalda minema toimetada mitte üksnes Tõnismäe monumenti, vaid kõiki mälestusmärke, monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi -loetelu on lahtine, pange tähele, ammendamatu võimalus siseministri fantaasial -, mis ülistavad Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid. Sellisteks riikideks on NSV Liit ja Hitleri Saksamaa kindlasti, nagu ka ütles ettekandja. Ning seega on ohus sajad mälestusmärgid üle Eesti. Kuid õnneks mitte Karl XII Narvas ja ka Peeter I kuju, kui see sinna rajatakse, sellega ei juhtu midagi. Ma kuulsin siin niisugust huvitavat asja, et aga võib-olla bolðevike Venemaa oli tsaaririigi õigusjärglane, no kuulge, seda nad küll ei ole kunagi veel öelnud. Ärge ikka selle riigi ajalugu hakake siin ümber kirjutama. Tahaks küll, aga käed ei ulata. Ma ei tea, kas te kõik annate endale aru, millise võimu see seadus annab siseministrile, kes võib näiteks teatud tingimustel minna Sinimägede memoriaali kallale, Tehumardi monumendi kallale, neid on tuhandeid. Ja samal ajal, millisesse olukorda me seame kõik tulevased siseministrid, kes peavad suure tõenäosusega hakkama tulevikus pidevalt selle küsimusega tegelema? Küll äärmuslased nii ühelt kui teiselt poolt hoolitsevad selle eest, et nende mälestusmärkide juures ei oleks rahulik - saate palju väikseid tõnismägesid. Dmitri Linter möllab juba Moskvas Punasel väljakul eelmise seaduse pärast. Oi, kui ta veel teaks, mida me siin arutame! Ta ei tulekski sealt tagasi, jääkski kõnesid pidama. Mis oleks iseenesest hea. Õnneks on meie siseministrid küll seniajani olnud mõistusega inimesed ning peale selle seaduse vastuvõtmist tervele mõistusele ainult ju loota saabki. Eri rahvusgruppide suhted meie ühiskonnas pingestuvad veelgi ning see on vesi tegelikult kelle veskile, lugupeetud reformarid? Vastake iseenda sees. Ma meelega ei räägi meie suhetest Venemaaga, sest nendest peale sellise seaduse vastuvõtmist ei olegi mõtet pikemalt rääkida. Vähemalt mõnda aega. Ütlen vaid üht: Vene pistrikke see seadus rõõmustab hullupööra, nagu ilmselt meie omigi.
Kuna seadus on juriidiliselt küündimatu ja poliitiliselt mõttetu, siis on meie fraktsiooni ettepanek selle menetlemise praeguses faasis aeg maha võtta, järele mõelda ning eelnõu teine lugemine katkestada. Lugegem veel kord läbi õiguskantsleri ettepanekud ning tehkem eelnõu kas või juriidiliselt paremaks. Poliitiliselt ei tohi teda meie arvates aga üldse vastu võtta. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Ain Seppik! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Mark Soosaare!
M. Soosaar
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui sealt taevast kõrgelt pilvepiirilt vanajumal meid vaatab, siis ta ilmselt muigab. Ühed tahavad ära lõhkuda suure paekivist kultuurikeskuse, teised tahavad ära lõhkuda paest kokku laotud tundmatu sõduri mälestusmärgi. Kurb. Kui vaadata madalamalt, siis hakkab õudne. Teate, õudne hakkab sellepärast, et siin selles saalis ei ole nii palju demagoogiat kõlanud küll Ülemnõukogu päevist saadik. Sest kurb on kuulata siin saalis, et ei saada aru meie ajaloo kõige lihtsamatest ja selgematest asjadest. Seesama sõdur, kes tuli Nõukogude armee mundris ja vabastas Eesti, ei lahkunud siit pärast seda, kui ta oli riigi vabastanud, ta jäi siia. Kui palju küüditatuid nendesamade tääkide saatel läksid Siberisse, kui palju meie Eesti inimesi pandi seina äärde nendesamade sõdurimundris inimeste poolt. Väikese poisikesena Viljandis vanal kalmistul emaga koos peitsime end lehehunnikusse, kui üks selline haarang oli. See oli kohutav ja see on väga paljude inimeste mälus. Selge on see, et Tõnismäe küsimus on ühel päeval vaja lahendada. Ühelt poolt ma arvan, et meile kõigile meeldib elav tuli. Pariisis Tundmatu Sõduri haual Marsi väljakul me naudime seda. Aga kui sellel elaval tulel on hoopis teine tähendus, kui sellel on põrgutule tähendus, muide, le feu eternele ehk igavene tuli piiblis tähendabki seda, kus patused hinged põlevad, siis me peame mõtlema, kas seda elavat tuld või igavest tuld ikka tasub taastada. Kunstiteostel on väga sageli palju tasandeid ja sellel pronkssõduril on ka palju tasandeid. Aga me ei saa lõpmatuseni taluda seda, et need tasandid on sassis ja ei ole selged. Me peame need oma ühiskonnas suutma lahendada. Ka meil Pärnus on vanas pargis üks selline mälestussammas, kuhu on kirjutatud ,,Töörahva vabaduse eest langenutele", ja sinna on kirjutatud aastaarv 1905. Tõepoolest, Tuglas, Teemant, teised lugupeetud Eesti riigi rajajad 1905. aastal võitlesid Eesti vabaduse eest. Aga seal on ka aastaarvud 1917 ja 1924, 1941 ja 1945. Ja möödunud aastal, nüüd juba ülemöödunud aastal paigutas Pärnu linnavalitsus selle Juhan Raudsepa suurepärase skulptuuri juurde teabetahvli, 1924. aasta ülestõusust osavõtnute mälestusmärk. Teate, mina kindlasti jätaks Juhan Raudsepa teose vanasse parki, kuid selle seaduse alusel on võimalik nõuda, et Pärnu linnavalitsus koristab ära selle täiesti väära teabetahvli ja võtab mõistuse pähe. Õpi mõnda lehekülge Eesti riigi ajaloost siiski tundma! Mida tehti aastal 1924 1.detsembril? Ma arvan, et siin saalis me vastame sellele küsimusele küll hindele viis.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et ei ole vaja võidelda ausammaste kaudu ajalooga, kuid selgust on vaja luua. Ja seda selgust on võimalik luua ümberkujundamise teel. Välja on vaja puhastada nende kunstiteoste kunstiline väärtus, langenud sõdurid matta pühasse mulda ja meie monumentaalkunsti vaidlusalused objektid korrastada. Me usume, et ümberkujundamise teel, monumentidele uue hinguse andmise teel on võimalik korrastada mitte ainult linnaruumi Pärnus, Tallinnas, teisteski Eesti linnades, vaid selle kaudu on võimalik korrastada ka suhteid idanaabriga, lõunanaabriga, põhjanaabriga, läänenaabriga. Kõik naabrid on meile tähtsad. Ja ma arvan, et on oluline, et me käituksime kultuurselt, viisakalt, kunstiteoseid, ajalugu mõistvalt ja austavalt. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Küllo Arjaka! Kaheksa minutit.
K. Arjakas
Head kuulajad! Siin on täna päris palju emotsioone jagatud selle eelnõuga. Ma siiski püüaks väga tulisest emotsioonide jagamisest hoiduda. See eelnõu ümmarguse numbriga 1000 kuulub jällegi selle Riigikogu töö lõpul aina populaarsemaks muutuvate nii-öelda keelavate eelnõude hulka. Neid keelamise teemasid on ju siin Riigikogus olnud viimasel neljal aastal kahte liiki - on üldisi ja on konkreetseid. Mitmesuguste üldiste keeldude ja ärakeelamiste tähe all alustas pisut enam kui neli aastat tagasi ka uus erakond ÜVE Res Publica, mis nüüdseks on hingusele läinud ja isegi vist saalis pole enam õieti kedagi. Aga see loosung ,,Vali kord!" oli igati mitmetähenduslik ja me teame, kuidas see vali kord kui sümbol mitmesuguste mõõdikute etteseadmisega ka lõplikult lörri läks. Seejärel hiljem me alustasime pikalt-laialt nn Delfi-eelnõu üle rääkides siinsamas saalis üsna palju põhiseaduslike vabaduste piiramisest kuni suurte lootusteni, et selle eelnõu vastuvõtmise järel vähenevad netikommentaarides kas siis halvustavad või vihavaenu üles kutsuvad kommentaarid, aga ei tühjagi. Ja nüüd on meil käsil keelatud rajatiste eelnõu, täna ootab oma järge mitmesuguste natsi- ja punasümboolikate ja tunnuslausete kasutamise ja eksponeerimise piiramise ja keelamise eelnõu. Neid keelamisi on ju õhus teisigi, näiteks lõunanaabritel lätlastel esitas üks väike seimi fraktsioon eelnõu Nõukogude okupatsioonivõimu mittetunnustamise osas. Üsna varsti, selle kuu lõpul tähistame holokausti päeva ja meie enda ajakirjanduses on esitatud ideid määrata näiteks karistusi nendele, kes holokausti aset leidmist tahavad vaidlustada. Nagu tihti, tahab selline eelnõu olla ülimuslik ja pole seotud teiste seadustega. Kui see oleks olnud seotud teiste eelnõudega, teiste seadustega, siis tuleks ju täiendada tegelikult planeerimisseadust, ehitusseadust, muinsuskaitseseadust. Algne eelnõu on küll komisjonis tänaseks tuntavalt ümber tehtud ning siin laiali jagatud ja täiesti täis joonitud eelnõu näitab, et kõiki paragrahve on muudetud. Aga kas sellega on parandatud eelnõu põhilisi möödalaskmisi? Näiteks algvariandis oli üheks probleemiks muu eseme väljatoomine, mis andis võimalusi väga ulatuslikeks ja väga laialdasteks piiranguteks, mis väljusid eelnõu pealkirjast. Nüüdseks on see säte küll välja võetud. Eelnõus on jätkuvalt kasutatud määratlemata õigusmõisteid, mida saab õigusnormides lubada, aga siiski sõltuvalt valdkonnast, sest väljendusvabadus on kaalukas põhiõigus ja siin tuleks hoiduda määratlemata õigusmõistetest. Mida tähendab termin "ülistav" selle eelnõu kontekstis? Mis on ,,avaliku korra rikkumine muul viisil" selle eelnõu kontekstis? Need olid need küsimused, mis täna korduvalt siit saalist läbi käisid. Algul sätestas eelnõu, et justiitsministril on õigus teha ettekirjutus sunniraha määramiseks, nüüd on see usaldatud siseministrile. Aga kuidas see protseduur käib, kas ta määrab neid omal algatusel või peab keegi talle selleks ettepaneku tegema? Ei tea. Õiguskantsler ütles oma hinnangus eelnõule, et ettekirjutise tegemise õiguse andmine vaid ühele ministrile ja et otsustajaks on poliitiline minister, see võib luua ohu väljendusvabaduse piiramiseks pelgalt poliitilistel põhjustel. Kas ja kuidas see eelnõu on seotud Peeter I, Sinimägede lahingumonumendi, Tehumardi mälestusmärgi, Põlva mälestusmärgi ja mitme muuga, mis on Eesti eri linnades - nendele küsimustele olid ju ka üsna ebamäärased vastused. Lisaks, kas ja kuidas on eelnõu seotud kohaliku omavalitsuse autonoomiaga, kelle territooriumil ja ka kelle omanduses on nn tulevased keelatud rajatised? Milliste kriteeriumide alusel see periood otsustatakse, millal ettekirjutus tuleb täita? Nendele küsimustele ma vastata ei oska.
Ja võib-olla lõpetuseks. Õiguskomisjoni esimehel oli väga hea väljend, et Lihulaga kaotas Eesti, kaotas Eesti siseriiklikult ja kaotas Eesti ka rahvusvahelises plaanis. Ma küsisin, et kes võiks võita siis või millise lahingu, kas Eesti siseriiklikult või rahvusvaheliselt võidab, kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud. Sellele retoorilisele küsimusele ju vastust ei tulnud. Ma julgen arvata, et nagu ikka seda tüüpi keeldude puhul, saab seaduse rakendamisest ette näha päris mitmesuguseid tülisid ja konflikte, tülisid Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel, tülisid riigivõimu ja kohalike omavalitsuste vahel, tülisid inimeste vahel. Kogemus ütleb, et selliste kahepunktiliste midagi keelavate seaduseelnõude vastuvõtmise järel tuleb ühiskonda tülisid märksa rohkem, kui me täna oskame arvata, ja sellisest eelnõust saadakse asist regulatsiooni vähem, kui täna ehk loodetakse. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Küllo Arjakas! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Silver Meikari!
S. Meikar
Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Leian, et kui küsitakse, tuleb alati vastata. Härra Seppik küsis Reformierakonna liikmete käest, et kelle veskile on vesi see, kui tekivad suured siseriiklikud pinged. Kui küsitakse, ütlen isikliku arvamuse: minu arvates on igasugused sisepinged alati kasulikud olnud Keskerakonnale. Mäletame ju, kuidas Keskerakonna esimees ähvardas presidendi valimise päeval isegi kodusõjaga. Just seetõttu on nendele arvatavasti kasulik ka teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja võimalikult pikalt seda menetleda. Aga ma ei tahaks seda eelnõu väga palju enam kommenteerida ega pidada mingit paatoslikku kõnet. Tahaks öelda seda, et minu arvates on üks hirmutav faktor. Ma mäletan, siinsamas kõnetoolis esines umbes kuu aega tagasi Toomas Alatalu, kui teemaks oli Iraagi missiooni pikendamine, ja ütles, et mingi Ameerika kongresmen on avaldanud arvamust, et pigem peab sealt sõdurid välja tooma. Ta ütles, et vastavalt selle kongresmeni avaldusele peaksime ka meie Eestis käituma. Nüüd räägitakse Vene duuma saadikute arvamusest. Ma tahaks loota, et järgmises Riigikogu koosseisus ei ole neid poliitikuid, kes enne mingi otsuse langetamist küsivad nõu mõne naaberriigi või mõne kaugema riigi poliitikutelt. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Silver Meikar! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Imre Sooääre!
I. Sooäär
Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kurb on see, kui langenute mälestus läheb poliitiliseks kaubaks. Ükskõik mis ajastul, ükskõik kelle poolt, ükskõik mis riigis, ükskõik kelle huvides. Ja et seda langenute mälestust siin selle seaduse menetlemisel mitte ära unustada, siis tahaksin öelda väikese salmi kõigi nende langenute mälestuseks, kes ükskõik mis võõrriigi võimu all on oma eluküünla kaotanud. Millest vestad, igavene tuli? Ühe kauge sõja loojangust. Millest kostad, igavene tuli? Sest et taevas paiguti on must. Millest mõtled, igavene tuli? Mõtlen teist, mõtlen teist! Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Imre Sooäär! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 1000 kohta on esitatud 16 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti kolmas. Neljas on Koit Pikarolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. Samuti ka viies, samuti kuues, samuti seitsmes, kaheksas, üheksas. Kümnes muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.
Esimees T. Varek
Palun! Kolleeg Jaanus Tamkivi, milles probleem?
J. Tamkivi
Lugupeetud juhataja! Reformierakonna nimel palun viieminutilist vaheaega.
Esimees T. Varek
Palun! Reformierakonna palutud vaheaeg lõpeb 17.58. Palun ka kirjalikult juhatusele.
V a h e a e g
Esimees T. Varek
Austatud Riigikogu, kell on 17.58. Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Läheme kümnenda muudatusettepaneku hääletamise juurde. Vastavalt Keskerakonna fraktsiooni ettepanekule panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid 0. Seega kümnes muudatusettepanek on arvestatud.
11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada.
Esimees T. Varek
Jaa, palun. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid 0. Seega on 11. muudatusettepanek arvestatud.
12. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. 13. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. 15. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada!
Esimees T. Varek
Palun! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26. Seega leidis 15. muudatusettepanek toetust.
16. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!
Esimees T. Varek
Aitäh! Jaa, palun! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun hääletada ja võtta seisukoht!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. 16. muudatusettepanek leidis toetust. Kolleeg Väino Linde, palun!
V. Linde
Aitäh! Kuna nende hääletustega on selle eelnõu sisu väga oluliselt muutunud ja siin on ka osaliselt vastukäivaid hääletusi, mis andsid sellele eelnõule teistsugust sisu, siis palun õiguskomisjoni nimel, et juhataja teeks väikese vaheaja, et õiguskomisjon erakorraliselt kokku kutsuda. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Juhataja vaheaeg 5 minutit, lõpeb 18.08.
V a h e a e g
Esimees T. Varek
Austatud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, lähme oma tööga edasi. Juhatajale on laekunud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 1000 teine lugemine katkestada. Panen selle hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 1000 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei olnud. Seega eelnõu 1000 teine lugemine on katkestatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 7. veebruar käesoleval aastal kell 18.

[MOrav]

Hääletustulemused
Riigikogu 10. koosseis 9. istungjärk
24. jaanuar 2007. a, kolmapäev kell 18:10
Istungit juhatas Toomas Varek
Eelnõu:1000SE
Sisu:Arutelu katkestamine
Hääletamine oli avalik
Kohal: 83 Puudub: 18
Poolt: 32 Vastu: 24 Erapooletuid: 0
Hääletas: 56 Ei hääletanud: 27
Nr Nimi Otsus Fraktsioon
1. Lotman, Mihhail ei hääletanud Res Publica fraktsioon
2. Taal, Olari ei hääletanud Res Publica fraktsioon
3. Vaher, Ken-Marti puudub Res Publica fraktsioon
4. Herkel, Andres puudub Isamaaliidu fraktsioon
5. Lukas, Tõnis ei hääletanud Isamaaliidu fraktsioon
6. Seeder, Helir-Valdor vastu Isamaaliidu fraktsioon
7. Tulviste, Peeter vastu Isamaaliidu fraktsioon
8. Leinatamm, Tarmo ei hääletanud Ei kuulu fraktsiooni
9. Mihkelson, Marko puudub Res Publica fraktsioon
10. Pomerants, Marko ei hääletanud Res Publica fraktsioon
11. Kööbi, Urmo ei hääletanud Res Publica fraktsioon
12. Nutt, Mart puudub Isamaaliidu fraktsioon
13. Velliste, Trivimi ei hääletanud Isamaaliidu fraktsioon
14. Laar, Mart puudub Isamaaliidu fraktsioon
15. Sooäär, Imre vastu Ei kuulu fraktsiooni
16. Rahumägi, Jaanus puudub Ei kuulu fraktsiooni
17. Matsulevitš, Tiit puudub Res Publica fraktsioon
18. Tomson, Ela ei hääletanud Res Publica fraktsioon
19. Üprus, Avo puudub Res Publica fraktsioon
20. Veskimägi, Taavi puudub Res Publica fraktsioon
21. Niilo, Tiit vastu Res Publica fraktsioon
22. Reinsalu, Urmas vastu Res Publica fraktsioon
23. Pauls, Ants ei hääletanud Res Publica fraktsioon
24. Parts, Juhan puudub Res Publica fraktsioon
25. Sester, Sven vastu Res Publica fraktsioon
26. Kalikova, Nelli ei hääletanud Res Publica fraktsioon
27. Kull, Elle ei hääletanud Res Publica fraktsioon
28. Jalak, Andres ei hääletanud Res Publica fraktsioon
29. Õun, Aivar ei hääletanud Res Publica fraktsioon
30. Raudne, Indrek vastu Res Publica fraktsioon
31. Roos, Reet puudub Res Publica fraktsioon
32. Aarna, Olav ei hääletanud Res Publica fraktsioon
33. Kiisler, Siim-Valmar vastu Res Publica fraktsioon
34. Ergma, Ene ei hääletanud Res Publica fraktsioon
35. Sisask, Siiri ei hääletanud Res Publica fraktsioon
36. Õunapuu, Harri ei hääletanud Ei kuulu fraktsiooni
37. Rajasalu, Ülle vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
38. Jõgi, Helmer vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
39. Järvi, Raivo vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
40. Kõiv, Tõnis vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
41. Muravjova, Tatjana ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
42. Mägi, Leino vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
43. Tamkivi, Jaanus vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
44. Atonen, Meelis vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
45. Ojuland, Kristiina ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
46. Klaassen, Mait vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
47. Ivanov, Sergei puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
48. Meikar, Silver vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
49. Gräzin, Igor vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
50. Aidma, Rein vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
51. Rosimannus, Rain vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
52. Taimla, Andres vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
53. Linde, Väino vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
54. Maripuu, Maret vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
55. Kukk, Kalev vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
56. Reiljan, Janno poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
57. Ein, Margi poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
58. Treial, Mai poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
59. Reiljan, Villu ei hääletanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
60. Männik, Jaanus poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
61. Allik, Jaak poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
62. Nestor, Eiki ei hääletanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
63. Padar, Ivari puudub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
64. Tamm, Jüri ei hääletanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
65. Alatalu, Toomas puudub Ei kuulu fraktsiooni
66. Kepp, Mati puudub Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
67. Tafenau, Vello poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
68. Opmann, Mart poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
69. Saar, Jüri poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
70. Tammsaar, Tiit ei hääletanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
71. Leivo, Margus poolt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
72. Pärnits, Kadi puudub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
73. Meri, Mart ei hääletanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
74. Laur, Jarno ei hääletanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
75. Sepp, Evelyn poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
76. Seppik, Ain poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
77. Kalda, Helle poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
78. Eesmaa, Enn poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
79. Šehovtsov, Jüri poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
80. Pelisaar, Georg poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
81. Arjakas, Küllo poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
82. Efendijev, Eldar poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
83. Luigas, Inara poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
84. Kuusmik, Tiit poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
85. Pikaro, Koit poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
86. Laasi, Lauri poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
87. Kimber, Arnold poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
88. Pürg, Kaarel poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
89. Laanjärv, Olev poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
90. Lenk, Heimar poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
91. Tuus, Marika poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
92. Privalova, Nelli poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
93. Varek, Toomas poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
94. Velman, Vladimir poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
95. Soosaar, Mark ei hääletanud Ei kuulu fraktsiooni
96. Marrandi, Jaanus poolt Ei kuulu fraktsiooni
97. Tõnisson, Liina ei hääletanud Ei kuulu fraktsiooni
98. Truu, Elmar -Johannes poolt Ei kuulu fraktsiooni
99. Tootsen, Toivo poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
100. Kreitzberg, Peeter puudub Ei kuulu fraktsiooni
101. Mikser, Sven puudub Ei kuulu fraktsiooni